Hindi keelest Maarja Pärtna

NAABER

Juba mitmendat päeva
on naabrimehe pool vaikne olnud,
raadio ei lõuga,
öösiti ei loobita tüli käigus
toidunõusid.

Omapäi jäetud koerarakats
on hakanud meie pool
päeval söömas käima,
ööseks aga läheb ta
ikka truult oma peremehe maja
ukse ette magama.

Oklahoma, 1936

Naaber pidas varemalt ikka
korralikke pidusid,
nüüd on seal täielik vaikus,
isegi raadio ei mängi enam.
Eks kõigil on rasked ajad,
majandus pole enam see, mis ta
varemalt oli. Kõik muudkui
kaotavad töökohti; inimesi koondatakse,
lastakse lahti tervete perekondade kaupa.
Ma ei tea, kuidas see võimalik on,
et tööd lihtsalt enam ei ole. Varem ju oli –
rohkem, kui tema murdmiseks käsi jätkus.
Paljudel on tulnud oma kodu maha jätta
ja minna üles põhja poole paremat elu otsima.
Eks me mahajääjad siis hoolitseme
nendegi kodude eest nii palju
kui jaksame. Ega me palju ära teha ei suuda,
tuleme isegi vaevu ots otsaga kokku.
Naaber, näe, on oma koera maha jätnud;
viime talle korra päevas süüa – kaasa ta
ei tule, keeldub oma kodust isegi
nälja ähvardusel lahkumast.

Nii vaikseks kõik on jäänud
mu naabri maja ees –
muidu pidas ta seal öösiti ikka
lärmakaid aiapidusid, keegi ümbruskonnas
ei saanud hommikuni sõba silmale.
Ei tea, kuhu ta küll läinud on.
Isegi raadio lülitas välja, muidu see
ikka mängis tal hommikust õhtuni,
oma koera on ta ainult maha jätnud.

Too käib küll meie juures söömas
aga teeb seda justkui vastumeelselt.
Oleme teda paar korda tuppa kutsunud
aga ta ei taha tulla, seisab lävel,
endal silmis selline pilk
nagu oleks tal võimatu meie
pakkumist kaaludagi.

Oma toidukausi õhtul tühjaks söönud,
ohkab ta endamisi, vaatab üle õla
oma peremehe maja poole
ja hakkab siis astuma.
Ööseks läheb ta alati
oma peremehe vaikse maja ukse ette
magama.

MU NAABER...

...on vist koeraks muutunud.

Gulzar

Transkriptsioon ( Mathura)