Ernst Jandl
Saksa keelest Maarja Kangro
SU(U)ND
mõni mõtleb
pasak ja varem
ei saa
mahetusse vinna
villine miga!
PISTRIKUD JA TUVID
pistrikud: (kh)ääääääääääää(kh)h
tuvid: kuidas, palun?
1944 1945
sõda sõda
sõda sõda
sõda sõda
sõda sõda
sõda mai
sõda
sõda
sõda
sõda
sõda
sõda
sõda
HING
ühe käega
osutab poiss
üles
teisega
värskele
hauakünkale
ja naerab
kui vanaisa
on seal all
kuidas peaks ta siis
seal üleval olema
ah jah hing
MIS NAD SULLE TEHA VÕIVAD
mis nad võivad sulle teha?
sul keele suust rebida
eriline jutumees pole sa kunagi olnud
sul silma välja torgata
kas sa pole küllalt näinud?
sinult su mehelikkuse võtta
mehena pole sa suuremat väärt olnud
sul sõrmed otsast lõigata
niikuinii ei tohiks sa nina urgitseda
sul jalad otsast raiuda
sinu vanuses jääb inimene paikseks
sind hullumiseni piinata
hulluks peeti sind juba ammu
ARVUTUTE MUUTUSTE AJAJÄRK
muutus
ja jälle
muutus
ja jälle
muutus
ja jälle
muutus
ja jälle
muutus
ja jälle
muutus
ja juba jälle
muutus
ja juba jälle
muutus
ja juba jälle
muutus
ja juba jälle
ja veel üks
ja veel üks
ja veel üks
ja veel üks
ja veel üks
ja veel palju
ja veel palju palju palju palju palju
sünnipäevi perekonnaringis
LÄBI KÕRBE
jah nad olla teda ajusse tulistanud
ta mäletavat seda veel päris täpselt
need olla olnud mees ja naine
ja siis olla nad läinud lääne poole edasi
läbi laineliselt voogava kõrbe
teineteise kõrval ent siiski paraja vahega ja mitte liiga kiiresti
justkui oleks neil veel pikk raske tee ees
TÕELINE LIND
püüdsin kinni armsa rästa
võtsin käärid, jalgadest ta
vabastasin: nii sain rästa
igaveseks lendu lasta.
uhke lend on päästetul
peagi kaob ta silmist mul
ja mu hing on rõõmust hull
õige lind ei maandu, sest ta
lend võib igavesti kesta
TÕELINE LIND
(sõna-sõnaline)
püüdsin armsa musträsta kinni
võtsin õrnad ja peened käärid
lõikasin musträstal mõlemad jalad ära
rästas võib ju alati lennus olla
tõuseb aina kõrgemale ja kõrgemale
kuni ma enam teda ei näe
ja rõõmust peaaegu nõrken
see peaks küll olema tõeline lind
kellel pole maandumine kunagi pähe tulnud
ÕNNESOOV
me kõik soovime teisele kõike head:
et kindel hoop temast napilt mööda läheks;
et ta, kui ka sai pihta, silmnähtavalt verd ei jookseks;
et ta, kui jooksebki verd, mingil juhul verest tühjaks ei jookseks;
et ta, kui jooksebki verest tühjaks, valu ei tunneks;
et ta valust rebestatult leiaks tagasitee sinna,
kus ta esimest vale sammu veel pole teinud –
me kõik soovime kõigile kõike head
EKSISTENTSI JUURDE
eksistentsi juurde
koeksistents
ja miks mitte koeksistentsi juurde
kokoeksistents
ja sinna juurde siis
kokokoeksistents,
mille loogiline jätk
on kokokokoeksistents
nii pole ko-
le seatud mingeid piire
samuti mitte relvasüsteemidele
mis teevad säärase ko üldse võimalikuks
vaid üksnes eksistentsile
mis tuleb alati ette vaid korra
ja on sestap ka nii tähtsusetu
SUVELAUL
oleme inimesed aasadel
pea oleme inimesed aasade all
ja meist saavad aasad, ja saavad metsad
küll sest tuleb lõbus puhkus maal
sisu