Soome keelest Kalju Kruusa
VANADUS
Oh Dionysost vanast peast!
Ta on pargis põlvili maas, käed värisevad,
kui ta oma saua pilbasteks peksab, neiukesed pudenevad
peidukatest välja ja veerevad naerdes minema.
Oh Dionysost!
Ta on pargis kõhuli maas, jalad põhja poole,
habe haljendab veel pärast surmagi
ja ta hingab nagu terve linn,
kuigi on surnud,
oh Dionysost.
EGIPTIMAALE
1
Talv on merre roomanud,
higistab kuupaistel ja jääb kõhnemaks,
tuules õõtsub kolm meest, torni kõrgust,
pühakutega on ühel pool.
2
Väravatel langenute tunglemine,
linnad riigi pärast varemetes.
Keegi ei aita kaupmeest koorma alt välja.
3
Sõnumisaatjad mängivad täringut,
lõbus mäng, miks mitte, sõidame mööda,
heidame pilgu peale.
"Ah et Egiptimaale? Tasub ettevaatlik olla,
vanaks seal ei ela –
kui ei võta Niilus, võtab vaarao."
KAEVUTEELE KAUAKS JÄÄNUD
Ei mäleta kes.
Ei mäleta miks.
Võibolla oli tal janu.
Kas teile ei mahu pähe, et tal oli janu.
See oli nii ammu.
Kust mina seda teada võiks.
Kust ma oleks võinud arvata, et seal sedasi.
Ja kes üldse võiks.
Seepärast ma peale ämbri
muud ei võtnudki,
on ses siis midagi imelikku.
Seda küll. Ju siis.
Suudan ikka.
Suudan meenutada kaevu, mida ei olnud.
Misasja. Võibolla oli ta kuivanud.
Kas teile ei mahu pähe, et ta oli kuivanud.
Ei tea. Mm-mhh.
Ei mäleta. Mm-mhh.
Täitsa võimatu.
Et miks või. Las ma räägin.
Nii. Just nii. Ei tea.
Vihavaenlased. Ei.
Ei mäleta. Arvatavasti mitte.
Metsas. Eks ole. Kuuse all.
Tundus hea koht, kus ööd olla.
Olin väsinud. Ma ei oleks ju võinud.
See teeb ju ühe välja.
Kuusk nagu kuusk ikka.
Ilmselt.
Ega ma muidu siin ei oleks.
Tahate, ma tõestan. Et mitte ma ise.
Ma ju magasin.
Ja miks.
Ma ei tahtnud. Ja ikka
ei taha. Las ma räägin.
Öö oli soe, öö oli valge,
nagu Soome suveööd on,
nelja ajal hakkasid linnud laulma,
ärkasin seepeale üles, hõõrusin silmi,
ringutasin, meel oli rõõmus,
kuni järsku nägin, et ämber
ei ole sama koha peal.
Kohe. Jah. Kuidas.
Miks. Kes. Ainult hull
tõstab ämbrit lõbu pärast ühest kohast teise.
Seepärast. Hakkasin aimama. Mis juhtunud oli.
Magades. Sellist asja
ei saa ju magades teha.
Valetan. Miks.
Öelge, miks ma valetama peaks.
See ei ole ju isegi minu ämber.
Miks te mind piinate.
Teil on ju silmad peas.
Põhi on naelu täis löödud.
Ei. Ei ärganud. Katsuge aru saada.
Olin väga väsinud.
Viis penikoormat, samal päeval,
ämber käes.
Et mida ma soovin või.
Võtke ta kinni.
Nõudke, et ta mulle uue ämbri
asemele tooks. See ei puutu asjasse.
Arvatavasti ta ei mäleta.
Võibolla palkas ta juba aastate eest mõne.
Nagu ma ütlesin. See ei puutu asjasse.
Te ei võta või.
Mida ma siis tegema pean.
Mina või. Mind või. Miks.
Mul on tähtis töö. Te ei saa.
Öelge miks.
Öelge mulle, miks te. Miks.
DIALOOG
Pilved, ütled sa, pilved
ei ole siit maailmast.
Ja ometi teeb laev pilved katki,
ja me ehmatame. Kas tead,
miks mul nii lühikesed sõrmed on?
Sa ei tea – et ma nendega pilveservast
kinni haarata ei saaks, kui üle parda
lendan, ja siis sööstavad linnud,
linnud pilvedest läbi, need samased.
LEIB
Ei püüdnud nad taevast alla võtta kuud,
ega veest kuu nägu,
nad katsusid kätte saada leiba,
nad olid selle higi ja vaevaga ära teeninud,
ja seal ta, laual, vedeleski,
pruun ümar hästi küpsenud leib
ja päris maitsev leib teine,
aga nende käed olid
lühikesed, küll nad püüdsid
üksteise järel, seda tuleb tunnistada,
nad tegid, mis nad suutsid, aga käed, noh,
olid sellised.
Targal mehel, kreeklasel,
nime poolest Hämaral,
oli õigus, praegu
saan sest aru –
õhtuks ei jõua ma
kunagi kohale
ja öösel magades
tulen oma algusesse tagasi.
VARI
1
Olen julge. Ei
karda isegi surra,
lähen üle lageda,
mu vari on kuningas, väikest kasvu,
aga osav, temalegi põrisevad trummid
surma.
Aja nägu, ütles kõnemees
käsi tõstes, ja lehed –
seega käes on sügis ja lehed võtavad
kahinal varju ära, varjugi
kuninga.
2
Kui mees endasse läks, läks ta
nagu majasse kunagi,
jättis üleriided esikusse,
pani oma toas tule põlema
ja tundis
end endas kindlalt
ning nägi,
ei kartnud isegi nähes,
suvi põgenes, ja üles tõstetud kraega
põgenes mees,
vaatamata üles.
LEHMAD
Prometheus nägi lehma.
Mina näen iga päev kümmet lehma.
Ma jätaks lehmad, kaunilaubalised, sinnapaika,
kui näeks mäge, ahelaid,
kui näeks Zeusi.
sisu