Hindi keelest Hasso Krull

NAABRIMEES

Juba mitu päeva
vaikus naabermajas,
raadio seal ei mängi
ja öösiti ei loobi
keegi õues nõusid.

Ainult nende peni
kui tal kõht on tühi
ikka meile lontsib,
õhtul aga paneb pea
kodu lävepakule
ja ongi läinud!

Vaikus. Kõik nii vaikne. Ükski koer ei haugu.
Raadio ka ei mängi. Vaikne nagu hauas.
Vaikus, kõik nii vaikne, ükski koer ei haugu,
täna nõud ei kõlksu naabripere lauas.

Vaikus. Nõnda vaikne, kui võib üldse olla,
kas ei ole täna naabrilapsi kodus?
Vaikus, nõnda vaikne... kui võib üldse olla!
Kuhu nende väike kisakõri kadus?

Vaikus, aga keegi ei saa olla rahus,
tühi kõht on tema kuri kannustaja,
vaikus – aga keegi ei saa olla rahus.
Palverännu templiks muutub meie maja.

See ju naabri peni, kes me ust nüüd kaabib,
muidugi ma annan, ma ei ole kade,
see ju naabri peni. Kes me ust nüüd kaabib...
Päris tühjaks jäänud naabri trepimade.

Aga öösel süda tal ei anna asu,
ikka koju kisub, muidu on siin hea,
aga öösel. Süda tal ei anna asu.
Koduläve peale panema peab pea.

Kop-kop!
Kop-kop-kop-kop!
Aee, naabrimees!
Kas on keegi kodus?

No juba mitmendat päeva,
Ei, mis ma räägin, varsti
saab nädal, sellest kui ma
aru sain, et midagi on siin
viltu, see ei ole õige asi enam.
Nii vaikne siin lihtsalt
ei saa olla, niisugust õndsat
vaikust ei ole olemas,
isegi kui pohmakas
kestaks kolm päeva jutti.

No vähemalt öösel oleks
ikka midagi kuulda, vähemalt
lõhutaks õue peal nõusid,
ma vähemalt kuuleks Sirje
lõugamist, lapsed nutaksid,
ja kui nad siis lõpuks läinud on,
vaat siis algab trall, tulevad
litsid ja tümps keeratakse põhja.
Raha tal ju on, kuskilt
ta seda ikka saab, halli vanamehe käest.

Kop-kop-kop!
Naabrimees, aee!
Surnud oled vä?
Tead ma ei jaksa seda elajat
enam sööta, sotsiaalkindlustusamet
võtab mul toetuse käest ära,
ütlevad, et ma söön koeratoitu,
see ei ole mingi rehabilitatsioon
kui inimene hakkab loomaks.
Tead, ma võtan selle su peni
täna käekõrvale nagu väikese lapse
ja viin hiina restorani, juhatan
otse kööki, küll nemad juba teavad
mis temaga teha.
Ise tellin värsket koeraliha.

Kop-kop!
Ei ole kippu ega kõppu.
Kas magasid oma kõrva ära või?
Seda ikka tead, et enne
kui magama lähed,
võta kõrvad pea alt välja,
muidu ärkad hoopis teises kohas.
Kuradi lontkõrv. Ja anna oma
lontule ka midagi süüa, et ta
öösel su varbaid ära ei näriks.

Aee! No ei, ta ei kuule.
Eks ma siis lähengi hiinlase juurde.
Aga sina, peni, ära kuula,
ära üldse kuula, kui onu räägib
niisugust rumalat juttu.
Tule siia, penikene, istu minu juurde.
Täna on ilus õhtu.
No mis sa vehid sabaga, no mis sa
vehid! Aiiii!
Hea küll, eks vaatame, mis tal siin
prügikastis on. Tabalukk on ees,
aga ma tean, kuidas see ära käib.
Võib-olla on seal paar konti.
Nendest teeme õhtul suppi.
Tule nüüd. Ja ära palun pane
oma pead selle räpase
jalamati peale,
penikene.

Koer igatses kaua
inimeseks saada.
Ja ime sündis.

Pererahvast ei olnud enam,
telekas kuss, köögis
ei lennanud taldrikud.

Koer viskas koeranaha seljast
ja läks linna peale.
Inimesi oli nii palju

ja nad ei vaadanud talle otsa,
ainult üks purjus tüdruk
küsis suitsu.

Hommikul avastas koer,
et on lävepaku peale
magama jäänud.

Ta võttis oma kasuka
ja tuli niutsudes
naabrimehe ukse taha.

Gulzar

Transkriptsioon ( Mathura)