Läbimurre omapärasema poeetika suunas toimus kogumikes Al Que Quiere (1917), Sour Grapes (1921) ja Spring and All (1923), milles autor pöördus vahetuma, elulähedasema ning ameerikalikuma ainese poole: näiteks on tema tekstides meelelise üksikasjalikkusega edasi antud linna(lähedasi) (industriaal)maastikke; luuletustes esitatud objektid, stseenid ning inimesed on aga tihtipeale sellised, mida traditsioonilisemas luules on peetud ebahuvitavateks või suisa antipoeetilisteks. Williamsi luulekeel teeb ühest küljest hüppe kõnekeelsuse ning spontaansuse suunas, teisest küljest aga arendab välja sõnaökonoomse, nägemismeelele suunatud luulelaadi.
Lühematest luuletekstidest koosneva loomingu kõrval on Williamsi suurteoseks viiest raamatust koosnev isikueepos Paterson (1946-1958), mis jätkab "mitte ideedele vaid asjadele" tuginevat poeetikat. Vastandudes Poundi ja T. S. Elioti kosmopoliitsemale hoiakule, lähtub Williams kohalikust ainesest; linna topograafia poetiseerimine on Paterson'is põimunud mikroajaloolise lähenemisega, tulemuseks on ühtaegu lokaalne ning ligipääsetav luuleteos.
William Carlos Williamsi luulet on varem ilmunud Ninnikus nr. 8 ja "Ameerika luule antoloogias" (Tartu, 2008, koostanud Jüri Talvet).
Maarja Pärtna
Williamsi biograafia ja tekstianalüüse
http://www.english.illinois.edu/maps/poets/s_z/williams/williams.htm
Williamsi luuletusi ja käsitlusi
http://www.poets.org/poet.php/prmPID/119
Williamsi luulet oma häälega
http://writing.upenn.edu/pennsound/x/Williams-WC.php
sisu