Wesley tõlge on silmanähtavalt teosoofilise taustaga. Hiina keelt Wesley ei tundnud, vaid kasutas kahe teise teosoofi, Walter R. Oldi ingliskeelset (1894) ja Pekka Ervasti soomekeelset (1925) tõlget. Ervasti mõjul pani Wesley oma tõlke alapealkirjaks "Tee Jumala juure". Sellist tõlgendust põhjendab ta eessõnas sellega, et kuigi hiina sõna dao tavakeeles tähendab kuhugi viivat teed, märgib ta pühadusena Jumala mõistet ja on seetõttu raskest tõlgitav, sest erinevatel rahvastel on Jumala mõiste erinev. Oma mõttekäiku selgitab Wesley pikemaltki: "Ka oleneb DAO tähendus iga kord veel sellest, millises mõttes seda on tarvitatud. Vahest tähendab see täiuslikku (absoluutset) jumalust, vahest jällegi seda ilmutatud jumalust, millest kõneldakse Johannese evangeeliumis "logose" nimelisena. Nõnda tähendaks DAO määritlemata JUMALA mõistet ning ühtlasi usklikkude elavat JUMALAT, kelle tundmisele võib inimene pääseda vaid oma hinges, oma hüvede ja usu läbi. DAO võiks tähendada ka "teed" JUMALA juure." (Lk 12.)
Wesley tõlkel on veel teinegi, kirjastaja Boris Parmu lisatud saatesõna, kus kurdetakse Ida tekstide puudumise üle eesti keeles, samuti asjast huvitatud õpetlaste vähesuse üle. Algtekstide tundmise vajadust põhjendab Parm ennekõike moraalselt, kuid ka vajadusega tunda oma kultuuri lätteid: "Meile kui kultuurrahvale on siiski tähtis tutvuneda nende suurte õpetustega, mis aastatuhandeid tagasi – ammu enne islami-, heebrea- ja ristiusku – haarasid kõiki Aasia rahvaid ja tungisid isegi Euroopasse. Kaugest Idast on ju pärit ristiusugi sügavaimad ja inimlikemad õpetused. Ida suurte õpetlaste, mõttetarkade ja riigimeeste, nagu seda olid Lao-tse, Kon-fu-tse ja Budha õpetused, kuigi ristiusu kuulutajad tembeldavad neid halvaks pannes "paganlikeks", – on niivõrd targad, sügavmõttelised ja inimlikud, et hilisemad usu- ja kõlblusõpetused, nagu eeltähendatud islami-, heebrea- ja ristiusk ning nende sajad usulahud, võivad olla parimalgi juhul vaid Ida suurte tarkade õpetuste kõlbluse korrutamine – enamasti aga vaid nende halb järeleaimamine ja sihilik moonutamine." (Lk 5.) Seega on Parmu ja Wesley motiivid küllaltki sarnased hilisemate tõlkijate taotlustele, kuigi nende taust on erinev.
August Wesley "Daodejingi"-tõlge on nõtke, voolav ja paiguti väga poeetiline. Ise selgitab ta sissejuhatuses, et on silmas pidanud "võimalikku lihtsust lauseehituses, tarvitades üksikute mõttelausete väljenduseks sõnu vabamalt, kui seda lubaks sõnasõnaline tõlge." (Lk 13.) Tihti jääb tõlkest mulje, et selle rütmi on mõjutanud Whitmani või Verhaereni vabavärss, mida Eestis tollal juba hästi tunti. Wesley on pannud Laozi fragmentidele ka pealkirjad, tõenäoliselt oma allikate eeskujul. Ninniku tõlkeklassikasse valitud tekstid (15, 11, 3, 69 ja 1) näitavad ühtaegu Wesley poeetilisi kalduvusi ja püüdlust esitada "Daodejingi" filosoofilise tekstina. Hilisematele tõlkijatele ta tingimata alla ei jäägi: kui näiteks Linnart Mälli tõlkes lõpeb dao mõistet kirjeldav avatekst sõnadega "ürgsest veel ürgsem / kõigi saladuste värav", ning Jaan Kaplinski tõlkes "saladuste saladus / kõige ime uks", siis Wesleylt loeme "sügavus, / suur põhjatus ja / kummastuse lahtine uks". Mõnikord on tõlkijate isiklikud eelistused ka lihtsalt naljakad: näiteks on Mällil tühjust kirjeldavas fragmendis (11) juttu vaasist, Kaplinskil potist, Voitkal nõust, Tõnn Sarvel anumast ja Wesleyl kruusist.
Ninnikus on Wesley tõlke kirjapilti veidi muudetud, kaotades ära sõnapoolitused ja emfaatilised majusklid, et tõlke omapära paremini esile tuua.
Hasso Krull
Daodejing hiina ja inglise keeles
http://ctext.org/dao-de-jing
Linnart Mälli eestikeelne tõlge
http://raulpage.org/daodej2.html
Jaan Kaplinski eestikeelne tõlge
http://jaan.kaplinski.com/translations/daodejing.html
Alar Voitka eestikeelne tõlge
http://www.hot.ee/voitka/daodejing/daodejing.html
Tõnn Sarve eestikeelne tõlge
http://www.hot.ee/lulu/
Laozi kohta
http://plato.stanford.edu/entries/laozi/
http://www.britannica.com/EBchecked/topic/330163/Laozi
http://www.iep.utm.edu/laozi/
Muistse Laozi-teksti leidmine Guodianis 1993
http://archive.archaeology.org/9811/newsbriefs/laozi.html
sisu