Li Bo
Hiina keelest Kalju Kruusa
VAIKNE ÖÖMÕTE
voodi ees valendab kuulaik
kas on maas härmatise läik
tõstes pea vaatan valget kuud
lastes pea meenub kodupaik
VAIKSEL MÕTLIKUL ÖÖL
voodipeatsisse heidab valgust hele kuu
mulle meenutab nagu härmas oleks maa
üles vaadates silmitsen heledat kuud
maha vaadates mõlgub meeles kodukoht
VAIKÖÖ IGATSUSEGA
aseme ees on hele kuuhelk
oh tunnukse et maad katab härm
peatõstuga kaen heledat kuud
pealasuga koju kipub meel
ÖÖVAIKUSE MEELISKLUS
voodi ees valge kirgas kuu
nii et näib härmasena maa
tõstes pea vaatan kirgast kuud
lastes pea meeles kodukant
UMBHÄÄLLIK UMBPÄEV OIM
prääkpruuk
sängjuur klaar kuupaist
see on ju suur vend!
tõst pea vaat klaar kuu
umbtõst oim ingsots!
VAIKSEL PIME-PIMEDAL KIILAS-TARGAS-KEERLEVAD
tlöni keel
pehmelt-nagiseva ees ümmargune-õhulisselge-üle-tumeda
nii nagu oleks altpoolt-toetav täis külmanud-helepudedat
tõstes kiila-targa kaen ümmargust-õhulisselget-üle-tumeda
lastes kiila-targa meelisklen kuldset-kuhu-tullakse-tagasi
HILJU HINGE IGATSEDES
maakeel
mis sääl kõrgel säranekse
misse maassa madalalla
mis mul meeles mõlkunekse
mida hing igatsenekse
kuu see kõrgel kumanekse
härma maassa helkinekse
hiilgab nigu igal pool
kiirgab nagu kodupool
meeles majakene mõlgub
hinges koduõue hõllandus
terenduva tarekene
kangastuva koldekene
Li Bo
Lauri Kitsnik
Hasso Krull
sisu