Need luuletused on eesti keelde pandud internetist leitud ingliskeelsete tõlgete põhjal, ilma originaale nägemata. (Ungari keele puhul poleks sellest mulle ka suuremat abi olnud.) Arvatavasti on suur osa luuletusi tõlgitud valesti, see kahtlus painab mind Pilinszky puhul eriti. Holub on ise olnud oma ingliskeelsete tõlgete kaasautoriks ja Popa luulelaad paistab olevat nii müütiliselt lapidaarne, et tõlkekaod ei tohiks väga suured olla. See oli vist Lévi-Strauss, kes kirjutas, et kõikidest tekstitüüpidest on müütide puhul tõlkekaod kõige väiksemad, luule puhul kõige suuremad. Kui suured aga võiksid nad olla müütilise luule puhul?
Kõik kolm luuletajat, ungarlane Pilinszky (1921 -- 1981), serblane Popa (1922 -- 1991) ja tshehh Holub (1923 -- 1998) kuuluvad samasse sõjajärgsesse põlvkonda. Olen alati armastanud selle põlvkonna poola poeetide askeetlikku, ornamentaalsetest kujunditest puhastatud luulet (Zbigniew Herbet, Tadeusz Rózewicz). Huvi siin tutvustatud kolme luuletaja vastu tekkis mul inglast Ted Hughesi tõlkides, sest käsitlustes tema kohta mainitakse sageli ära seda tähtsust, mis oli Pilinszkyl ja Popal Hughesi luulele. Juudi päritolu, kuid katoliku usku ungarlane Janos Pilinszky loomingule on oma jälje jätnud koonduslaagri kogemused. Miroslav Holub oli ameti poolest mikrobioloog ja arstiteadlane, keda Husaki rezhiimi ajal kodumaal ei avaldatud.
Mulle tundub, et võimalikest vigadest hoolimata on tulemuseks ikkagi head luuletused. Sellepärast oligi kahju neid tekste üksnes enda ja oma lähemate sõprade teada hoida.
Märt Väljataga
sisu