ESAIAS TEGNÉR (1782-1846) sündis Rootsis Värmlandi maakonnas Kyrkerudi külas talupoeglikku päritolu kirikuõpetaja peres. Temast sai rootsi kõrgromantismi säravamaid poeete, kes kuulus 1811. aastal Stockholmis asutatud Gooti Liigasse (Götiska förbundet, teisi liikmeid: Erik Gustaf Geijer, Arvid August Afzelius, Karl August Nicander), mis seadis eesmärgiks Põhjala muistse pärandi taaselustamise kirjanduses.
Tegnéri mitmetest eepilistest poeemidest on 1825. aastal ilmunud eepos "Frithiofi saaga" kuulsaim. Teose aluseks on muinasnorra-islandi samanimeline saaga. Eepos paistab silma vormivõtete kirevusega, laule on 24 ja neist igaüks on kirjutatud erinevas värsimõõdus, mis siiski ei vähenda lugulaulu sisulist ühtsust. Teemaks võib lühidalt nimetada noore vapra talupoja Frithiofi ülendavat armastust Lääne-Norra kuningatütre Ingeborgi vastu, mida ei suuda hävitada pikaajaline sunnitud lahusolek ja peategelase karmid katsumused viikingiseaduste maailmas.
Tegnéri üheks eeskujuks loomelaadi ja maailmapildi avaruse poolest võib kindlasti pidada Goethet, kes tema suurteost ka luges ja soodsalt iseloomustas. Tegnéri looming on tugevasti mõjutanud soomerootsi eepilist luuletajat Johan Ludvig Runebergi. Eesti keeles on ilmunud "Frithiofi saaga" kaks proosaümberjutustust, mõlemad 1922. aastal Tallinnas: "Frithjof: Rootsi-Norra lugulaul", tõlkinud W. Tamm, ja "Frithjof: Skandinaavia Kalevipoeg / E. Tegner'i järele noorsoole jutustanud P. Grünfeldt". 2003. aasta "Akadeemia" jaanuarinumbris ilmus siinkirjutaja tõlkes eepose esimene laul. Selle tõlke saatesõnast samas "Akadeemia" numbris võib eepose sisu ning Tegnéri elu- ja loomeloo kohta lähemalt lugeda.
Lauri Pilter
Kommentaare ja sõnaseletusi
Kolmas laul. Frithiofist saab oma isa surma järel talukoha peremees.
Bele – Lääne-Norra kuningas, Ingeborgi ja tema vendade Helge ja Halvdani isa
Thorsten Vikingsson – auväärne norra taluperemees, Frithiofi isa
Framnäs – Thorsteni talukoht, Frithiofi lapsepõlvekodu
Odin – muinaspõhja peajumal
Freyr ("isand") – päikese- ja viljasaagi jumal, jõukuse jaotaja, Freia vend; tema
peakattel kujutati päikest
Gandvik – Valge meri
Brage – luule- ja laulujumal, Odini poeg
Mimer – tark hiiglane, kes valvab püha tarkuseallikat
Angurvadel ("mures-kahlaja") – Frithiofi mõõk
Gröningasund – väin Taani saarte vahel
Vifili – legendaarne sõjasangar, Frithiofi esiisa
Viking – Thorsteni isa, Frithiofi vanaisa
Villaaker (Ulleråker) – kuninglik valdus Uppsala lähedal, kohtuistungite paik
aasid – üks kahest peamisest muinaspõhja jumalatesoost, teine olid vaanid
Hilder – sõjajumalanna
Völundr – kuulus lonkur sepp, kellel tema verivaenlane – Mimiri naine oli põlvekõõlused läbi lõiganud
Alfheim ("haldjatekodu") – Freyri (ja Odini naise, jumalate kuninganna Friggi) elupaik
Saga – ajaloojumalanna
Sökvabäck – Saga eluase
Baldr/Balder – süütuse jumal, kõige leebem, targem ja kõneosavam jumalate seast, Odini ja Friggi poeg, kelle surma- ja taassünnilegendis nähakse aastaaegade korduvuse sümbolit; juba keskajal omandas tema kuju analoogilisi jooni vahemereliste lunastusjumalatega, mida 19. sajandi rootsi romantilised luuletajad veelgi enam kinnistasid
Hel – surmajumalanna, allmaailma valitsejanna
Forsete ("eesistuja") – õiglusejumal, kelle elupaik oli Glitner ("sätendav")
Ägir – tormise mere jumal
draapa (drapa) – ülistuslaul lahkunud inimeste vooruste kiituseks
Thor – talupoeglik kõuejumal, hallahiiglaste alistaja, punase habemega, relvaks vasar Mjölnir
Seitsmes laul. Uued kuningad, Ingeborgi vennad Helge ja Halvdan vihkavad tema peigmeest Frithiofit. Frithiof läheb peitu Baldri hiide, mida Ingeborg Baldri kummardajana valvab. Nad veedavad hiies öö, mis võib jääda nende viimaseks kohtumiseks.
Delling – koidik; Dellingi poeg – päev
Ellida – Frithiofi viikingilaeva nimi
Freia – armastusjumalanna, Freyri õde
Björn – Frithiofi sõber ja lähimaid võitluskaaslasi
Nanna – Baldri naine, puhta ja õrna armastuse kehastus
Valhalla (Valhal, "tapetute saal") – relvahaavadesse surnute asupaik allmaailmas täis rõõmsaid pidustusi Odini ja tema naissoost käskjalgade valküüride seltskonnas
Vingolf – armastusjumalanna Freia elupaik
Ragnarök ("jumalate hämarik") – maailma lõpp, mil hukkuvad nii inimesed kui jumalad, ja tärkab uus maailm
Tegnéri "Frithiofi saaga" rootsi keeles
http://runeberg.org/fritiofs/
Tegnéri lehekülgi
http://www.nndb.com/people/473/000098179/
http://www.1911encyclopedia.org/Esaias_Tegner
http://www.poetrymagic.co.uk/poets/tegner.html
Hjalmar Hjort Boyeseni essee Tegnérist
http://www.readbookonline.net/readOnLine/58156/
Islandi saaga "Friðþjófs saga hins frœkna" ingliskeelne tõlge
http://www.yorku.ca/inpar/frithiof_eirikr.pdf
sisu