Richard Brautigan

Inglise keelest Lauri Sommer

CALIFORNIA PÕLISLILLED


Sellel kuuekymne kaheksanda aasta kevadel ja
kahekymnenda sajandi viimasel kolmandikul,
mis liigub unetaoliselt oma lõpu
poole, on aeg kylvata raamatuid
andes need edasi maale
nii et lilled ja juurviljad võiksid
kasvada neist lehekylgedest.




 

PORGANDID


Arvan, et kuuekymne kaheksanda aasta kevad on
yks hea aeg, et vaadata me oma verre
ja näha kus ujuvad meie sydamed
nagu need lilled ja juurviljad
vaatavad iga päev omi sydameid
ja näevad päikest nagu suurt peeglit
heiastamas nende iha elada
ja ilus olla.






SHASTA KIRIKAKAR


Ma palun,et siis, kui on möödunud 32 aastat,
kastaksid lilled ja juurviljad 21. sajandit
oma häältega, mis räägivad, et
nad olid kunagi raamat, mille
muutsid elavaks armastavad käed.






JÕGEDE TAGASITULEK


Kõik jõed voolavad merre
kuid meri ei täitu;
paika, kust tulevad jõed
lähvad nad tagasi jälle.
Täna sajab mägedes vihma.
See on soe rohekas vihm,
taskud armastust täis,
sest kevad on siin
ja ei unista
surmast.
Linnud satuvad muusikale
nagu taevaid tiksuvad kellad
maal,
kus lapsed hoiavad ämblikke
ja lasevad neil
oma juustes magada.
Loid vihm säriseb jõele
kui praelilli täis pannile
ja iga vihmapiisaga
algab ookean
uuesti.






IGALE TYDRUKULE PEAKS OLEMA LUULETUS

Valeriele


Igale tydrukule peaks olema
kirjutatud luuletus isegi
kui me peaksime va pagana maailma
selle tegemiseks tagurpidi pöörama.


New Mexico, 16. märtsil 1969






ILU POOLT TÄHTEDE YMMARDAJAKS VALITUD


Ilu poolt tähtede ymmardajaks valitud
liigub ta hõbedase harjana
yle teleskoobi läätse.
Ta harjab tähtkujud, galaktikad
ja valgusaastad ilmakorda,
mida me tunneme.






LIIKUDES UNUSTUSE HINGEDEL NAGU UKS


Liikudes unustuse hingedel nagu uks
sulgus ta pikkamisi mu pilgu ees
ja ta oli naine, keda armastasin,
aga liiga paljudel kordadel magas ta
mu kallistustes nagu mehhaaniline hirv
ja ma tuikasin
ta unede metalses vaikuses.






KUU SELLE VASTU ET ME IIAL KOOS MAGAKSIME


Istun siin – romansi pealurjus,
Sinust mõeldes. Oijah, mul on kahju,
et tegin Sind õnnetuks, kuid polnud miskit parata,
sest pean olema vaba.
Võib-olla läinuks kõik teisiti,
kui Sa oleksid laudkonda jäänud või palunud
mind Sinuga välja kuud vaatama tulla
selle asemel, et tõusta ja lahkuda, jättes mind yksi
temakesega.






OOTUS


Tundus
et läks aastaid
enne
kui korjasin
kimbu suudlusi
ta suult
ja panin need
aovärvi vaasi
oma
sydames
kuid
oodata
tasus
sest
olin
armunud.






KUI PEAKSIN SUREMA ENNE SIND


Kui
sa ärkad
surmast
leiad sa end
mu käte vahelt
ja
ma
suudlen sind siis
ja
ma nutan.






VIIMNE SÕIT


Suremine
on nagu hääletamine
võõrasse linna
hilja öösel
on kylm
ja vihma sajab
ja sa oled jälle
yksi.






SURM NAGU NÕEL


Surm nagu
purjus klouni hingusest tehtud nõel
õmbleb (Ma ei loe kaht järgmist sõna
välja. Kirjutasin selle luuletuse
algul kribukirjas) varju
Su varju kylge.






"1942"


Klaveripuu, mängi
mu onu pimedais
kontserdisaalides,
ta on 26-aastane, surnud
ja teel kodu poole
laevaga Sitkast,
ta kirst rändab
nagu Beethoveni sõrmed
veiniklaasi kohal.

Klaveripuu, mängi
mu onu pimedais
kontserdisaalides,
ta oli mu lapsepõlve legend, surnud,
nad saatsid ta
Tacomasse tagasi.
Öösel rändab ta kirst
lindude kombel,
kes lendavad allamerd
taevani iial kyyndimata.
Klaveripuu, mängi
mu onu pimedais
kontserdisaalides,
võta armsamaks
ta syda
ja tee asemeks
ta surm
ja saada ta koduteele
laevaga Sitkast
et matta ta seal
kus ma syndisin.






HINGA MU PEALE


Yks
tuhandeist odavaist yyritubadest.
Yks
tuhandeist väsinud, yksikuist inimestest.
       Ta vaatab
       kuidas vihm
       kirjutab aknale
       sygist.

       Mõne aasta pärast
       ytleb ta,
       "Jumal, palun hinga mu peale"

       Veel mõne aasta pärast
       ytleb ta,
       "Peaks vist
       välja minema
       ja kausitäie suppi
       otsima." 






AVASTUS


Ysa kroonlehed avanend
nagu Christoph Kolumbus
võtaks kingi jalast.
Kas on midagi ilusamat
laeva kummardusest
mis puudutab uut maailma?






SYYTUSE-SUGUSTEL TAEVAST SADANUD PÄEVADEL


Syytuse-sugustel taevast sadanud päevadel
märkame pyhakuid ja nende eeliseid
õhku toksitud punktidena.






LAHT


Lahku kistud armu tormidest
ja taas kokku saanud
armu tyynuste kaudu.
Laman siin lahes
mis ei tea
kus lõpeb Sinu
ja algab minu keha.
Kalad ujuvad me ribide vahel
ja merikajakad karjuvad peegellikult
me verre.






SU KAELAKEE LEKIB

Marciale


Su kaelakee lekib
ja sinist valgust tilgub
helmestest et katta
Su kaunid rinnad
pilvitu aafrika koiduga






TAEIVÕTAKUNAGIKELLAKÄELT-LUULETUS

Marciale


Kuna Sul on alati
kell rihmaga keha kyljes
on loomulik
et peaksin Sinust mõtlema kui õigest ajast
Su blondide kiharatega kell 8:03
ja piksetuikeliste rindadega mis näitavad 11:17
ja su roosimjau-naeratusega kell 5:30.
Tean, et mul on õigus.






CASABLANCA


Seal, kust ma tulen, on see
kõigest veel yks porgand peenramaal.
Võõras, kust tuled
Sina?






ÄRASPIDINE KILIN


Ta myyks roti perseaugu
pimedale
laulatussõrmuse pähe.






KRIITILINE KONSERVIAVAJA


Selles luuletuses
on midagi lahti. Kas
leiad yles?






30. DETSEMBER


Kell 1:03 hommikul lõhnab peer
nagu avokaado ja kalapea abielu.
Pean voodist välja ronima
et panna see kirja
ilma prillideta ninal.






LENDAMISE KÄSIRAAMAT


Ta tahab lennata,
istudes mu kõrval bussis,
lugedes "Lendamise Käsiraamatut".
Tal on yks suuremaid
pöidlakyysi, mida kunagi näinud olen.
Sellal, kui ta unistab linnulistest manerismidest,
jõllitan mina ta pöialt.






PROFESSIONAALNE, EI TYLITA, LEEBE


Pyssimees hoiab tuult
oma käes.
Sygis ja kevad
mööduvad ta silme alt
nagu röövimised.
Ta ei pilguta silmagi kui yks kaotab lehed
ja teine nad loob.
Pyssimees on aastaaegade
vaheldumise sõber.
Ta hoiab tuult oma käes.






TALVE NETOKAAL ON 6,75 UNTSI


Talve netokaal on 6,75 untsi
ja talvel on pysiv fluoristaani maik,
et peatada hammaste lagunemist.
Kuu aja eest ostsin suure tuubi
Cresti hambapastat ja seda
vannituppa pannes uurisin asja
ja ytlesin:"Talv"


4.detsember 1969






KAKSTEIST ROOMA SÕDURIT JA KAERAKAKK


Sellal kui nad rääkisid
kuulas seitsme-aastane tydruk tasa
ja ta silmad olid nagu pisikesed heinas
redutavad hiired. Kaksteist rooma sõdurit
vahtisid ta alasti keha. Igal neist
oli pikk hõbedane oda mis
kuuvalgel eredalt läikis. Rooma sõdurid seisid
tydruku ymber ringis, odad tema
poole suunatud. Siis torkas yks neist
oma hõbeoda maasse ja tuli
aeglaselt tydruku juurde ning puudutas teda kogu
oma kehaga. Seejärel tulid teised sõdurid ja
tydruk ei nutnud. Pärast koduteel
kuulis ta ööbikut laulmas aga
ta ei teadnud, kus. See kostis justkui kõikjalt.
Kui ta koju jõudis suudles ema teda
põsele ja andis talle kaerakaku
sinisest purgist ja sellal kui tydruk kakku sõi
rääkis ema talle sellest, kui kummaline ja ilus
oli maailm






KÕIGEST YKS TAVALINE TYDRUK, 118


Kõigest yks tavaline tydruk, 118
naela raske, lagunend esihammastega, kena,
syndinud Renos, Nevadas, tudeng San Francisco
Riiklikus Ylikoolis, tahab, et kyynlad
laulatataks ta ysaga teleskoopilise pyhaku
värvi poolt, nii et kõigist
ta lastest saavad seiklused
valguses.






VICKY MAGAB SURNUD INIMESTEGA


Vicky magab seal metsades
surnud inimestega aga hommikul
kammib ta alati juukseid.
Vanemad ei mõista teda.
Tema neid ka mitte.
Nad pyyavad. Ta pyyab. Surnud inimesed
pyyavad. Ykskord
saavad nad kõik aru.






POSTILJON


Köögiviljade lõhn
kylmal päeval
käib tõelusega
truult yhte sammu
nagu pyha graali taotlev ryytel
või kylateel olematut talu otsiv postiljon.
Porgandid, piprad ja marjad.
Nerval, Baudelaire ja Rimbaud.






ÖÖKULLI PÕGENEMINE

Puusepp tegi vanglaredeli, töötades öö otsa,
ta tegi redeli öökullilõhnasest seedrist,
aga tal tuli muting sisse, tal jäi yks pulk yle, ja see lendas ära.




 

VANADEKODU

Ainus asi
mida sa saad
pärast imiku moodi voodisse sittumist
inimväärikuse taastamiseks teha
on teeselda, et
oled Alpe yletav
Hannibal.






VIIMSET MUUSIKAT EI KUULDA


See oli jõgi mägedes, ma arvan, et mägedes on palju
jõgesid mis voolavad läbi me unistuste
surma ja sygavatesse jõelammidesse. Vesi oli nii selge, et võisin
näha nende ilmeid kui nad oma klaaskirstudest
yles vaatasid. Vaatasin vee alla ja nägin
naeratavat vana naist, tal polnud ei hambaid ega juukseid
minu meelest oli ta Jeesuse õde, ja nägin
ilusat tydrukut ta kirstus, sellal, kui forellid
yle ta näo ujusid, hoidis ta käes yht kuivanud lelu. Jõe alla klaaskirstudesse
võis olla viis tuhat inimest
maetud ja ma jalutasin kallast pidi vaadates neid
nagu oleksid nad mu vasaku käe sõrmed






UNUSTATUD ASJADE KURV


Asjad pööravad end pikkamisi vaateulatusest välja
kuni nad on läinud. Seejärel
jääb
ainult kurv.


sisu