Kuigi hiina modernismi ning ka moodsa luule alguseks peetakse tinglikult Neljanda Mai Liikumist (1919), mil Lääne mõjul toimus järsk irdumine klassikalisest keelest ja poeetikast, sai uutmoodi luule valdavaks alles 1970ndatel vahetult peale Mao surma ning Kultuurirevolutsiooni (1966-76) lõppu. Siis kerkis esile uus põlvkond, kes oli kuuekümnendatel saadetud poliitilise kampaania korras linnadest maale tegelikku elu õppima: siinse valiku autorid on pidanud vastavalt näiteks betoonivalaja, seakarjuse ning hauakaevaja ametit. Mõjutatuna nii klassikaliselt hiina luulest kui ka Lääne traditsioonist Baudelaire'ist Celanini, lõi grupp noori luulele senisest sots. realismist tublisti erineva sisu ja vormi: kunst ei teeninud enam riiki ja rahvast, vaid lähtus Isest ja endast. Mõistagi tabasid otsekohe ka kriitikanooled, millest märkimisväärseim andis rühmitusele nime: menglongshi (ähmane luule, ingl. k. tõlgitud ka kui "misty", "obscure", "shadows", "ambiguist", "hermetic" jne.), mida eneseiroonilise uhkusega kandma asuti. Bonnie S. McDougall on seda "ähmasust" määratlenud nii: "Tihti on lauseehitus ebaselge ning kujundi ja mõtte või ühe kujundi ning teise omavahelised seosed jäävad välja toomata, implitsiitseks. Teiseks tähtsaks arusaadamatuse aspektiks on ähmase luule tugev toetumine kujunditele, mis on suuresti isiklikud." Sama rühm, kuhu kuulusid peale Bei Dao, Gu Chengi ning Yang Liani ka Huang Rui, Shu Ting, Mang Ke jt. asutas tsensuurivastase liikumise Beijingi Kevade ajal 1978. a. ajakirja Jintian (Täna), mis on oluliseks tähiseks hiina uuemas kirjanduses. 1980ndate aastate alguseks olid "ähmased luuletajad" tõusnud juba tõeliste popstaaride staatusse: nende teoseid loeti ja õpiti massiliselt pähe; tasapisi saadi isegi ametliku tunnustuse osaliseks. 1986. a. aga toimus järjekordne murrang, mida on vaadeldud ka kui hiina luule liikumist modernismist postmodernismi: uus põlvkond distantseeris end loosungi "Aitab Bei Daost" all menglongshist, mida kritiseeriti selle "kõrge retoorika ja moraalse tõsiduse" pärast, samuti elukauguse ning elitistliku suhtumise tõttu tavainimesse. Nii püüeldi mingis mõttes tagasi kollektiivse poole, seekord PoMo lipu all: adressaatideks pidid saama massid. Kummatigi nihkus kirjanduse kese juba 1980ndate aastate lõpupoole luulelt proosale. 1989. a. Tiananmeni sündmuste järel on suurem osa "ähmaseid luuletajaid" sunnitud elama eksiilis; rohked tõlked laiendavad nende publikut pigem väljaspool Hiinat.

Põhjalikumalt hiina uuemast luulest näiteks: Li Xia Confucius, Playboys and Rusticated Glasperlenspieler. From Classical Chinese Poetry to Postmodernism. Interlitteraria 4, 1999, Tartu University Press.

Kõige tuntuma "ähmase luuletaja" BEI DAO (Zhao Zhenkai, 1949 Beijingis) tähelend algas kohe peale Kultuurirevolutsiooni: ajakirja Jintian esimeses numbris ilmunud luuletus "Vastus" on siiani jäänud tema enimantologiseeritud tekstiks, mis aastakümne jagu oli miljonite peas ja huulil. Poeedist sai vastu tahtmist kangelane. Siit tuleneb ka see, et paljude arvates on Bei Dao selge poliitilise alatooniga luuletaja, kelle ridade vahelt on harjutud jumalteabmida välja lugema. Kui 1989. a. Tiananmeni väljakule kogunenud noored oma loosungitele tema "Avalduse" kandsid, oli luuletaja hoopis nördinud: tekstist oli võetud vaid sisu ning sõnastust mugandatud. Hiina RV valitsusele on Bei Dao persona non grata, kes juba teist aastakümmet on sunnitud võõrsil asuma: algul peatus ta pikalt Skandinaavias, hetkel elab USAs, olles alaline külaline rahvusvahelistel luulefestivalidel. Lisaks luulele on tähtis tema lühiromaan Bodong (Lained), lugu "kadunud põlvkonnast", mis oluline eelkõige uute väljendusvõimaluste (erinevad jutustajad, sisemonoloog jne.) toomise tõttu hiina proosasse. Bei Daod on väga palju tõlgitud, peale inglise keele tähelepanuväärselt ka rootsi keelde (Göran Malmqvist) ning samuti on Bei Dao ise olnud koostamas-tõlkimas skandinaavia luule antoloogiat (1987). Poleks põrmugi kohatu tõmmata ka paralleele näiteks Tomas Tranströmeriga. Väike valik Bei Dao luulest on ilmunud Loomingus 9/2002.

Siinse valiku võib mõtteliselt jagada kaheks: suurem osa pärineb 1990ndatest, kuid kolm viimast "antoloogiateksti" on kirjutatud 70ndatel. Liikumine napima väljenduse poole peaks olema märgatav. Tõlked on tehtud paralleeltekstidena ilmunud kogudest:
Stranden och det bortskämda barnet Dikter av Bei Dao och Gu Cheng. Tlk Göran Malmqvist, Förlags AB Wiken, Lund 1983
Old Snow. Tlk Bonnie S. McDougall and Chen Maiping, New Directions, New York 1991
Forms of Distance. Tlk David Hinton, New Directions, New York 1994
Landscape Over Zero. Tlk David Hinton with Yanbing Chen, Anvil, London 1998

GU CHENGi (1956 Beijingis-1993 Waiheke saarel, Aotearoal) isa oli tuntud sõjaveteran-luuletaja Gu Gong ning ka poeg alustas luuletamist varakult, teda ümbritses noore geeniuse aura. Esimene kogu Hei yanjing (Mustad silmad) ilmus siiski alles 1986. a. Gu Chengi on tema lihtsate, painavalt värviliste luuletuste tõttu tihti kutsutud tonghua shireniks ("muinasjutuluuletaja"), kuigi 1980ndate keskpaigast peale eksperimenteeris ta juba palju ning hoidus varasema perioodi säravast lüürikast, pöördudes aina keerukamate vormide ja luuletsüklite poole. Alates 1988ndast elas ta Aotearoal. Gu Chengi loomingust tuntumgi on tema skandaalne eraelu, mis päädis sellega, et ta, rünnanud kirvega oma abikaasat, end puu otsa üles poos. Äsja oli valminud autobiograafiline romaan Ying'er kahe naisega elamisest, mille kõiges praktilises võhik Gu ühele neist dikteeris. (Kõmuhuvilistele allpool teemakohase PDF-artikli link) Tema (ja ta naiste) elust on tehtud ka film The Poet (Hong Kong 1998). Inglise keeles on ilmunud valikkogu Selected Poems by Gu Cheng (ed. by Seán Golden and Chu Chiyu. Renditions Paperbacks, Hong Kong 1990).

Siinsed tõlked on pärit menglongshi algusaegadest, eelpoolmainitud kogust Stranden och det bortskämda barnet Dikter av Bei Dao och Gu Cheng. Tlk Göran Malmqvist, Förlags AB Wiken, Lund 1983.

YANG LIAN (1955 Bernis) on "ähmastest luuletajatest" kõige raskepärasem ning seda mitte niivõrd keelekasutuse kuivõrd lõputute mütoloogiliste ja kirjanduslike allusioonide kihistuste tõttu, mis loovad ühe kaasaja ehk omapärasema luulenägemuse. Siinne valik ei suuda päris kindlasti hõlmata Yang Liani loomingu tahukestki: eesti keeles saaksid paljud kihid tekkida alles suurema koguse hiina kirjanduse tõlgete olemasolul (see on etteheide ja üleskutse). Kaubaprooviks ehk siiski kõlbab... Hetkel elab Yang Lian pärast kümmet Aotearoa-aastat Londonis, viimasel ajal on aina tihedamini ilmunud ka tõlkekogud, millest ehk märkimisväärseim on Yi (2000, tõlk. Mabel Lee), pikk luuletsükkel, mille kandvad hääled on Yijing (Muutuste raamat) ja luuletaja Qu Yuan (343-290). Lisaks muule innovatiivsele (kuid traditsioonist tulenevale) kasutab Yang rohkelt alliteratsiooni, mis on hiina luules päris uus asi ning ta on eksperimenteerinud ka konsonantriimiga.

Tõlked on tehtud kogust Where the Sea Stands Still, tr. Brian Holton, Bloodaxe Books, Newcastle 1999.


Lauri Kitsnik



Salt Hilli menglongshi-vihik
http://www.hypertxt.com/sh/no5/menglong.html

Bei Dao varasemat luulet (hiina keeles)
http://gotobook.myrice.com/xd/bdbook/baldao/

Intervjuud Bei Daoga
http://www.umich.edu/~iinet/journal/vol2no1/v2n1_Bei_Dao.html
http://www.bu.edu/agni/interviews-exchanges/print/2001/ratiner-beidao.html

Gu Chengi kogutud luuletused (hiina keeles)
http://www.shulu.net/swsg/gc/gc.htm

Artikkel Gu Chengi elust eksiilis ning skandaalsest lõpust
www.pols.canterbury.ac.nz/research/publications/brady_giu1.pdf

Põhjalik Yang Liani lingikogu (luuletused, tõlked, esseed, intervjuud, videoklipid jne.)
http://www.nzepc.auckland.ac.nz/authors/yang/


sisu