ANNE SEXTON (1928-1974) on eelkõige tuntud isikliku ja pihtimusliku luulestiili poolest. Ta kirjutab oma luuletustes üsna avameelselt depressioonist, suhetest abikaasa ja lastega, seksuaalsusest ja naiseks olemise painetest, abordist, menstruatsioonist jne. Sexton on öelnud, et luule peaks olema "meeli šokeeriv, see peaks peaaegu et haiget tegema."

Anne Sexton sündis keskklassi peres, Newtoni väikelinnas Bostoni külje all (Massachussetsi osariik). Abiellus 1948; pärast teise tütre sündi 1955 langes Sexton sügavasse depressiooni ja viibis mõnda aega ka haiglas. Detsembris 1956 nägi Sexton telekast saadet "Kuidas kirjutada sonetti", mis inspireeris teda niivõrd, et ta järgneva aasta jooksul kirjutas vähemalt ühe soneti päevas. Kirjutama julgustas ka tema raviarst Sidney Martin. Sexton ise on öelnud ühes intervjuus, et "see oli justkui uuestisünd 29-aastaselt" (Hudson Review, 1965 Vol 18). 1957 võttis ta osa John Holmesi loovkirjutamise kursusest; tasapisi hakkas ta avaldama luuletusi erinevates ajakirjades, Sextoni debüütkogu "Bedlamisse ja pooleldi tagasi" (To Bedlam and Part Way Back) ilmus aastal 1960. Kokku kirjutas Anne Sexton kümme luulekogu, millest viimased kaks ilmusid postuumselt. 1974 sooritas Sexton enesetapu.

Suur osa Sextoni loomingust tegeleb autori isiklike teemade ja painetega, samas on ta aeg-ajalt ka püüdnud leida teisi jutustajahääli, selle näiteks on luulekogu "Muutumised" (Trafsformations 1971), mis on Grimmi muinasjuttude nägemuslik ümberjutustus. Elu lõpu poole kirjutas Sexton üha enam religioossetel teemadel, kuigi tema usklikkus oli väga omamütoloogiline. Kirjanduslike mõjutuste hulgas on Sexton ise maininud Elisabeth Bishopit, Randall Jarelli ja Rainer Maria Rilket. Sexton on ennekõike tuntud luuletajana, aga ta on kirjutanud ka novelle, näidendeid ja Maxime Kuminiga kahasse veel lasteraamatuid. Sexton pälvis mitmeid mainekaid kirjandusauhindu, mh aastal 1967 Pulitzeri preemia kogumiku "Ela või sure" (Live or Die) eest.

Anne Sextoni luulet on eesti keelde vahendanud Ingvar Luhaäär (kogumikes "Mees sinise kitarriga: neli ameerika luuletajat" (2004) ja "Armastus on metsik roos meis: maailma rahvaste armastusluulet", 2007) ning Jüri Talvet ("Ameerika luule antoloogia", 2008). Käesolev valik on tõlgitud kogudest Live or Die (1966), Love Poems (1969) ja The Book of Folly (1972), mis ilmusid juba Ann Sextoni eluajal, ning postuumsetest kogudest The Awful Rowing Toward God (1975) ja 45 Mercy Street (1976).


Carolina Pihelgas




Kriitikat ja ülevaateid Anne Sextoni loomingust
http://www.english.illinois.edu/maps/poets/s_z/sexton/sexton.htm

Suur hulk Sextoni luulet
http://hellopoetry.com/-anne-sexton/


sisu