Alates Noor-Eesti esimestest albumitest on eesti luuletõlkijad eelistanud tõlkida otse algupärandist. See põhimõte on kindlasti hea, kui tõlkija tunneb keelt piisavalt ja oskab eesti keeles väljendada nüansse, mis mõne teise keele puhul ehk kaduma läheksid. Samas piirab algupärandist tõlkimine oluliselt võimalike tõlkijate hulka, ja süvendab levinud hoiakut, nagu oleks tõlge „vähem luuletus” kui algupärand. Ometi võib luuletõlge olla väga iseseisev ning luua mõnikord uusi tähendusi, mis on algupärandis varjul vaid võimalikena. Kaudtõlge tähendab sel juhul kultuurilise dialoogi võimendamist ja tõstab esile just neid aspekte, mis on üheaegselt olulised mitmele luuletajale.
1981 ilmus eesti keeles soome luuletaja Tuomas Anhava mahukas tõlkevalimik „Aastad”, mille oli koostanud ja tõlkinud Paul-Eerik Rummo. Kuna Anhava armastas põimida oma luulekogudesse tõlkeid, võttis ka Rummo selle printsiibi omaks: nii ongi raamatusse jõudnud neli egiptuse-kreeka luuletaja KONSTANTINOS PETROU KAVAFISE (1863-1933) teksti, mille Anhava paigutas oma luulekogusse „Luuletusi 1955”. Need tekstid sobivad Anhava originaaltekstidega hästi kokku, luues kerge kontrasti-efekti.
„Barbareid oodates” (Perimenontas tous barbarous) on Kavafise napist luuleloomingust arvatavasti kõige tuntum tekst. Luuletus on kirjutatud 1898 ja on Kavafise avaldatud teoste seas suhteliselt varane (ilmus esmakordselt 1904). Kavafis kirjutas palju ajaloolise sisuga luuletusi, mis enamasti keskenduvad hellenistlikule perioodile ja tema kodulinnale Aleksandriale; vähem on luuletusi kreeka-rooma antiigist ja Bütsantsi impeeriumist. Barbarite ootamise motiiv mõjub Rooma impeeriumi lagunemise iroonilise karikatuurina, kuid jätab õhku rippuma küsimuse, kuhu barbarid õieti kadusid?
Autor on hiljem selgitanud, et „Barbareid oodates” ei pea siiski silmas üksnes Rooma ajalugu, vaid seda peaks võtma üldisema sümbolina. Lähtudes sellisest allegoorilisest tõlgendusest, kirjutas Lõuna-Aafrika kirjanik John Maxwell Coetzee hiljem romaani „Waiting for the Barbarians” (1980, e. k. 1989), millel põhineb ka Philip Glassi samanimelise ooperi libreto (2005). Intertekstuaalse teisenduse kaudu on luuletusest kõigepealt saanud romaan ja seejärel romaanist ooper.
Paul-Eerik Rummo paindliku ja voolava süntaksiga tõlge on kahtlemata Anhava-pärane. Ometi ei võta see Kavafise luuletuselt midagi ära. Võrreldes näiteks rohkete ingliskeelsete tõlgetega, mõjub ta mõnevõrra emotsionaalsemalt, kuid erineb sisuliselt vaid väikeste nüansside poolest. Tugeva modaalsusega lõpulause annab luuletusele mahlaka puändi, mis enamikus tõlgetes jääb palju tagasihoidlikumaks.
Eesti keeles on sama luuletus ilmunud veel Mati Sirkeli tõlkes, vt. Konstantinos Kavafis, Luuletused. Tallinn: Eesti Raamat, 1989.
Hasso Krull
Suur Kavafise-pesa
http://www.cavafy.com/
Kavafise lehekülgi
http://www.umich.edu/~kelseydb/Publications/fall2001/cavafy.html
http://www.poets.org/poet.php/prmPID/329
http://cavafis.compupress.gr/index.htm
Kavafise luule käsitlusi
http://www.nybooks.com/articles/22053
http://d-sites.net/english/cavafy.htm
Kavafise luuletusi
http://users.hol.gr/~barbanis/cavafy/
http://cavafis.compupress.gr/index2.htm
http://users.ox.ac.uk/~shil0124/poems/flowers.htm
http://www.armory.com/~thrace/ev/siir/cavafy.html
http://www.geocities.com/billiedee2000/anth-cavafy.html
Luuletus „Barbareid oodates” kreeka keeles
http://users.hol.gr/~barbanis/cavafy/barbarians-gr.html
http://users.hol.gr/~barbanis/cavafy/Cavafy-Barbarians.mp3
J. M. Coetzee romaan
http://en.wikipedia.org/wiki/Waiting_for_the_Barbarians
Philip Glassi ooper
http://www.philipglass.com/music/compositions/waiting_for_the_barbarians.php
http://www.philipglass.com/music/recordings/waiting_for_barbarians.php
sisu