Kui lugeda Brechti elulugusid või mälestusi tema kohta, kipub paratamatult jääma mulje, et inimesena oli ta paras lurjus ja kaabakas, jõhkard ja argpüks, vingerdaja ja manipuleerija. Brecht sai küllap ka ise aru oma kuratlikkusest ning sooritas koguni nii romantilise postuumse žesti, et laskis oma surnukeha südame pistodaga läbi torgata. Tema varasem, kommunismieelne looming kujutas kahjurõõmsa kaasaelamisega kuritegusid ja jätiseid (vt nt näidendit "Baal", Vikerkaar 1998, nr. 7-8). Hiljem püüdis ta inimlikku madalust allutada parteidistsipliinile. Mandumismõnu asendus tervisekultusega.
Brecht elas pikka aega pagulasena ja vaenlastehirmus. Peavaenlaseks oli mõistagi "too maaler", s. o Adolf Hitler. Kuid ohud ähvardasid ka reetmisvalmite saksa kommunistide poolt ning Ameerika aastail tundis tema vastu huvi FBI. Kokkupuudetes võimudega kasutas Brecht James Joyce'i taktikat – "vaikimine, maapagu, kavaldamine". Kuid laiemas plaanis oli Brechti üks peavaenlasi siiski vana hea vaimsus, kultuur, kunst, luule. Alati, kui ta kuulis enda ümber vaimsusetiibade sahinat, sülitas ta maha ja küsis tubakat. Brecht jagas oma sõbra Walter Benjamini seisukohta, et pole ühtki kultuurimonumenti, mis poleks ühtlasi barbaarsusemonument – kogu kõrgkunst on saavutatud töötavate masside kurnamise hinnaga.
Õnneks räägib Brecht sageli endale vastu ja säilitab enamasti terase paradoksitaju ja iroonia. Ühest küljest rõhutab ta vajadust muuta kunst kasulikuks, teisalt aga väidab näiteks: "Teatril tuleb tingimusteta lubada jääda millekski ülearuseks, mis tähendab mõistagi seda, et inimene elabki just ülearuste asjade nimel". Mees, kes kirjutas: "Mis ajad need küll on, kus/ puudest kõnelemine on peaaegu kuritegu!" sooritas selle kuriteo rohkem kui korra, pühendades puudele nii mõnedki oma parimad luuletused, mis jäävad sügavamale hinge kui nt "Arturo Ui" või "Galilei elu". Kuigi Brecht pilkas kirjanduslikku ülevust, kirjutas ta leedripuude kohta luuletuse "Rasked ajad", ühe vähestest 20. sajandi luuletustest, mida poleks liialdus nimetada ülevaks.
Eesti keeles ilmunud Brechti luulet
Dialektika ülistus. Tlk A. Sang. Eesti Riiklik Kirjastus 1963.
Kalendrijutud. Tlk J. Kross. LR 1959, 12 (12 luuletust).
Vaseost. Vaheluuletused tlk A. Kaalep. Eesti Raamat 1972.
Perioodikas (tõlkijateks K. Merilaas, A. Sang, D. Vaarandi, T. Tasa, A. Hurt, M. Sirkel):
Nõukogude Naine 1975, nr. 11; Looming 1976, nr. 2; Edasi 1976, 28. märts; Vikerkaar 1989, nr. 2; Vikerkaar 1991, nr. 12; Looming 1994, nr. 7; Vikerkaar 1995, nr. 5-6
Brechtist Soomes kõneleb Mati Undi mõnevõrra ülekohtuselt mahatehtud romaan Brecht ilmub öösel (1997).
Kommentaariks
"Tsitaat" - luuletaja Kin oli Brechti enese nimi postuumselt ilmunud mõtisklusteraamatus Me-Ti. Buch der Wendungen. Muuseas Roberto Calasso on nimetanud Brechti "20. sajandi suurimaks hiina luuletajaks".
""Svendborgi luuletuste" moto" - Svendborg on Taani linnake, kus Brecht pikka aega maapaos elas. Svendborger Gedichte on 1939 ilmunud väiksetiraažilise luulekogu pealkiri. Pärast Taanit ja enne kodumaale naasmist elas Brecht veel Rootsis, Soomes, Venemaal ja USA läänerannikul.
"Kevad 1938" - tsükli viimane luuletus on ilmunud A. Sanga tõlkes kogumikus Dialektika ülistus, lk 78.
"Põgenik W. B. vabasurma puhul" - Brechti lähedane sõber kirjamees Walter Benjamin üritas pärast Prantsusmaa lüüasaamist jõuda Hispaaniasse, et pääseda Ameerika laevale. 26. septembril 1940, kui paistis, et pagulasi üle piiri ei lasta, sooritas ta enesetapu.
"E. P. L'Election de Son Sepulchre" ehk "E. P. Hauakivi valides" vihjab Ezra Poundi poeemile "Hugh Selwyn Mauberley", mis kannab samasugust epitaafi, mis omakorda viitab ühe Pierre de Ronsard'i luuletuse pealkirjale. Michael Hamburger kommenteerib: "Siin on satiir krüptiline ja kaudne, sest teema ise on võrdlemisi esoteeriline ja delikaatne. Ilmselt vihjatakse eneseküllasena mõeldud kunsti ning selle püsimiseks vajalike ühiskonnatingimuste seosele. "Kivistumine" tähendab protsessi, milles elusorganismid - sh ka inimelud - muudetakse niisuguse kunsti abil monumentideks. Brechti implitsiitseks alternatiiviks on kunst, mis moonutab võimalikult vähe ja arvestab inimvajaduste esmasust." Brechti enda luulel õnnestus monumentalismi enamasti vältida (kui mitte arvestada mõningaid poliitilisi kiidulaule nagu "Kantaat Lenini surmapäevaks", Dialektika ülistus, lk 54 )
"Mina, ellujäänu" - vrd samasugust süütunnet ellujäämise pärast luuletuses "Tige hommik" (Dialektika ülistus, lk 112)
"Suured ajad, raisku lastud" ja kõik järgnevad luuletused on kirjutatud juba taas Saksamaal.
Originaalide pealkirjad
Tsitaat Zitat
Kõikidest asjadest Von allem Werken
Unenägu suurest virisejast Traum von einer grossen Miesmacherin
Sõnad, mida füürer ei kannata Wörter, die der Führer nicht hören kann
"Svendborgi luuletuste" moto Motto der "Svendborger Gedichte"
Mõtted maapao kestvusest Gedanken über die Dauer des Exils
Kevad 1938 Frühling 1938
Kirsivaras Kirschdieb
1941
Põgenik W. B. vabasurma puhul Zum Freitod des Flüchtlings W. B.
Hollywoodi eleegiad Hollywood-Elegien
Hollywood
Aia kastmisest Vom Sprengen des Gartens
E. P. L'Election de Son Sépulchre E. P. Auswahl seines Grabsteins
Kõik muutub Alles wandelt sich
Mina, ellujäänu Ich, der Überlebende
Suured ajad, raisku lastud Grosse Zeit, vertan
Samad kombed nagu ikka Gewohnheiten, noch immer
Palav päev Heisser Tag
Suits Der Rauch
Kuused Tannen
Kaheksa aastat tagasi Vor acht Jahren
Ma ei vaja hauakivi Ich benötige keinen Grabstein
Rasked ajad Schwierige Zeiten
Asjade vaheldumine Wechsel der Dinge
Charité valges palatis Als ich in weissem Krankenzimmer der Charité
Ja ma arvasin ikka Und ich dachte immer
Märt Väljataga
International Brecht Society lehekülg
http://polyglot.lss.wisc.edu/german/brecht
Brechti loomingule pühendatud ajakiri Dreigroschenheft
http://www.dreigroschenheft.de
Brechti pagulusaastad
http://www.usc.edu/isd/locations/ssh/special/fml/Brecht/
http://www.goethe.de/uk/mon/archiv/ebrecht/eexileinusa.htm
sisu