Diana Ozon

Hollandi keelest Hasso Krull

MINU EELKÄIJATELE


Kannan teie kingi
Te jätsite nad maha ja
meil on sama mõõt

Mu sõrmed sorivad
umbrohus
Teie seda enam ei kitku

Kõikjal kohtan teie ilu:
värviline pind ja taimed
Tänulikult paitavad mu käed

töölappe, kühvlikesi ja rehasid






ESIMESED ÕIED


Pärast vihma sajab lumena
õielehti

Mu teed katab
roosa vaip
Mõeldud jumalannale
kuningannale või pruudile
Tuulehood toovad neid juurde

Muinasjutt on möödas
Minust saab tööline
Pühin pruune
paberitükke hunnikusse
Kevadpidu on läbi

Suvi algab täie
põuase tõsidusega
janu ja joomise
ja armumise kuud

Jumaluke, milline mõnu






HARAKAS


Harakas on segi
meelitab kassi
oksalt oksale

"Kät kät kät"
ütleb harakas
"tule latva"

"Oot oot oot"
meldib kiisu
"krapsan su sulist"

"Tsäkk" sihkab lind
puupaharet

"Njäuk" nooskab kass
raokurikael

Kass hiilib tippu
Harakas meelitab
ülespoole keelitab
"Kass, kukud surnuks"

Kutsun teda ära:
"kas maitseb harakas
tõesti nii magus?"

Tuleb öö
Kass magab
Rong kihutab

Harakas kriiskab
kurjalt rongile
"Kät kät kät"

Harakas on segi!






MINU KEHAARVUTI


Mängin oma kehaarvutiga
seiklusmänge
Mu aju
paneb mulle ette peaaegu võimatuid valikuid
suurest mälust täis pildilist informatsiooni

Pean valima
See tungib häirivalt mu laupa
kulmude vahele
Valida on üks tüdruk
villases kampsunis
ja üks pink Ardennides

Tüdruk on reklaami moodi
Ta korjab maast ühe lille
näitab seda vaatajale ja lehvitab
Tema seljataga ilmub aeglaselt
nähatavale majadeblokk
Valeriuse pargi serv Lõuna-Amsterdamis
Hoovid ja siseõued
Rohelised aiad hekkide taga
Sildid läbikäik keelatud, eravaldus
Tänav kuulutusetulpadega
Kõvasti pleekinud päikesevarjud
piki Willemswegi
Murenend tara
väljasaetud luikedest
Vondeli pargis
Puhevil jakkides prantsuse poisid
jooksevad mööda
kuklad paljaks aetud

See ei vii kuhugi
Proovi midagi muud

Ühest keldriluugist tumedate kottide vahelt
kiikab välja üks kutt
Inimesed kummardavad
ja saavad vastu täis kartulivõrgud
Nad võtavad oma toidu maa seest

Kaubatänav vanad hallid naistemantlid
Suur ventilaator pöörleb peade kohal
Daamid vaatavad üllatunult üles
Noogutavad üksteisele
arutavad mis nad näevad
Sõnadest ei saa aru
Tagapool konutab
lagunend ladu
kuhu võib ise viia tühje pudeleid
Ükskord olevat seal
hallitand õllekastide juures
nähtud jubedat rotiraibet

Üks valge põlle ja pruunide juustega proua
lõikab leti peal liha
Piima ja seebi lõhn
valge vaht
Keset pesuvahendite virnasid
vilgub tänavakividel valgus
Luku taha pandud sügavkülmaleivad
tõkestavad väljapääsu

Lähen tagasi
Valin pingi Ardennides

Munakivi loksub basseinis
edasi-tagasi selges vees
Kaks prisket härrat
istuvad palja ülakehaga
jõekaldal puude varjus ja püüavad kala
Nende auto seisab paar põõsast eemal
äralõigatuna nende looduseilust
Ühel neist näkkab
Õng tõmbub väriseva poognana pingule
kohiseva voolu kohal
Mees kallutab end vastukaaluks tahapoole
ja tõmbab
Üks poolkõdunend vannihari
veidi karvu veel küljes
harjased täis usse ja vetikaid
Ta võtab selle ära
ja viib auto juurde

Mees näeb nii uhke välja
näeb välja nagu mees
kes tassib suurt kala
mis ta omaenda kätega püüdis






MOBIILNE LIND


Esimesed akordid
klaveril Für Elise
Musträstas tunneb neid

Inspireeritud esivanemad
helilooja ja tema sajandid
Viinist välja aetud

või kasvasid nad üles Läänes
elektrooniliste Beethoveni-
sämplite juures

Mobiilne lind
oma GSM-lauluhäälega
saab minu kulul nalja

Lind mängib
tegelt lolli aga
ta ärritab mind

Minu display teatab:
"vigane kõne"


sisu