Hollandi keelest Ilvi Liive

AUTOPORTREE

Mis haavamatuna
tas elab
see pole mitte puhtus

see pole laps
kel kirjutades veel tähed
viltu juhtund

see on pilk
mis mõõdab armutult
ja jõhkralt

ja see mis tõstes mässu
vapustab
ja tõukab

on jäärapäisus see

KIRJUTAMINE

Eemaldamine,
kirjutamine on
eemaldamine,

misläbi
jätan üksnes
telliskivipunase
lillepoti
aknalauale
seisma
ja näen
kuidas videvik
justkui pliiatsiga
täidab
toanurga

DENSITY

Udu. Ära
miskit lausu.
Paljust on vaikitud.
Vähe on palju.
Vaevu liigub
sõna vaevu
tuules mida
kuskil pole.

Ära miskit lausu.
Ära miskit puutu.
Õhtu endassetõmbunud
pinnal. Mille vastu
vaevu ja eikusagil.

KOMA

keset
kustutatud
teksti

ei rooma
koma
enam minema

tast saab
üks takerduv
tõmme

ude

või niidi
kujutis
ruumis

JOONED

Pilliroog olla
on kergelt kaldu
tühjuses
püsida

KÜLA

küla on ring
veetud käega
kiriku ümber;

tuvi on ülimalt
lihtne õhutühi
kaar katusel;

kevad jätab märgi
plekke õhu
paberile;

ja vaat see ongi
tõelisus: varsti
lasen ma vihmal sadada
oma luuletusele
nii et see valgub
loetamatute sõnade
läbiligunud
akvarelliks.

VÕBIN

See luuletus ei ole üksildane.
Ta on isepäine. Ma kuulen teda vahel
õhtusel ajal hämarduval veel
nagu purje tema pöörduvas valges, õhk-
kerget võbinat, kus sõnakestki me ei
vaheta, ent nad me sisemuses nihkuvad.

MINIMAL

Lind hüpleb.
Oks raksub.
Taevas pilvineb.

Peaaegu ei
midagi, mida vaadata
ja just seda
ma vaatan.

OMAL JÕUL

pilliroog
sisendab
puuduvat tuult

kanuu
tõmbab joonsirge
joone veepinnale

ühtlases
lainetuses
seab jõgi end
taas pingule.

YARDBIRD

1

ma oma aia õhtuse
musträsta tahaks panna
ühe luuletuse oksale,
kuid miks ma peaks,
ta istubki lõppude
lõpuks ju seal, kus
ta istuma peab: seal väljas,
ühes luuletuses.

2

suur tänu, lihtsalt
aplausist piisab,
nii tõrjus yardbird
charlie kuumad ovatsioonid
tagasi

ja rästalgi
mu aias on
kaasakiskuva soolo järel
vaiksest mõtlusestki
küll

nõrgemastki käteplaginast
pageb ta
pimedusse

LUMI

Valge.
Kuuldamatu on
see valge. Vaid
kerge linnujalgade
träpseldus,
väga ettevaatlikult
valge
hirmutavas
vaikuses.

Kuuldamatult lebab
valge ses
hõredakspuhutud hommikus.
Ainsatki jalajälge
ma siia ei
jäta.

sisu