ESAIAS TEGNÉR (1782-1846) sündis Rootsis Värmlandi maakonnas Kyrkerudi külas talupoeglikku päritolu kirikuõpetaja peres. Temast sai rootsi kõrgromantismi säravamaid poeete, kes kuulus 1811. aastal Stockholmis asutatud Gooti Liigasse (Götiska förbundet, teisi liikmeid: Erik Gustaf Geijer, Arvid August Afzelius, Karl August Nicander), mis seadis eesmärgiks Põhjala muistse pärandi taaselustamise kirjanduses.

Tegnéri mitmetest eepilistest poeemidest on 1825. aastal ilmunud eepos "Frithiofi saaga" kuulsaim. Teose aluseks on muinasnorra-islandi samanimeline saaga. Eepos paistab silma vormivõtete kirevusega, laule on 24 ja neist igaüks on kirjutatud erinevas värsimõõdus, mis siiski ei vähenda lugulaulu sisulist ühtsust. Teemaks võib lühidalt nimetada noore vapra talupoja Frithiofi ülendavat armastust Lääne-Norra kuningatütre Ingeborgi vastu, mida ei suuda hävitada pikaajaline sunnitud lahusolek ja peategelase karmid katsumused viikingiseaduste maailmas.

Tegnéri üheks eeskujuks loomelaadi ja maailmapildi avaruse poolest võib kindlasti pidada Goethet, kes tema suurteost ka luges ja soodsalt iseloomustas. Tegnéri looming on tugevasti mõjutanud soomerootsi eepilist luuletajat Johan Ludvig Runebergi. Eesti keeles on ilmunud "Frithiofi saaga" kaks proosaümberjutustust, mõlemad 1922. aastal Tallinnas: "Frithjof: Rootsi-Norra lugulaul", tõlkinud W. Tamm, ja "Frithjof: Skandinaavia Kalevipoeg / E. Tegner'i järele noorsoole jutustanud P. Grünfeldt". 2003. aasta "Akadeemia" jaanuarinumbris ilmus siinkirjutaja tõlkes eepose esimene laul. Selle tõlke saatesõnast samas "Akadeemia" numbris võib eepose sisu ning Tegnéri elu- ja loomeloo kohta lähemalt lugeda.


Lauri Pilter


Kommentaare ja sõnaseletusi

Kolmas laul. Frithiofist saab oma isa surma järel talukoha peremees.

Bele – Lääne-Norra kuningas, Ingeborgi ja tema vendade Helge ja Halvdani isa

Thorsten Vikingsson – auväärne norra taluperemees, Frithiofi isa

Framnäs – Thorsteni talukoht, Frithiofi lapsepõlvekodu

Odin – muinaspõhja peajumal

Freyr ("isand") – päikese- ja viljasaagi jumal, jõukuse jaotaja, Freia vend; tema
peakattel kujutati päikest

Gandvik – Valge meri

Brage – luule- ja laulujumal, Odini poeg

Mimer – tark hiiglane, kes valvab püha tarkuseallikat

Angurvadel ("mures-kahlaja") – Frithiofi mõõk

Gröningasund – väin Taani saarte vahel

Vifili – legendaarne sõjasangar, Frithiofi esiisa

Viking – Thorsteni isa, Frithiofi vanaisa

Villaaker (Ulleråker) – kuninglik valdus Uppsala lähedal, kohtuistungite paik
aasid – üks kahest peamisest muinaspõhja jumalatesoost, teine olid vaanid

Hilder – sõjajumalanna

Völundr – kuulus lonkur sepp, kellel tema verivaenlane – Mimiri naine oli põlvekõõlused läbi lõiganud

Alfheim ("haldjatekodu") – Freyri (ja Odini naise, jumalate kuninganna Friggi) elupaik

Saga – ajaloojumalanna

Sökvabäck – Saga eluase

Baldr/Balder – süütuse jumal, kõige leebem, targem ja kõneosavam jumalate seast, Odini ja Friggi poeg, kelle surma- ja taassünnilegendis nähakse aastaaegade korduvuse sümbolit; juba keskajal omandas tema kuju analoogilisi jooni vahemereliste lunastusjumalatega, mida 19. sajandi rootsi romantilised luuletajad veelgi enam kinnistasid

Hel – surmajumalanna, allmaailma valitsejanna

Forsete ("eesistuja") – õiglusejumal, kelle elupaik oli Glitner ("sätendav")

Ägir – tormise mere jumal

draapa (drapa) – ülistuslaul lahkunud inimeste vooruste kiituseks

Thor – talupoeglik kõuejumal, hallahiiglaste alistaja, punase habemega, relvaks vasar Mjölnir


Seitsmes laul. Uued kuningad, Ingeborgi vennad Helge ja Halvdan vihkavad tema peigmeest Frithiofit. Frithiof läheb peitu Baldri hiide, mida Ingeborg Baldri kummardajana valvab. Nad veedavad hiies öö, mis võib jääda nende viimaseks kohtumiseks.

Delling – koidik; Dellingi poeg – päev

Ellida – Frithiofi viikingilaeva nimi

Freia – armastusjumalanna, Freyri õde

Björn – Frithiofi sõber ja lähimaid võitluskaaslasi

Nanna – Baldri naine, puhta ja õrna armastuse kehastus

Valhalla (Valhal, "tapetute saal") – relvahaavadesse surnute asupaik allmaailmas täis rõõmsaid pidustusi Odini ja tema naissoost käskjalgade valküüride seltskonnas

Vingolf – armastusjumalanna Freia elupaik

Ragnarök ("jumalate hämarik") – maailma lõpp, mil hukkuvad nii inimesed kui jumalad, ja tärkab uus maailm




Tegnéri "Frithiofi saaga" rootsi keeles
http://runeberg.org/fritiofs/

Tegnéri lehekülgi
http://www.nndb.com/people/473/000098179/
http://www.1911encyclopedia.org/Esaias_Tegner
http://www.poetrymagic.co.uk/poets/tegner.html

Hjalmar Hjort Boyeseni essee Tegnérist
http://www.readbookonline.net/readOnLine/58156/

Islandi saaga "Friðþjófs saga hins frœkna" ingliskeelne tõlge
http://www.yorku.ca/inpar/frithiof_eirikr.pdf




sisu