Inglise keele kaudu Märt Väljataga
MAJA
Koos esimese võltspäikesega
Tuli meile külla Agim,
Metsamees Prishtina lähedalt
Ta tõi meile kaks
Nartsu mässitud punast õuna
Ja uudise et ta on viimaks saanud endale maja.
Agim, niisiis sul on nüüd katus pea kohal?
Ei, katust pole,
Selle viis tuul ära
Sul on siis uks ja aknad?
Ei, uksi ega aknaid ka pole
Talv viis needki minema
Sul on siis vähemalt neli seina
Pole ka nelja seina
Mul on üksnes maja, nagu ma ütlesin
Kõik muu on juba tühi-tähi.
HULLU LAHKUMINE
Nad hirmutavad mind öeldes
Et mu kruvid logisevad
Nad hirmutavad mind veel rohkem
Et nad matavad mu maha
Kastis mille kruvid logisevad
Nad hirmutavad mind ega taipa
Et mu logisevad kruvid
Hirmutavad neid
Nõnda uhkustab mu ees
Õnnelik hull tänaval
VÕIDUJOOKS
Mõned hammustavad teiselt ära
Jala käe või midagi muud
Võtavad selle hambusse
Panevad kiiresti plehku
Matavad mulla alla
Teised pudenevad laiali
Nuusutavad vaatavad nuusutavad vaatavad
Kaevavad kogu maa üles
Kui neil veab ja nad leiavad käe
Või jala või midagi muud
Siis on nende kord hammustada
Mäng algab kohe otsast peale
Senikaua kui leidub käsi
Senikaua kui leidub jalgu
Senikaua kui leidub üldse midagi
ESIVANEMATE KÜLAS
Keegi kallistab mind
Keegi vaatab mind hundi pilgul
Keegi võtab mütsi peast
Et ma teda paremini näeksin
Kõik nad küsivad:
Kas sa ka tead kustkaudu me sugulased oleme
Tundmatud vanamehed ja eided
Võtavad endale
Noormeeste ja neidude nimesid mu mälust
Küsin ühe käest
Ütle mulle Jumala pärast
Kas Hundi Jüri on veel elus
Mina see olengi, vastab ta
Hauataguse häälega
Puudutan käega ta põske
Ja anun silmadega et ta ütleks
Kas ka mina olen elus.
ENNE MÄNGU
Sa paned silma kinni
Piilud igasse nurka iseendas
Vaatad ringi kas pole näha küüsi ega vargaid
Ega käomune
Paned teise silma kinni
Tõmbad end küüru siis hüppad
Hüppad kõrgele kõrgele
Iseenese tippu
Siis lased oma raskusel kukkuda
Kukud päevi sügavale sügavale
Oma kuristiku põhja
Kui sa ei purune kildudeks
Kui sa jääd terveks ja tõused tervena püsti
Siis sa hakkad mängima
Kasi välja mu müüritud lõpmatusest
Täherõngast ümber mu pea
Päikesesuutäiest mu suus
Kasi välja mu vere kentsakast merest
Välja mu tõusust, välja mu mõõnast
Kasi välja mu kaldale tõmmatud vaikusest
Kasi välja ma ütlen
Kasi välja
Välja mu elukuristikust
Kangest isapuust mu sees
Kasi välja Kui kaua ma karjuma pean kasi välja
Kasi välja mu lõhkevast peast
Kasi välja
Kasi lihtsalt välja
Lombakas hunt käib maailmas ringi
Üks käpp tallab taevast
Teine sõtkub maad
Käib tagurpidi
Kustutab enda eest iga käpajälje
Jubedad silmad verd täis valgunud
Täis surnud tähti ja elus satikaid
Veskikivi riputatud kaela
Vana plekkpurk
Seotud saba külge
Kõnnib puhkamata
Ühest koerapeade ringist
Teise
Tosinanäoline päike
Maani tolkneva keele peal
KARBIKESE VANGID
Mine lahti karbikene
Me suudleme su põhja ja kaant
Su lukuauku ja võtit
Kogu maailm on tuubitud sinusse
Ja nüüd ta ei näe enam
Üldse enda moodi välja
Helgus, ta lihane ema,
Ei tunne teda enam ära
Rooste sööb ära su luku
Ja meie maailma ja meidki
Ja lõpuks su endagi
Me suudleme igat su külge
Ja kõiki su nelja serva
Ja kõiki su kahtkümmet nelja naela
Ja kõike mis sul veel on
Mine lahti karbikene
KAUNIS JUMALAVIHKAJA
Kohaliku baari püsikunde
Lehvitab tühja varrukat
Räuskab sassis habemest
Ma oleme jumalad maha matnud
Ja nüüd on kõigi nende kord
Kes mängivad jumalat
Mees on suitsupilvedes peidus
Omaenese sõnade valgel
Tammetüvest välja taotud
Kaunis nagu jumal
Kes siit kandist hiljuti kaevati välja
sisu