Maghreb, mis tähendab araabia keeles "loojuva päikese maad", märgib üpriski laialt kogu Põhja-Aafrika lääneosa: selle alla kuuluvad Maroko, Mauritaania, Alzheeria, Tuneesia ja Liibüa. Koloniaalperioodi tõttu on enamik maghrebi kirjanikke kakskeelsed ja suur osa kirjandust on kirjutatud prantsuse keeles. Tavaline on seegi, et maghrebi kirjanik elab Prantsusmaal, sest mitmesugused sõjad ja ühiskondlikud vapustused sunnivad intellektuaale oma kodumaalt lahkuma

Alzheeriast pärit MOHAMMED DIB (s. 1920) on paljude arvates suuremaid maghrebi kirjanikke. Dib emigreerus Prantsusmaale juba 1957. aastal, Alzheeria iseseisvussõja ajal, põgenedes koloniaalpolitsei jälitamise eest.. Peale Prantsusmaa on ta elanud ka USAs ja Soomes. Rohkem on ta tuntud romaanikirjanikuna, ja üks tema varaseid romaane – "Üks Aafrika suvi" (Un éte africain) – on eesti keelde tõlgitud juba 1962 (tõlkijaks Nelly Toiger). Sellal oli Dib juba hakanud kirjutama ka luulet, ja edaspidi põimuvad tema proosa ja luule väga tihedasti. Kriitikute sõnul tekkivat ta loomingus teatav "orfiline sümbolism", milles olendite ja maailma vahel valitseb omamoodi "intropaatia". Tema romaanidesse on tulnud järjest rohkem müütilist ja ulmelist ainet, luule aga on muutunud väga napiks ja hermeetiliseks. Ühtekokku on Mohammed Dib viiekümne aasta jooksul avaldanud üle kahekümne romaani ja proosaraamatu, kaheksa luulekogu ja kaks esseevalikut.

Siinne valik on nopitud Mohammed Dibi luuleloomingu erinevatest etappidest. "Keskpäevane", "Vastu valgust" ja "Varjumaa" on võetud Dibi esikkogust "Ombre gardienne" (1961); "Naise haripunkt" ja "Olemise enesestmõistetavus" mahukast seriaalselt komponeeritud raamatust "Omneros" (1975); "Janupeegel", "Ainuüksi usk" ja "Valitsemisaeg" eelmisega sarnasest kogust "Feu beau feu" (1979); "Tähistamine", "Raskem vesi","Koidiku põhjused", "Elav teadaanne", "Alasti piirid" ja "Elus lumi" aga seni viimasest kogust "Le coeur insulaire" (2000). Varem on eesti keeles avaldatud üks valik Mohammed Dibi luuletusi 1998 ilmunud kogust "L'Enfant-jazz" (Vikerkaar 2001, nr. 11-12, tlk Hasso Krull).

Euroopas kõige tuntum maghrebi kirjanik on nähtavasti marokolane TAHAR BEN JELLOUN (s. 1944). Ta on vaheldumisi elanud Marokos (Tangeris) ja Prantsusmaal, kuhu läks 1971 õppima psühhiaatriat, millest kirjutas ka oma doktoriväitekirja. Paar aastat hiljem sai Ben Jelloun tuntuks romaaniga "Harrouda" (1973), mida võib ometi nimetada ka pikaks luuletuseks. Peale väga poeetiliste romaanide ja luuleraamatute on Ben Jelloun tegutsenud ajakirjanikuna, võttes sageli sõna küsimustes, mis puudutavad sisserändajaid ning araabia kultuuri: seetõttu on Ben Jellouni intervjueerinud paljud olulised väljaanded. Tänaseks on Ben Jelloun avaldanud kümmekond romaani ja mitmeid luulekogusid, need on 1995 koondatud köitesse "Poésies complètes".

Ninnikus ilmuvad tekstid kuuluvad Ben Jellouni varasemasse loomingusse: "Päikesearmid" ja "Kohvikus" on võetud kogust "Cicatrices du soleil", "Mandlipuud surid haavadesse" ja valik pikemast tsüklist "Asilah: merevahu ajal" aga kogust "Les Amendiers sont morts de leurs blessures". Mõlemad on 1976 avaldatud ühiste kaante vahel. Varem on eesti keeles ilmunud Ben Jellouni jutt "Salakaubavedajast eesel" (Vikerkaar 2001, nr. 11-12, tlk Laine Hone).

AMINA SAID (s. 1953) elab Pariisis ja on sündinud Tunises: isa poolt on ta tuneeslanna, ema poolt aga pärit Lõuna-Prantsusmaalt. Tema esimene luuleraamat "Paysages, nuit friable" ilmus 1980, pärast seda on ta avaldanud veel seitse luulekogu, kaks novelliraamatut ja tõlkeid araabia ja inglise keelest. Kümme Ninnikus leiduvat teksti on tõlgitud Amina Saïdi seni viimasest kogust "Gisements de lumière" (1998).


Hasso Krull



Maghrebi kirjanduse keskus Limag
http://sir.univ-lyon2.fr/limag/Volumes/FichesAuteurs.htm

Union du Maghreb Arabe (Lääne-Araabia Liit)
http://www.maghrebarabe.org/

Veel Maghrebi-teemalisi lehekülgi
http://www.maghrebi-studies.org/
http://www.maghrebanalyste.com/

Prantsuskeelse Aafrika linkidekogu
http://www.lehman.cuny.edu/depts/langlit/french/afrique.html


sisu