Zhaozhou Congshen (778- 897; j.k. Joushu Jushin) – üks kõigi aegade kuulsamaid ja austatumaid chan õpetajaid. Wumenguan'is on temaga seotud kaasuseid kõige rohkem –seitse. 17- või 18-aastaselt saavutas esmakordselt kirgastumise (vt. 19. kaasusest Zhaozhou kirgastumise lugu), järgnevad nelikümmend aastat õppis Nanquan Puyuan'i (748-835; j.k. Nansen Fugan) juures, viimase surma järel rändas kakskümmend aastat mööda Hiinat ringi, kohtus paljude chan õpetajatega, sealhulgas ka Linji'ga. Nime Zhaozhou sai ta Põhja- Hiinas asuva Zhaozhou nimelise väikelinna järgi, kus veetis viimased nelikümmend aastat oma pikast elust Zhaozhou Guanyin'i templis õpetades. Biyanlu 9. kaasuses leidub järgmine lugu: "Munk küsis Zhaozhou'lt: "Mis on Zhaozhou?" Zhou vastas: "Idavärav, läänevärav, lõunavärav, põhjavärav.""(HGR 1. kd. 1998: 142; Cleary & Cleary 1. kd., 1977: 59.) Zhaozhou'l oli kolmteist kirgastunud õpilast, kuid ükski neist ei olnud temaga võrreldav ning ta koolkond ei kestnud kaua. Zhaozhou olevat surnud 120-aastaselt. (Cleary & Cleary 1. kd., 1977: 227-229; Yamada 1990: 12.)
Zhaozhou chan'i kutsuti "huulte ja suu chan'iks", tema sõnad olid vaiksed ja lihtsad, kuid samas oli neil võim hajutada kõik õpilaste pettekujutlused. Erinevalt oma kaasaegsetest chan õpetajatest ei kasutanud ta õpilaste harimiseks lööke ja röögatusi. (Yamada 1990: 13).
Zhaozhou õpilaste poolt on koostatud Zhaozhoulu (Zhaozhou ütluste kogu; j.k. Joushuroku). Zhaozhou'ga seotud lugusid on paljudes chan kroonikates.
Kaasus:
Hiinas arvati, et kõigil olenditel on buddha-loomus, seega ka koeral.
See gongan oli esimene, mille Wumen'i õpetaja Yuelin Shiguan (j.k. Getsurin Shikan) Wumen'ile andis ja millega Wumen kuus aastat vaeva nägi enne kui ta lõpuks kirgastus. (MMK 1996: 23).
Hiljem sai see koan populaarseks jaapani zen'is, kus just see lugu esimesena õpilastele antakse. (Hirata 1979: 19.)
Zhaozhou koera lugu leidub pikemal kujul Zhaozhoulu's:
Munk küsis: "Kas isegi koeral on buddha-loomus või ei?" Õpetaja ütles: "Ei ole." Munk ütles: Kõigil askeldavatel hingelistel on buddha-loomus, miks siis koeral ei ole?" Õpetaja ütles: "See tuleneb sinu eristavast teadvusest." Veel üks munk küsis õpetajalt: "Kas isegi koeral on buddha-loomus või ei?" Õpetaja ütles: "On." Munk ütles: Kui "on", mispärast läks selle nahkkoti sisse?" Õpetaja ütles: "Teab, aga ometi sihilikult eksib."
Veel üks veidi vanem lugu samal teemal:
Kantsler Cui sisenes templisse ja nägi, et varblane situb Buddha pea peale. Siis küsis õpetajalt: "Kas isegi varblasel on buddha-loomus või ei?" Õpetaja ütles: "On." Cui ütles: "Miks ta siis läheb Buddha pea peale sittuma?" Õpetaja ütles: "Seepärast ta ei lähegi hauka pea peale sittuma." (Blyth 1978: 27)
Wumen:
esiõpetajate piiripääs – Bodhidharma ja teiste õpetajate poolt õpilastele lahendamiseks antud küsimused (MMK 1996: 24; Hirata 1979: 19).
rohul lebav ja puudele nõjatuv viirastus – inimese surmajärgne olukord, kus ta vaim peatub rohul ja puudel ja ootab, mis edasi saab; ka tähenduses "teistest sõltuv ja iseeisvuseta, kahtlev olend" (MMK 1996: 24; Hirata 1979: 19).
kulm vastu kulmu – teise inimesega lähedaseks sõbraks / mõttekaaslaseks saama (MMK 1996: 24; Hirata 1979: 19).
360-s luus ja liigeses, 84 000 kehapooris – inimese kogu kehas, Fumu sizhong suutra järgi tekib lapsel emaüsas 360 luud ja 84 000 kehapoori (MMK 1996: 24; Hirata 1979: 19).
ära tee "ei ole" mõistet "tühjaks" – see on Laozi ja Zhuangzi õpetuses esinev mõiste "tühjus", mida chan õpetus eitas (MMK 1996: 24 ; Hirata 1979: 20).
sisemine ja välimine moodustavad iseenesest terviku – kaob vahetegemine "mina" ja "maailma", "subjektiivse" ja"objektiivse" vahel (MMK 1996: 24; Hirata 1979: 20).
kohtad Buddhat – tapa Buddha, kohtad esiõpetajat - tapa esiõpetaja – tsitaat Linji kuulsast ütlusest (vt. RR 1999: 96-97; Sasaki 1975: 25).
nagu oleksid haaranud pealik Guan'i suure mõõga – Sanguo (Kolme Riigi) ajajärgu kuulsa pealiku Guanyu (j.k. KanÔu; suri 219) suur mõõk. "Wu" on kui suur mõõk, mis ei jäta "eristavast teadvusest" midagi järele. (MMK 1996: 24; Hirata 1979: 20.)
Kuue Tee, Nelja Sünni sees –Kuus Teed: põrgu, näljavaimud, loomad, asurad, inimesed, taevaolendid. Neli Sündi: üsast sünd, munast sünd, niiskusest sünd, muutumisest sünd. (MMK 1996: 25; Hirata 1979: 20.)
sisu