Laozi

Inglise ja soome keele kaudu August Wesley

HÜVEDE ESINDAMINE


Muistsed targad olid andekad omas imelises
sügavuste tundmises. Nad olid oma
hinge sügavuses mõõtmatud.
Nii sügavad olid nad, et mina ei suuda tõsta
neid oma vaimusilma ette.
Nad olid ettevaatlikud nagu see, kes sammub
üle tulvil jõe.
Nad olid salapärased nagu see, kes kahtleb
oma sõprades.
Nad olid tähelepanelikud nagu see, kes rändab
kaugel võõra rahva seas.
Nad häibusid lumena kevadel, kui see sulab
päikesepaistel.
Nad olid vähenõudlikud kui vastraiutud puud.
Nad olid alandlikud kui org.
Nad olid hämarad kui sogane vesi.
Kuid kas inimene ei saa sogast vett selgeks,
hoides seda rahulikult paigal?
Kas inimene ei saa elustada, liigutades hoolega
asju, mis näiliselt surnud?
Need, kes käivad dao teed, ei ole ennast
täis. Olles ilma aineliste varadeta nad saavad
vanaks, ilma et neil tarvitseks saada
oma tühjuse täiteks.



TÜHJUSE KASULIKKUS


Vankriratta kolmkümmend kodarat, mis ühtuvad
rummus, saavad kasulikuks vaid nende keskel
oleva augu tõttu, kus valitseb tühjus.
Savist kruusid on kasulikud oma õõnsuse tõttu.
Uste ja akende augud on kasuks ehitusele, et neid on
raiutud seintesse.
Seega on olev (aineline) teeneterikas, aga olematu
(tühjus) on seejuures kasulik.



INIMESTE RAHUNEMINE


Kadedusest võib hoiduda, kui ei tehta vahet
inimeste teenetes.
Vargused kaovad, kui varandused kaotavad
inimeste silmis väärtuse.
Rahu püsib seal, kus ei ärritata meeli.
Tark valitseb, vabastades oma südame himudest.
Ta annab oma kõhule vaid tarvilikku toitu ja
luudele-lihastele vajalikku puhkust. Ta
kaitseb end maailma halbade teadmiste
ja himude eest. Ta keeldub halbu teadmisi
kasutamast.
Ta valitseb ja tegutseb ka tegutsemata.



KÕRGE HÜVE KÄSITLEMINE


Suur sõdur on öelnud:
"Ei julge olla peremees – meelsamini
tahaksin olla külaline."
"Ei tahaks anda võitluseks väljakutset –
meelsamini vastaksin sellele."
"Ei tahaks astuda edasi tolligi – meelsamini
taganeksin jalg maad."
Seda mina nimetan tingivaks pealetungiks,
mitte avalikuks ründamiseks.
See on sedasama, kui kanda relvi lahingusse
neid tarvitamata, kui käsitleda mõõka
seda paljastamata ja sammuda vastu
vaenlasele – temale peale tungimata.
Ei ole midagi õnnetumat kui alustada sõda
kergemeelselt.
Sest nii talitades võime kaotada oma kõige
kallima – nimelt oma tagasihoidlikkuse.
Siis juhtub, et kui vastuolus riigid kohtavad
üksteist võitluses, jääb kindlasti võitjaks
see, kes tunneb teisest kahju.



DAO MÕISTE


Igavene dao on määramatu.
Tema tõelisel nimel ei ole nime.
Juba enne taevast ja maad oli dao –
nimetu ja olematu. Siis sai nimetatav
kõigi olevuste emaks.
Nüüd otsib inimene olematut esimest saladust
ja leiab ikka selle, mis on sündinud
olematust.
Nii on olev ja olematu üks, kuigi neil on
erinev nimetus.
Selles vastuolude ühtluses on
sügavus,
suur põhjatus ja
kummastuse lahtine uks.




sisu