MILO DE ANGELIS (S. 1951) kuulub koos Valerio Magrelli ja Patrizia Valdugaga itaalia elavate luuleklassikute nooremasse põlvkonda. Ta on sündinud Milanos, kus elab praegugi.

De Angelis hakkas luuletama 70ndate algul, kui neoavangardi energia oli lahustunud, aga anga˛eeritud luule püsis veel täies elujõus. De Angelis tunnistab, et ajal, kui luules oli tähtis pooli valida ja näidata oma kuulumist õigete hulka, üritas temagi kirjutada veidi poesia civile't, anga˛eeritud kodanikuluulet. Üsna ruttu olevat ta aga aru saanud, et see pole tema tee, vaid moe või ajastukohuse järgimine. Muidugi muutus peatselt ka "mood". Pasolini tapeti aastal 1975 ja tema surma-aasta võiks sümboolselt märkida ka pöörde- või raugemispunkti poesia civile's. 70ndate lõpul hakkas itaalia luules kuju võtma suund, mida kirjeldatakse uussümbolismi või uusorfilisusena (see viimane mõiste on veidi laialivalguv, tähistades umbkaudselt luulet, mis väärtustab saladuse, maagia ja ütlematuse mõõdet; samas hõlmatakse neo-orfico mõistesse teinekord ka teatav dionüüslik element). De Angelise esikkogu "Sarnasused" (Somiglianze) ilmus 1976. aastal ja ennetas neid uussaladuslikkuse tendentse paljuski; veel üks märksõna, millega De Angelise luulet on iseloomustatud, on uushermetism.

De Angelise elliptiline, pingestatud ja hämaralt assotsiatiivne kirjutamisviis on leidnud rohkelt järgimist, ent tema omapärast käekirja on raske täielikult mõne suundumusega ühte sulatada. De Angelis kasutab rohkelt metonüüme, mõtte-, taju- ja dialoogikatkeid, samuti teatavat registrite eklektikat, mis jätab kokkuvõttes siiski sidusa mulje. Kujundid ilmuvad ühtaegu veidralt häirivate, kohatute ja enesestmõistetavatena. De Angelise loomingu käsitlustes öeldakse sageli, et ta toob ilmsiks eksistentsi traagilise dimensiooni. Mõned on tema luulet nimetanud fenomenoloogiliseks; oletatud on sedagi, et De Angelis on saanud mõjutusi Maurice Blanchot' ideedest (ta on Blanchot'd itaalia keelde tõlkinud).

Seni on De Angelis avaldanud seitse luulekogu, ühe proosaraamatu ja esseekogumiku "Luule ja saatus" (Poesia e destino). Esikkogude hämarusest ja painatusest on De Angelis liikunud ajapikku suurema narratiivsuse poole; eelviimase kogu "Hüvastijätu teema" (Tema dell'addio, 2005) eest sai ta Viareggio preemia, Itaalia tähtsaima kirjandusauhinna.

Ninniku tõlkevaliku tekstid pärinevad kogudest "Sarnasused" (Somiglianze), "Millimeetrid" (Millimetri, 1983), "Näo maa" (Terra del viso, 1985) ja "Kauge isa" (Distante un padre, 1989).

Mõni lugeja ehk arvab, et luulet pole mõtet ette lahti seletada; kes aga leiab, et intelligentse autori selgitus tuleb alati kasuks, sellele toon ära mõne tõlgendusvõtme, mis autor mulle tõlkimise käigus andis ja mille abil avaneb hermeetiline tekst väga kenasti. Näiteks räägib esimene luuletus "Keskne mõte" inimesest, kes tuuakse kiirabiga haiglasse ja kes leiab seeläbi põhjuse, miks endaga tegelda – leiab enese keskme. Selle keskme kingib talle niisiis tundmatu kiirabiarst ja see pole niikuinii tema oma, kuna inimese keha pole tema valitud. Aga kui see temalt ära võtta, ei jää talle üldse midagi.

Luuletus "Maad" räägib seevastu vaesunud aadlikust, kes müüb kogu oma varanatukese ja loodab seejuures kogu hingest, et "lihtinimesed" hakkavad teda omasuguseks pidama. Aga liiga palju spoiler'eid ei tohi lugejale ka pakkuda. Huvitava seigana ütlen veel seda, et inglise keelde on De Angelist tõlkinud tõlketeoreetik Lawrence Venuti, kes on valinud oma tõlkestrateegiaks sihiliku "vastupanu", keeldudes allumast angloameerika "läbipaistva tõlkija" traditsioonile. Nii pole ta De Angelist inglise keeles sujuvaks ja loomulikuks muutnud, mis ei tähenda ka seda, et tõlge oleks sellevõrra originaalitruum: Venuti soovib nimelt oma tõlkest teha performatiivi, mis väljub taotlusest muuta De Angelis inglise keeles kättesaadavaks. Minu tõlgetel päris niisuguseid ambitsioone pole.


Maarja Kangro




De Angelise lehekülgi
http://pippoetry.blogspot.com/2010/06/milo-de-angelis.html
http://italy.poetryinternationalweb.org/piw_cms/cms/cms_module/index.php?obj_id=7472

De Angelise luuletusi
http://www.poetryfoundation.org/bio/milo-de-angelis
http://farapoesia.blogspot.com/2007/02/tre-poesie-milo-de-angelis.html




sisu