Li Bo

Hiina keelest Kalju Kruusa

VAIKNE ÖÖMÕTE


voodi ees valendab kuulaik
kas on maas härmatise läik
tõstes pea vaatan valget kuud
lastes pea meenub kodupaik






VAIKSEL MÕTLIKUL ÖÖL


voodipeatsisse heidab valgust hele kuu
mulle meenutab nagu härmas oleks maa
üles vaadates silmitsen heledat kuud
maha vaadates mõlgub meeles kodukoht






VAIKÖÖ IGATSUSEGA


aseme ees on hele kuuhelk
oh tunnukse et maad katab härm
peatõstuga kaen heledat kuud
pealasuga koju kipub meel






ÖÖVAIKUSE MEELISKLUS


voodi ees valge kirgas kuu
nii et näib härmasena maa
tõstes pea vaatan kirgast kuud
lastes pea meeles kodukant






UMBHÄÄLLIK UMBPÄEV OIM

prääkpruuk


sängjuur klaar kuupaist
see on ju suur vend!
tõst pea vaat klaar kuu
umbtõst oim ingsots!






VAIKSEL PIME-PIMEDAL KIILAS-TARGAS-KEERLEVAD

tlöni keel


pehmelt-nagiseva ees ümmargune-õhulisselge-üle-tumeda
nii nagu oleks altpoolt-toetav täis külmanud-helepudedat
tõstes kiila-targa kaen ümmargust-õhulisselget-üle-tumeda
lastes kiila-targa meelisklen kuldset-kuhu-tullakse-tagasi






HILJU HINGE IGATSEDES

maakeel


mis sääl kõrgel säranekse
misse maassa madalalla
mis mul meeles mõlkunekse
mida hing igatsenekse

kuu see kõrgel kumanekse
härma maassa helkinekse
hiilgab nigu igal pool
kiirgab nagu kodupool

meeles majakene mõlgub
hinges koduõue hõllandus
terenduva tarekene
kangastuva koldekene


Li Bo

Lauri Kitsnik

Hasso Krull



sisu