Lev Rubinstein

Vene keelest Aare Pilv

NIMETU SÜNDMUS


1. Absoluutselt võimatu.
2. Kuidagi pole võimalik.
3. Võimatu.
4. Võib-olla kunagi.
5. Kunagi.
6. Pärastpoole.
7. Veel mitte.
8. Mitte praegu.
9. Ja mitte praegu.
10. Ja ka praegu mitte.
11. Võimalik, et varsti.
12. Ilmselt varsti.
13. Päris varsti.
14. Võimalik, et varem, kui oodata võib.
15. Juba varsti.
16. Kohe-kohe.
17. Nüüd kohe.
18. Tähelepanu!
19. Nüüd!
20. Ongi kõik.
21. Läbi.






EMA PESI RAAMI

(1987)



1. Ema pesi raami.
2. Isa ostis televiisori.
3. Tuul puhus.
4. Zojat nõelas herilane.
5. Sasha Smirnov murdis jalaluu.
6. Borja Nikitin lõi pea vastu kivi katki.
7. Vihma sadas.
8. Vend narris venda.
9. Piim jooksis üle ääre.
10. Esimene sõna oli "põlv".
11. Jura Stepanov meisterdas onni.
12. Julia Mihhailovna oli range.
13. Vova Avdejev kakles.
14. Tanja Tshirkova oli loll.
15. Galja Fomina peigmees oli ühekäeline.
16. Sergei Aleksandrovile pandi telefon sisse.
17. Invaliid põles autosse.
18. Me käisime metsas.
19. Vanaemal oli vähk.
20. Vanaema suri une pealt.
21. Ma nägin vanaema sageli unes.
22. Ma väga kartsin surra une pealt.
23. Igor Dudkin oli grusiinlase moodi.
24. Sergei Aleksandrovitsh naljatas isaga.
25. Sorokinitel olid ploomid, kuid oli ka Jack.
26. Lapsed mängisid lagendikul võrkpalli.
27. Gleb Võshinski tõi hiire siia.
28. Volodja Voloshenko valetas.
29. Jelena Illarionovna tundis Sasha Tshornõid.
30. Tegelikult pinge langes.
31. Kinos jooksis huvitav film.
32. Vend pani grammofoni mängima.
33. Isa karjus valjusti.
34. Pujään kõlistas ketiga.
35. Sasha Smirnov kadestas minu marke.
36. Ta oskas kõrvu liigutada.
37. Pärast õppisin ka mina selle ära.
38. Polina Mironovna ütles, et tema poeg on kõlupea.
39. Klavdia Jefimovna mehe nimi oli Mihhail Borissovitsh.
40. Raissa Saveljevna töötas neljakümnendas gastronoomis ökonomistina.
41. Jurka Vinnikov oli tema poeg.
42. Ksenia Aleksejevna oli päris lihtne, aga väga hea naine.
43. Pavlik ja Rita Aronov elasid meie naabermajas.
44. Tanja Tshirkova elas ka muuseas selles majas.
45. Raika Gusseva mehe nimi mulle kahjuks meelde ei jäänud.
46. Tuul puhus.
47. Vend jutustas, mida teevad ema ja isa kõrvaltoas.
48. Samuti kasvasid oblikas, redis ja porrulauk.
49. Slava Novoshilovil oli arm pitsikudumisvardast.
50. Vihma sadas.
51. Ma kartsin Tanja Beletskaja nukke.
52. Jura Stepanovi isa oli hambutu, ema paks ja õde lollakas.
53. Õe nimi oli Julja.
54. Mul ei olnud õde, aga oli vend.
55. Vend ütles, et täna suri Stalin.
56. Vend lõi mind, sest ma naersin ja tegin nägusid.
57. Isa jättis suitsetamise maha.
58. Me unistasime, et sõda tuleks rutem.
59. Me armastasime hiinlasi.
60. Mul ei lubatud üle tee minna.
61. Ükskord oleksin peaaegu ära põlenud.
62. Galja Fomina õppis pedagoogilises instituudis. Kui ma temalt küsisin, miks vihma sajab, hakkas ta seletama ja alustas nii: "Meie maal on palju meresid ja jõgesid..." Edasi ei saanud ma aru ega jätnud meelde.
63. Sasha Smirnovil oli harjumus toas peeretada.
64. Kuulda ei olnud, aga haises kõvasti.
65. Ta ei tunnistanud, et see oli tema.
66. Ma õppisin jalgrattaga sõitma.
67. Ma häbenesin oma nime.
68. Ükskord nägin nii suurt hane, et ei suuda teda tänini unustada.
69. Mul oli süda paha ja ajas öökima.
70. Ükskord, kui läksin ilma koputamata Galja Fomina tuppa, nägin seda esimest korda.
71. Ükskord, haaratuna hirmsatest eelaimustest, jooksin kiiresti minema.
72. Jõudsime kohale, kuid suure hilinemisega.
73. Öö läbi tormas tuul, samuti oli äikest.
74. Ilm oli õudne, kõik muutus ja kõik kohad tilkusid.
75. Iil puhus nurga tagant, tõi jahedust ja nukrust.
76. Lõi välku, tekkis igatsus ja rahutus mul mäsles rinnas.
77. Tuul pimeduses vilistas ja rahe peksis hirmsalt katust.
78. Lõid vabisema kuuseladvad ja pilvi tormas trepi ees.
79. See algas nagu alguses, kuid kõik sai otsa lõpuga.
80. Mu kohal oli kõik kui enne, kuid maapind vankus minu all.
81. Kõik keerutasid, maha langesid, seejärel lahkusid kes kuhu.
82. See päev ei erinenud üldse teistest.
83. Ma tõusin üles, panin riidesse...






AINA EDASI JA EDASI

(1984)


1. Siin kõik algab.
Kõik saab alguse siit.
Ent mingem edasi.
2. Siin ei küsita teilt, kes te olete ja kust tulete.
Niigi on kõik selge.
Just siin on koht, kus te olete vaba pealetükkivaist küsitlustest.
Kuid mingem edasi.
3. Siin on kerge ja vaba hingata.
Parim puhkus on siin.
Kuid on vaja edasi minna.
4. Siin, kuhu ka silm ei vaata – aina ilu, mida ka kõrv ei kuule – aina mahe laul, mida ka keegi ei ütle – aina tõde.
Kuid mingem edasi.
5. Siin on kõik juba täiesti teisiti.
Pole tähtis, kuidas.
Tähtis on, et teisiti.
6. Siin on ükskõik kuidas.
Et vaid jääks igaveseks meelde.
7. Siin haarab meid teravaim nostalgiahoog.
Millest see tuleb, ei saa aru.
8. Siia ei tohi jääda kauaks. Küll pärast selgub, miks.
9. Siin on igaühel oma põhi ja oma lagi.
Igaühel on omad languste ja tõusude piirid.
Ja mitte ainult siin.
10. Kõik meenutab siin midagi, osutab millelegi, vihjab millelegi.
Alles hakkad aru saama, mis ja kuidas, kui juba on aeg lahkuda.
11. Siin tuleb jagu saada kiusatusest küsida, mis siis edasi tuleb. Edasi tuleb see, mis peabki tulema.
12. Siia on kirjutatud: "Mööduja. Peatu. Mõtle."
13. Järgmine raidkiri kõlab: "Mööduja. Peatu. Püüa välja mõelda midagi muud, sellest paremat."
14. Siin on lugeda: "Mööduja. Varem või hiljem – no saad ise aru... Nii et – no saad aru ju..."
15. Siin on kirjutatud: "Mööduja. Arvesta sellega, et sa ei pruugi millestki aru saada."
16. Siin: "Mööduja. Me isegi ei tundnud üksteist. Millest meil rääkida?"
17. Ja siin: "Mööduja. Ära peatu. Mine edasi."
18. Mingem edasi.
19. Näe, keegi otsustab poolhämaras lootuse jätta ning ei suuda seda;
Keegi, kes on sattunud häbiväärseisse asjaoludesse, otsib väljapääsu ega suuda seda leida;
Keegi püüab tõmmata selge joone möödunu ja tuleva vahele. Teda lihtsalt ei panda tähele; Kellelgi on nii hea õnn, et ta võib öelda ükskõik mida ja see sobib olukorraga. See imponeerib. Teda pannakse tähele;
20. Näe, keegi, üleliia tähelepanelik, ei märka peamist. Keskendudes pisiasjadele, paistab ta pisut naeruväärsena;
Keegi, kes püüdleb igaviku poole, libastus ja kukub. Tema peale langeb ere valgus. Üsna hale vaatepilt;
Keegi on võimetu end koguma pärast mingisuguse jahmatava uudise kuulmist. Nii ta käibki uimasena ringi;
Keegi läheb rahvahulgas kaotsi. Ta leitakse üles, teda tervitatakse lärmakalt, tiritakse vaat et vägisi teiste keskele. Ja seal ta seisab;
21. Näe, keegi räägib ja räägib klaasistunud pilgul midagi rohkem kui segast, siis läheb ära, naaseb taas, läheb jälle ära – ja nii palju kordi;
Keegi, väljakujunenud harjumustega, aitab daami vagunisse ja lehvitab talle kaua järele. Näol heldimus;
Keegi jääb üksi. Ta on täiesti nõutu. Tal pole aimugi, mida ette võtta. Näol – terve üleelamiste gamma;
Keegi – kahtlev – tahab aina midagi küsida, kuid ei söanda. Nõutu naeratus;
22. Näe, keegi lausub vaiksel häälel lohutussõnu;
Keegi – lohutamatu – ei võta lohutussõnu kuulda. Ta ütleb, et talle pole kelleltki midagi vaja;
Keegi, keda rõhub vajadus teatada kellelegi midagi äärmiselt ebameeldivat, lükkab asja muudkui edasi. Temast võib aru saada;
Keegi, kelle meelest pole õige sekkuda võõrastesse asjadesse, sekkub ise neisse pidevalt, enesele märkamatult;
23. Näe, keegi olemise sööda otsa meelitatu nutab oma saatust taga ega oska midagi kahtlustada;
Keegi räägib poolsummutatud häälel sellest, kui õnnelik ta on. Kõik vaatavad märkamatult üle õla;
Keegi hakkab mälestusi heietama. Teda katkestada on mõttetu;
Keegi üritab kellelegi midagi edutult selgitada. Mõistmatus viib ta endast välja;
24. Näe, keegi on toimuvast rusutud. Kui püütakse selgitada, mis teda õieti painab, ei jõuta kuhugi. Temast on kahju;
[Kellegi arvamused on hämmastavalt paradoksaalsed. Kuid ka temast on kuidagi kahju.]
Keegi trööstib ennast millegi muu ootamisega. Tema rada on nukker. Kas ta teab seda?
Keegi on enda suhtes kurt ja pime. Ja ilmaaegu: paljudele asjadele hakkaks ta teisiti vaatama;
25. Keegi on võimetu inertsile vastu seisma. See ei tõota midagi head;
Keegi on täiesti võimetu enesest jagu saama. See ei kõlba kuhugi;
Keegi keeldub märkamast silmanähtavat. Ta on nähtavasti ära neetud;
Keegi vaatab otse enda ette. Silmis tardunud õud. Teda vist ei päästa enam miski;
Keegi longib teabkuhu. Teda on veel võimalik silmitseda. Siin ta on;
26. Näe, keegi proovib pääseda üksindusse. Kuhu tal minna?
Keegi teeb kõigest hingest nägu, et ta ei puutu üldse asjasse. Kuid ta ei pääse kuhugi;
Keegi keskendub kõigest jõust olevikule. Kuid tuleviku eest ei pääse temagi;
Keegi on viimse otsuse lävel. Ootame, mis saab;
27. Näe, keegi otse kustub ilma pideva ergutuseta. Mis siis ikka, toetame teda;
Keegi pelgab mõteldagi, et kõik see kunagi lõpeb. Jumal, anna talle jõudu!
Keegi ütles midagi ja ootab, mis edasi saab. Aga mis võiks edasi saada?
28. Mingem edasi.
29. Siin on öeldud: "Kõik need janunejad ja ihalejad, huupi tormajad ja porist välja rabelejad, poolkurdistunud ja igaveseks tummunud – no mida nendega peale hakata?"
30. Siin on öeldud: "Kõik need kõrgustesse püüdlejad, põhjatusse langejad, sisseronijad ja väljaronijad, haavadest osatatud, kontrollimatute kirgede arvel elajad, millega tahes harjunud, omamoodi huviväärsed – mida nad siin teevad? Mida neil siia asja on?"
31. Siin on öeldud: "Kõik need kõrgustesse püüdlejad, põhjatusse langejad, sisseronijad ja väljaronijad, haavadest osatatud, kontrollimatute kirgede arvel elajad, millega tahes harjunud, omamoodi huviväärsed – mida nad siin teevad? Mida neil siit vaja on?"
31. Siin on öeldud: "Kõik need süüta süüdlased, kõrvetada saanud ja kõrvetusele peale puhujad, pingsalt mõttesse vajunud ja vaevukuuldavast igavikuhäälest köidetud, olemise ülejõukäivaist mõistatusist kühmuvajunud, jumalteabmis teadetest õigustamatult erutunud ja teiste jutu püüdlikud pealtkuulajad – mis neil kõigil viga on?"
32. Siin on öeldud: "Kõik need süütud, kuid end süüdi tunnistanud, otsekui julgust saanud, kuid hetke pärast masendusse langejad, need, kes üksteise võidu püüavad toimuvat mõista, kuid ei saa kuraditki aru, enese lootuste koorma tassijad ja need, kes kinnitavad, et kõik on kadunud, kord hilinejad, kord enne aega tulijad, nõrgast tuulekesest kõikuma lööjad ja oma segaduses vastu punnijad, need, kes arvavad, et kõik on möödas, ja jalalt jalale tammujad, kes ootavad kasvõi mingisugust muutust– küllalt juba – on aeg peatuda."
33. Hoopis teine hääl: Pärast seda on ta otsekui ümber vahetatud. Käib ringi sellise vaikse, õndsa näoga. Aina naeratab millegi peale...
34. Teine hääl: Noh, kõik, nüüd läheb lahti. Ole sinagi kord vait, ära roni...
35. Teine hääl: Niisiis, kujutage ette, oma muutumatu naeratusega käiski ta kõigist neist ringidest läbi. Mitte inimene, vaid lausa uunikum. Kes on niisugust enne näinud...
36. Teine hääl: Tema, muuseas, ei kannata kah teda silmaotsaski. Nii et sa ilmaasjata...
37. Teine hääl: Te ei seganud üldse, uskuge mind. Panen ainult punkti ära...
38. Teine hääl: "Vaadeldes rändavaid pilvi..." Kuidas edasi läks, ega te ei mäleta? Jaa... Ammuks see oligi...
39. Teine hääl: Vaata tähelepanelikult tema alatist näoilmet, neid vaevatud naeratusi. Kuula neid haledaid jutte. Võib-olla sa siis mõistad, mis elu mul on kõik need aastad olnud...
40. Teine hääl: Kohe tuleb kõige raskem. Pidage vastu, kolleegid... Nii... Ega te viga ei saanud? Noh, tänu jumalale. Niisiis, ma jätkan. Seesama suvi oli anateemiliselt palav, tolmune, põuane. Ühesõnaga, otse põrgulik suvi. Mitte suvi, vaid mingi Lethe , vabandage mu kalambuuri... Nii!... Kuid mina nähtavasti ikkagi osatasin...
41. Teine hääl: Kuulge, teie saatanlikest fantaasiatest hakkab kuidagi kõhe. Kui teie juttu kuulata, siis polegi elul enam mõtet...
42. Teine hääl: Kui tahate, võite mind saata. Noh, kasvõi jaamani. Te olete pisutki dzhentelmen, ma loodan?
43. Teine hääl: Kõigepealt tee ennast korda. Vaata, milline sa välja näed...
44. Teine hääl: Tähendab nii. Kuhugi sa praegu ei lähe, vaid võtad rahulikult riided ära ja tuled laua taha tagasi. Seda esiteks. Teiseks. Et ma ei näeks su näol mingeid nõndanimetatud "kannatusi". Kolmandaks. Igaüks, kes julgeb sinu juuresolekul kasvõi kaudselt vihjata – noh, saad isegi aru –, tal tuleb tegemist teha minuga. Ma loodan, see rahuldab sind? Noh, võta nüüd riidest lahti. Ära mängi lolli, vanamees.
45. Teine hääl: Kuhu sa nüüd siis lähed? Kuskil ei saa rahu... Igal pool räägitakse taga... Üles pooma või?
46. Teine hääl: Ja edasi? Mida te edasi käsite teha? Tagasiteed ei ole – see on selge. Paigale jääda? Ei, see mulle ei istu. Nii et saatusele vastu? No mis siis ikka – mina olen valmis. (Saali.) Ja miks teie vait olete? Te ei peatagi mind? Üks inimlik sõna võib mõnikord hukust päästa. Aga mis ma üldse räägin? Kellega ma õieti räägin? Hüvasti.
47. Stseen: Öö suvilas. Kauguses mürisevad summutatult rongid. On väga külm.
48. Teine stseen: Suur suvi. Lava taga külanoorikute laul.
49. Teine stseen: Teejoomiseks kaetud laud. Samovar, barankad. Korratult paiknevate tugitoolide leenidel pleedid, mantlid. Kõiges on mingi kergemeelsus.
50. Teine stseen: Külalistetuba mitte eriti rikkas majas. Raskete kardinate vahelt ähmane valgus. Palju lilli kõikvõimaliku suurusega vaasides. Kangelanna siseneb kiirustades, hoides sõrmede vahel viskiklaasi. Langeb peaaegu tundetult tugitooli. Nuuksed.
51. Teine stseen: Viljapuuõite aroome tulvil veranda. Kaks kiiktooli. Üks neist kõigub kergelt, millest on näha, et keegi just väljus. Lava taga hääled: erutunud naisehääl ja rahustav mehehääl. Lavale ei tule veel keegi. Läheneva äikese hääled. Ootamatult pimeneb.
52. Hoopis teine stseen: Lava kujundusest on näha, et ilm on hommikust saadik muutlik olnud. Eilsed tuulehood on vaibunud, viies endaga tihedate väljapääsmatute pilvede jäänused.
Lava valgustusest on näha, mis toimub kangelase hinges, kelle sammud on juba lava taga kuulda, puhtalt, valgelt ja veidi nukralt nagu parimal noorusajal.
Ootamult saabunud vaikusest on selge, et kangelase elus saabub vaata et kõige otsustavam moment. Kuid absoluutse vaikuse südamikust sündinud müra kasvab märkamatult. See aina kasvab ja kasvab, muutudes pikkamööda väljakannatamatuks.
(EESRIIE)






KES SEAL KAHKJASROOSAS VINAS

(1987)



1. Kes seal kahkjasroosas vinas
Nõnda tasa ligineb
2. Kord kui varjud kinolinal,
Kord kui loodus siginev.
3. Kes seal kahkjasroosas vinas
Püüdleb aina edasi
4. Kord kui vangis, kord nirvaanas,
Kord ei taipa isegi.
5. Kes seal kahkjasroosas vinas
Lausub "vaja oodata"?
6. Vaja elada on – mitte elu
Tühjalt maha oodata.
7. Kes seal kahkjasroosas vinas
Lausa ilmsi uneleb?
8. ………………………………
………………………………
9. Kes seal kahkjasroosas vinas
Aina räägib lõpmata
10. ……………………………..
……………………………..
11. Kes seal kahkjasroosas vinas
Meile laulab lahkumist
12. …………………………….
…………………………….
13. Kes seal kahkjasroosas vinas
Naeratab ja vaikib siis
14. ……………………………
……………………………
15. Kes seal kahkjasroosas vinas
On, ei seda öelda tea
16. ……………………………
……………………………
17. Ehk seal kahkjasroosas vinas
Kohtume kord sinuga
18. Keset pettumusi raskeid
Siinses elus keerukas
19. Kui seal kahkjasroosas vinas
Puhkeb kasvõi ükski täht
20. Siis see meile saabki märgiks,
Et on lõpuks ilmund Ta
21. …ja kustus sisinal. Edasi tuli liikuda kobamisi, täielikus pimeduses…
22. – Aga Zhukov?
23. – Juba ajasime juttu…
24. – Ja kuidas on?
25. …ja kustus sisinal. "On alles lugu," mõtles Filitshev, "tema on ju viimane…"
26. – Aga Kolja Pokshishevski?
27. – See veel puuduks!
28. – Mis on siis?
29. …ja kustus sisinal. "See on lõpp," kajas mu peas kõuena.
30. – Aga kui näiteks Arlazarov?
31. – Arlazarov? Kas sa ei teagi siis veel?
32. – Ei, aga mida siis?
33. …ja kustus sisinal. Inimsumma mööda kandus edasi kergendusohe.
34. – Noh, aga Shapiro?
35. – Shapirol on ju need hambad!
36. – Oi jah, ma olin juba ära unustanud…
37. …ja kustus sisinal. Me liibusime ahnelt illuminaatorite vastu.
38. – Aga Potashnikov?
39. – Hea veel, et sa Sergejenkot ei paku!
40. – Mis puutub siia Sergejenko?
41. …ja kustus sisinal. Peagi kasvas üksikutest piiskadest tõeline troopiline vihmavalang…
42. – Aga Gizatulin?
43. – Gizatulin, arvad sa?
44. – Jah, Gizatulin.
45. …ja kustus sisinal.
– Seda ma ootasin, – lausus Krause mõtlikult…
46. – Aga Nelli Fjodorovna?
47. – Tema tagumikuga?
48. – Mis puutub siia tagumik? Tarkpea!
49. …ja kustus sisinal. Kõik edasine meenus hiljem mingite uduste katketena nagu halb unenägu…
50. – No hästi. Aga Loshak?
51. – Aga Loshak on juba…
52. – Mis sa räägid? Millal tema küll jõudis?
53. …ja kustus sisinal. Kuid siingi ei toimetanud poisid huupi. Sõjaväekogemus kulus nüüd marjaks ära…
54. – Aga Nikolajev?
55. – Kumb neist?
56. – No mitte Slavik ju ometi!
57. …ja kustus sisinal.
– Ma ju ütlesin, minuga te hätta ei jää, – irvitas mööduv professor…
58. – Aga Suren?
59. – Noh, oletame, et Suren. Aga kes veel?
60. – Kes veel? Oota, mõtleme…
61. Ja aeg läks edasi…
62. Kui aeg sai ükskord täis
Siis sündis lapsuke,
Ta sündis, naeratas,
Ja aeg läks edasi…
63. Ta sündis, naeratas,
64. Ja aeg läks edasi…
65. Kui aeg sai ükskord täis,
Siis läks ta kõndima,
Ta kõndis, naeratas,
Ja aeg läks edasi…
66. Ta kõndis, naeratas,
67. Ja aeg läks edasi…
68. Kui aeg sai ükskord täis,
Siis tuli armastus,
Ta tuli, naeratas,
Ja aeg läks edasi…
69. Ta tuli, naeratas,
70. Ja aeg läks edasi…
71. Kui aeg sai ükskord täis,
Siis sündis lapsuke.
Ta sündis, naeratas,
Ja aeg läks edasi…
72. Ta sündis, naeratas,
73. …näiteks tool. Seisab lihtsalt niisama. Aga istuda tema peale ei julge miskipärast keegi…
74. …või ütleme õunapuu. Õitses justkui hästi, lopsakalt, aga näe õunu miskipärast pole…
75. …või näiteks üks mu tuttav. Suurepärane neiu – sümpaatne ja seltskondlik –, aga näe kedagi tal ei ole…
76. …või peegel. Hea peegel, vanaegne töö. Aga miskipärast mitte keegi ei meeldi endale selles peeglis. Mis see küll on?
77. Ja aeg läks edasi…






MELANHOOLNE ALBUM

(1993)


1. Kui rääkida täiesti tõsiselt,
2. Siis on juba hilja.
3. Aga muidu on kõik normaalne: tuul vahel undab, vahel vaikib,
4. Ja märg oksake aknale koputab.
5. Märg oksake aknale koputab –
6. Millestki ei saa aru;
7. Kärbes on aknale laiaks litsutud –
8. Magad üksinda;
9. Laps tegi hällis alla –
10. Ajad parema vasemaga segi;
11. Surnukeha tee peal –
12. Tikk murdub;
13. Katus laseb keskpaigast läbi –
14. Lähed külla;
15. Katus laseb äärest läbi –
16. Kadestad naabrit;
17. Must isane koer –
18. Otse värava eest leiad seeni;
19. Tuli see, keda ei oodanud –
20. Mõtled:
"Sa ärkad hoolimatu tiiva
äkkvõimsaist õhulaineist,
jääd aralt kuulatama, viivad
…………………….. pained.
Kui mängid hingepõhjas peitust
Sa oma eluga veel kaua,
…………………….heitud
…………………….hauas".
21. Rott joob vett –
22. Külaline istub kuni ööni;
23. Vikat jääb kinni –
24. Samovar läheb katki;
25. Taadike kepiga –
26. Kõht läheb lahti;
27. Paat ühe aeruga –
28. Armud küürakasse;
29. Must prussakas –
30. Võõras onu hirmutab;
31. Pruun prussakas –
32. Unustad, mida tahtsid;
33. Sõid mee asemel sitta –
34. Unistus läheb täide;
35. Lõid end vastu kivi ära –
36. Ütled:
"Ei täna kunstist puudust tunne.
Sa andesta, mind ootab säng.
……………………….tunne.
……………………….mäng.
Kuid mäng ei ole mõisa peale
……………………….piirita,
……………………….reale
……………………….mõistata".
37. Alasti neiu –
38. Pigistada väikest atsi;
39. Sepp tuleb kosja –
40. Pigistada nimeta matsi;
41. Mustlane süütas tiku –
42. Pigistada pikkpeetrit;
43. Viljaseeme on külvatud –
44. Ärkad pimeduses;
45. Loed raamatut –
46. Lehvitada rätikuga;
47. Korjad metsas lilli –
48. Algab enneaegu;
49. Korjad väljal lilli –
50. Nii nagu läksid, nii ka tuled;
51. Ei tundnud ennast peeglist ära –
52. Tuleb meelde:
"Ei saa sa vastust, kui ei küsi,
……………………….ei anta.
……………………….püsi.
………………………..kanta.
………………..nii pikka juttu.
…………………..üks kõigi jaoks
…………………………kaoks
maailma silmade eest varjat nuttu".
53. Ronisid sohu –
54. Pole kellegagi rääkidagi;
55. Kukk laulab nagu lõoke –
56. Surmast pole pääsu;
57. Loodad eiteamillele –
58. Võidelda piinavate kahtlustega;
59. Sind vapustab su enda otsustusvõimetus –
60. Klammerduda oma kujutluste haledate riismete külge;
61. Liigutad suvaliselt üldtunnustatu piire –
62. Lähened saatuslikul kombel hetkele, mil kõik see kaotab igasuguse mõtte;
63. Ei pannud tähele, kuidas tuul vaibus ja kustusid viimased tähed –
64. Unustad, et kõik on möödas ja aeg on pöördumatult läinud;
65. Kaod kuhugi, seejärel ilmud täiesti ootamatult jälle välja –
66. Taipad järsku, et on aeg lahkuda. Aga kuhu?
67. Millestki ei saa aru –
68. Märjal oksal aknale koputada;
69. Märg oksake aknale koputab,
70. Undab tuul ja vihma ladistab.
71. Ja kuigi kõik see on juba ammu ja hästi teada,
72. Miskipärast on ikka huvitav.


sisu