Vene keelest Aare Pilv

NELI RÕÕMUSÕNUMIT

Ersade rõõmusõnum

1

Ja Ineškajpaz rändas läbi kõik linnad ja külad Ratori-äärsetel maadel,
esinedes nende koolides, ja kutsekoolides, ja kultuurimajades,
kuulutades rõõmusõnumit lähenevast Iseseisvusest ja parandades
kõik haigused ja kõik nõtrused.

1. Eriti selle aasta augustis, mil sadas lakkamatult vihma;
2. kui mustmuld muutus mitte enam poriks, vaid sopaks;
3. kui maantee Čaunza taga (aga kaugemal tollal asfalti veel polnud –
gudrooniga kaetud kruus) oleks otsekui isegi muutnud oma lõhna;
4. ja Otäži kirikus (milles peeti teenistusi kõigi nõukogude aastate
jooksul) – sinine puitkuppel tobedate kuldtähekestega –
5. tegid vanad mordva naised prohvet Eelija ees kummardusi ilma
harjumuspärase innuta;
6. ja purjus külakaltsakad, ja Saranist puhkusele sõitnud tütarlapsed,
kes on seal pöördumatult litsilöömise teele läinud,
7. ja kuskilt varemetest kohale traavinud hiiglasuure lobiseva peaga
värdjas
8. püüdsid Teda oodates varjuda märja tuule eest bussipeatuste
varikatuste alla.

Aga kui ta rahvahulki nägi, oli Tal hale meel nende pärast, sest nad olid
piinatud ja polnud neil üksteise vastu mingit kaastunnet.

2

Ja kuuldus temast levis kogu Mordva ANSV-s, ja rahvusliku
intelligentsi esindajad ütlesid: "Vaata, on tulnud see, kes ütleb, et
ta on Ersa Poeg, aga ise armastab õgida ja viina juua, sõbrustab
igasuguste varganägude ja libudega"?

1. Mida kõike võiks kõnelda sellest veidrast seltskonnast, kes istus
tol augustikuul õhtuti "kohvikus", nagu siin öeldi –
2. haisvas Ordańi söögimajas – üle tee mitte kunagi maha võetav
võõbatud vineerist pidupäevatribüün;
3. kõigi ilme oli piinatud ja väsinud, või nagu öeldaks luuletuses,
vaevatud ja koormatud;
4. sõid ilma käsi pesemata, jõid viina, vaatasid süngelt enda ette
maha, keeldusid rääkimast vene keeles;
5. kohalikud pätid kolisid toona hirmununa (keegi neist koputaski
pärast mentidele) jõeäärse supelranna seente alla;
6. nad suitsetasid "Severi" paberosse (miskipärast arvati, et need
lähevad vähem niiskeks), ropendasid tigedalt, ähvardasid kõigile
tappa anda.

Aga mendid pidasid nõu tema vastu, kuidas teda hukka saata.
Aga kui Ineškajpaz seda sai teada, läks ta sealt ära, ja paljud järgisid
teda, ja tema tegi nad kõik terveks.

Mokšade rõõmusõnum

1

Pärast seda aega rändas tema linnast linna ja külast külla Mokša poole
peal, ja need kaksteistkümmend olid temaga, ja mõned naised, kes teda
toetasid oma kehaga ja oma varaga.

1. Ja parajasti saabus siis kevad, ja neis kohtades oli enneolematu
suurvesi:
2. otsekui oleks Soe meri, mida vanaeitede jutu järgi läks otsima
Inäzor Tüštän, ise tema seemne juurde tulnud.
3. Ja Mokštrva küla (vene keeles Pessotšnoje Kanakovo), kus nad
tulvavee ajaks peatusid, muutus saareks.
4. Ja lapsi (Laske neil minu juure tulla! Ärge keelake neid! – ütles
Ta) veeti Kondyŕi kooli mootorpaatidega.
5. Ja vee kohal kõrgusid tammede võrad, aga pajuvõssa jäi kinni veel
sulamata jäätükke.
6. Ja kogu selle nädala, mil nad seal olid, pimestas päike nägijaid
ja kurdistas kuuljaid,
7. Ja kui farmides ei mürisenud parajasti lüpsimasinad, siis oli
isegi vaat et vaikne.
8. Ja kuna vesi ei alanenud, siis laupäeval, kolmanda öövahikorra
alguses, lõid nad katki naabrite paadi tabaluku; Teda aga polnud nendega.

Aga neljandal öövahikorral tuli Ocüškajbas nende juure, kõndides
mööda vett.

2

Ühel päeval tuleb Ta oma jüngritega Saranski vaksalisse ja ütleb neile:
läheme üles, Sura-äärsetele aladele. Ja nad võtsid piletid platskaarti.
Ja nad asusid teele.

1. Ja kell oli 4.15 hommikul, ja reisirong nr 669, Gorki-Penza, hilines
ainult 20 minutit.
2. Ja nende sõidu ajal oli Ta uinunud. Aga akna taga hakkas tihe
lumesadu ja tuisk, ja koidu ajaks oli kõik vaikseks jäänud, kuid nii
külmaks läinud,
3. et kui Ta Penzas platvormile astus, oli terve linn hangedes, ja
NLKP oblastikomitee esine väljak oli nagu jääkõrb, ja sellel kõndis
vahisõdur,
4. ja hommikuhämaras tõusis ta vanalinna, tuule ees
küüru tõmbumata, sügiskeepi ümber võtmata ja ilma mütsita,
5. aga ühekorruseliste puust hurtsikute korstnate kohal seisid
võimsad suitsusambad.
6. Ja kui nad läksid, roomas põiktänavast välja haigeid ja vaevatuid,
ja toodi pimedaid, ja kanti halvatuid,
7. ja Konstantin Apollonovitš Savitski nimelise kooli juures oleval
platsil ümbritses Teda juba rahvamass, ja ta pöördus nende poole mokša
keeles,
8. ja ta õpetas neid sealsamas, tuule käes ja pakases, ja kui keegi
aru ei saanud, hakkas Ta puudutama neid, kes olid tulnud ja keda oli
toodud,
9. ja tegi kõik terveks. Ja Tema jüngrid astusid Tema juurde ja
ütlesid: miks sa vait jäid, Ocäzor?
10. Aga Tema vastas neile: Ma puudutasin neid, sest neil polnud keelt,
et nendega rääkida.
11. Ja Ta tegi imetegusid, sest nende pead ei võtnud ühtegi tõestust vastu.

Sest sellesinase rahva olemus on tuimaks läinud.

Mišarite rõõmusõnum

1

Armulise ja helde Allahi nimel.

1. Oli üks rikas tatarlane; tema nimi oli Ildar ja pärit oli ta
Gorki oblastist Kõzõl-Oktjabrski rajoonist.
2. Ta oli hea röövel: ei istunud kinni, ei olnud teda tapetud.
3. Ta riietus purpuri ja kalli lõuendiga ja elas iga päev rõõmsasti
ja uhkesti.
4. Reedeti käis mošees.
5. Aga üks kodutu, Ravil nimi, oli maas Sergatšis vaksali väljakäigu
ukse ees, täis paiseid; ja krantsidki jooksid ta juurde ja lakkusid tema
paiseid.
6. Aga teised tatarlased sõid, jõid, võtsid naisi ja maksid pruudiluna,
läksid mehele ja lõikasid poegi ümber,
7. sõid, jõid, ostsid autosid, müüsid edasi defitsiiti, ehitasid
kooperatiivkortereid ja suvilaid,
8. ja tuli sügis, ja sadas vihma urazast kurban-bairamini,
9. aga siis saabusid talv ja kevad ja suvi, aga suvel on sabantui,
10. ja seejärel taas sügis ja jälle uraza.

Tõesti, Allah teab kõike ja on leebe! Need, kes kuulavad
Allahit ja tema sõnumitoojat, viib ta paradiisiaedadesse, kus voolavad
ojad – nad jäävad sinna igavesti.

2

Kuid kui sa näeksid, kuidas inglid põrgus taltsutavad uskmatuid,
peksavad neid näkku ja seljast allapoole. Võitle uskmatutega, kuni usk
Allahisse jääb püsima; aga kui su vaenlased eelistavad rahu, siis eelista
ka sina rahu ja looda Allahi peale, sest ainult Tema kuuleb ja teab kõike.

1. Aga nii sügisel kui talvel kui kevadel kui suvel sülitati kellelegi
näkku, kellelgi löödi säärikutega huuled lõhki, kellelegi löödi kaikaga
vastu pead. Need olid Seaduse inimesed.
2. Aga veel olid need, kes ühe asja kohta kisasid "hea", aga teise
asja kohta "kuri", ja kinnitasid oma sõnu noalöögiga. Need ei olnud
Seaduse inimesed.
3. Aga Tema ütles neile "Pühitsetud olgu", sest kõikjal oli jõledus
4. ütles "Tulgu", sest midagi ei tulnud ega toimunud
5. ütles "Sündigu", sest midagi ei sündinud,
6. neid endid ei olnud,
7. ja tema higi oli nagu verepisarad, mis langesid maa peale.
8. Ja nad ütlesid talle "Azor, Azor", aga Tema ütles neile "Minge
persse. Ma ei tunne teid."

Ja kõik olid kavalad ja ka Allah kavaldas, kuid Allah on
kõige täiuslikum kavaldaja. Tema kõrval ei ole teist jumalust, ta on
võimas ja tark.

Ruzide rõõmusõnum

1

Pärast seda määras Azor teised seitsekümmend ja läkitas nad
kahekaupa enese eele igasse linna ja igasse linnalist tüüpi asulasse,
ja igasse rajoonikeskusse, isegi igasse külanõukogusse.

1. Ja need olid Ordań-buje ja Otäž, Najman ja Kočkur,
2. aga ka Icälo ja Kemlä Ersamaal.
3. Ja olid Potma ja Javas, Salazkeŕge ja Pišlä,
4. aga ka Purdoš ja Sevoń Mokšamaal.
5. Ja veel Pekšnä ja Jaz, Erzämas ja Rator Purgazi valdustes,
6. aga ka Cömbar ja Pojuim, Norzäd ja Kameškir Pureši valdustes.
7. Ja Saran Oš koos eeslinnadega: Atemaŕi, Posopi, Lämbiŕiga.
8. Ja Pensa koos eeslinnadega: Šemõš, Ramzaj, Ardymiga.
9. Ja sina, Obran Oš, Nišni Novgorod, mordva linnade isa, kõrgele
on tõstetud su sarv.
10. Et läheks täide, mis on üteldud Tüštäni kõlava torama kaudu:

Ja sina, burtasside maa, piki steppe jooksvate maanteede ääres,
maa sealpool Surat, ja sina, metsarahvas Tsna jõel,
meštšera seeme, mis eksleb vene usu rajal,
isegi teie olete näinud Iseseisvuse valgust,
ja kõigile surma varjus istujaile on see valgus tõusnud.

2

Ja nad said Obran Oši – Nišni Novgorodi – ligi ja kui ta Nišni Novgorodi
sisse läks ja mööda Sverdlovi tänavat kõndis, tõusis kogu linn liikvele ja
ütles: "Kes see on?" Aga rahvas ütles: "Tema on Ineškajpaz, mordva jumal."

1. Üldiselt kõik ju teavad, millega see ettevõtmine lõppes, kui kogu
see kamp oli otsustanud paasapühadeni Nižnisse jääda.
2. Kõik on kuulnud, mis juhtus reedel umbes 12.00 Moskva aja järgi
Georgi tõusul, mis juhtus pühapäeval umbes keskööl Bugrovi kalmistul,
3. Kuid mis peamine: elu linnas desorganiseerida ei õnnestunud, töötasid
nii metroo kui maapealne ühistransport,
4. korda hoiti eranditult miilitsa jõududega
5. ilma OMONi osaluseta, ilma täppispommitamiseta, ilma plahvatusteta
korrusmajades.
6. Nii et mingit mõõka keegi ei toonud: jäi Mordvamaa peale rahu
ja tema paljurahvuselistest inimestest hea meel.
7. Ja pojal on üksmeel tema isaga, ja tütrel tema emaga,
8. ja minial tema ämmaga, ja äial tema väimehega,
9. ja igal ülemal oma alluvaga.

Tetänť, Cöranť dy Svätoj Duhonť lemse.

Nüüd on kõik.

sisu