(Nime ligikaudne hääldus: "hone tufare". Üldiselt on maaori hääldus eesti omaga sarnane, omapärasena ühend "wh" märgib bilabiaalset frikatiivi, millist eesti keeles ei esine. Etteruttavalt ja pikemalt peatumata mainitagu ka, et pikki vokaale tähistatakse makroniga, kriipsuga vokaalimärgi kohal, netis seevastu olude sunnil ülisageli täppidega. Seda ka Ninnikus – seega oleks vajalik mõningane tähelepanelikkus, et niigi kergesti eesti sõnu meenutama kippuvates maaori sõnades vokaali mitte valesti lugeda. Nt kümara hääldub "kuumara". Muidu on aga reeglid lihtsad, ka rõhk kaldub, erinevalt teistest polüneesia keeltest, ettepoole.)
Üheksanda eluaastani oskas Tuwhare ainult maaori keelt, kuid sestpeale hakkas isa taga inglise keeles rääkima, et pojale paremat tulevikku võimaldada. Isa, kes oli ise olnud Ratana kirikuõpetaja, luges ette piibliraamatut, mis Tuwharesse sügava mulje jättis. (Ratana on kristlusel põhinev maaori usuliikumine, mis õigupoolest on alati ajanud ka maaori asja, kaasa rääkides riigipoliitikaski.) Lisaks kuulis ta isa elavas esituses maaori vanu lugusid ja laule, mis tasse ühtviisi olulise jälje jätsid. Kuigi Tuwhare jõudis koolis hästi edasi, pidi ta pärast algklasse koolitee katkestama, sest majanduslikke võimalusi nappis. Töötas pikki aastaid riiklikul raudteel, Otahuhu Raudtee töökojas katlavalmistajana, samuti oskustöölisena Mangakino veeelektrijaamas Waikato jõel.
Seega on Tuwhare iseõppinu, keda suhteliselt hilja alustatud kirjandusteel juhendasid kirjameestest tuttavad R.A.K. Mason ja Jim Baxter. Tuwhare oli ametiühingu liige ja sealt värvati ka komparteisse. R.A.K. Mason oli tollase kompartei häälekandja People's Voice toimetaja, kes soovitas Tuwharel sonettide kallal ponnistamise asemel kirjutada lihtsalt, nii nagu tuleb, sisemisest sunnist. Tuwhare isikupära põhineb ta maaori taustal, oskuslikul ja loomulikul pärismaalaste ja päkehä (valgete) traditsiooni kokkusulatamisel. Tuwhare loomingut on iseloomustatud kui segu töölisklassi, piibli ja maaori pajatuste (körero) kõnepruugist, "nagu oldaks korraga kirikus ja kõrtsis". Kirjutama hakkas Tuwhare juba alguses inglise keeles, ta on öelnud, et inglise keel tuleb tal sujuvamalt. Pole ka ime, sest tühjalt kohalt alustamine ei ole kerge, liiati on inglise keele stiilivõimalused avaramad, traditsioon ulatuslikum, mänguruum laiem. Samas on Tuwhare tänaseks kirjutanud ka näpuotsatäie maaorikeelseid luuletusi. Ja asjaolu, et tal on maaori keel alati taustal varuks, on kujundanud ta ingliskeelse luule just selliseks, nagu ta on. See ühendab Tuwhare teiste postkoloniaalsete autoritega, kes on kujundanud omamoodi ja sageli värvikama ja paindlikuma inglise keele.
Kui Tuwhare oli 42ne, avaldas oma esimese luulekogu "Enneolematu päike" (No Ordinary Sun, 1964). Tänaseks on esikkogust ilmunud 11 trükki ja tegu on ühe enimloetud luulekoguga sealkandi kirjandusajaloos. 1970ndatel, kui maaori kultuurilised ja poliitilised ettevõtmised sagenesid, oli Tuwhare neis agar osaleja. Ta aitas korraldada esimest Maaori kirjanike ja kunstnike konverentsi Te Kahas (1973); osales Maaori maamarsil (1975), mis oli meeleavaldus esiasukatelt maade võtmise vastu, hüüdlauseks iseenesest leebe nõudmine "ei aakritki enam". Sõna võttis ta ka rahvusvahelise poliitika teemadel. Teda kutsuti Hiinasse ja Saksamaale, kust pärineb ka luuletusi.
Luuletused on tõlgitud 1993. aastal ilmunud valikkogust Deep River Talk ("Süva jõe kõne"), pärast seda on ilmunud Shapeshifter ("Kujumuutja", 1997), Piggy-Back Moon (raamatut lugemata ei oska paremat tõlget pakkuda kui provisoorne "Kukilkuu", 2001) ja Oooooo......!!! (2005).
Viimastel aastatel on Tuwhare tublisti ametlikku tunnustust pälvinud. 1999. aastal nimetati Hone Tuwhare Aotearoa Te Mata poeta laureatus'eks, 2003. aastal sai preemia Arts Foundation of New Zealand Icon Award (Kulka elutööpreemia sarnane) , samuti Peaministri auhinna kirjanduslike saavutuste eest. Teda nimetatakse austavalt Uus-Meremaa kirjanduskaanoni üheks hiigelkauripuuks. Lisaks on ta kahel korral valitud audoktoriks.
Eelmisel aastal valmis endiselt elurõõmsast ja -jõulisest, maaori rahva sajandi suurkujust Hone Tuwharest Michelle McGregori käe all film Hone Tuwhare – The Return Home; sel aastal on Tuwhare luulega ilmunud erinevate kaasaegsete heliloojate poolt loodud heliplaat nimega Tuwhare.
*
Luuletustes esineb mõningaid lugemist segavaid sõnu ja nimi, mis seletust vajanekse:
Paua (päua) (Haliotis), merikõrv, ürgteoliste seltsi kuuluvaid molluskeid. Imeb end talla abil tihkelt ja tugevasti kalju külge. Vikerkaarevärvilisi, hõbejaid, kirjuid kodasi kasutatakse ehete ja kaunistuste valmistamisel; maitsev liha on hõrgutiseks toidulaual. Lisaks kasutatakse ravimite ja tervisetoodete koostisosana, samuti leidub merikõrva kodades hinnalisi pärleid.
http://pauashell.co.nz/about-paua/
http://uus.miksike.ee/documents/main/referaadid/10kusimust_molluskid_evelin.htm
Wai-o-Rore, paik Te Kaha kandis. Whakaari (ingl White Island), tegevvulkaanisaar Plenty lahes. Kaldalt on näha, kuis ta vahel valgeid suitsupahvakaid välja ajab.
http://en.wikipedia.org/wiki/White_Island
http://www.holidayhouses.co.nz/bayofplenty_rotorua_region.asp
(kaart, kus on peal nii Whakaari kui Te Kaha)
Suureviljaline küpress (Cupressus macrocarpa), tegu ei ole algupäraselt kohaliku taimega, vaid Californiast pärinevaga, mis aga Aotearoal kasvab tunduvalt suuremaks kui kuskil mujal. Sageli kasvatatakse elavtarana, tuulekaitseks.
http://www.science.siu.edu/landplants/Coniferophyta/images/Cupressus.macrocarpa.JPEG
Pöhutukawa, või teise nimega rätä (Metrosideros excelsa), Aotearoale iseloomulik puu, kesksuvel (seega jõulude paiku) puhkevad karmiinpunased õisikud. Pöhutukawat peetakse ka lahkunud hingede viimaseks peatuspaigaks teekonnal teise ilma. Üks kuulus ja pühaks peetav pöhutukawa kasvab mererannal Põhjasaare Reinga neemel, vanuseks rahvasuus 800 aastat.
http://www.teara.govt.nz/NewZealanders/MaoriNewZealanders/Waikato/2/ENZ-Resources/Standard/2/en
http://www.teara.govt.nz/NewZealandInBrief/NaturalEnvironment/3/ENZ-Resources/Standard/2/2/en
Kina (Evechinus chloroticus), sama mis merisiilik.
Maui on polüneesija trikitajast pooljumal, kultuurikangelane, väga värvikas tegelane. Hina on kahe näoga, pimeduse ja valguse jumalanna. Esineb ka lugu, et Hina oli angerjas-koletise Tuna naine, kuna ta aga Tunaga rahul ei olnud, pages ta ja jäi kokku elama Mauiga. Sealt siis Maui ja Tuna vaheline tüli ja taplus, kus Tuna tapetakse. Lugudest on olemas ristivastupidiseid versioone, neid ilmestavad paljud erinevad üksikasjad. Kõike põnevat ei mahu seletama.
http://www.sacred-texts.com/pac/maui/
http://www.sacred-texts.com/pac/maui/maui10.htm
Taniwha, hiigelsisalikku meenutavad suurte kihvadega müütilised koletised. Ru-au-moko, tahiwhade pealik, kõige kõvem taniwha, elutses Maaema (Papa-tü-ä-nuku) põues sündimatuna, aegajalt maavärinaid tekitades. Erinevad müüdid on omavahel põimunud, lühidat ja ühest ülevaadet ei ole võimalik esitada.
Kükupa (ka Kererü) (Hemiphaga novaeseelandiae), Uus-Meremaa endeemiline tuviliik.
http://www.kereru.org.nz/learn.htm
http://www.doc.govt.nz/Conservation/001~Plants-and-Animals/001~Native-Animals/Kereru-(NZ-Native-Pigeon).asp
Hone Papita Raukura (või lühemalt Ralph) Hotere on maaori moodne (maali)kunstnik, sündinud 1931 Taikarawas (Mitimiti, Põhjasaar), uusmeremaalastele tähendab Hotere kunstis sama, mida kirjanduses Tuwhare. Mõlemad mehed on head sõbrad, Hoterelt pärinevad ka mõjusad illustratsioonid Tuwhare kõigile 1970ndatel ilmunud luulekogudele: Come Rain Hail (1970), Sap-Wood & Milk (1972), Something Nothing (1974) ja Making a Fist of It: Poems and Short Stories (1978).
http://www.johnleechgallery.co.nz/view/late20thcenturynzart/ralphhotere.asp
http://www.artsfoundation.org.nz/ralph_hotere.html
http://www.visualarts.qld.gov.au/content/apt2002_standard.asp?name=APT_Artists_Ralph_Hotere
Tï köuka (Cordyline australis), ilusa maakeelse nimega lõuna-tõlvpuu.
http://www.sbs.auckland.ac.nz/info/schools/nzplants/food_tree_cordyline.htm
http://www.ccc.govt.nz/parks/TheEnvironment/StreamsidePlantingGuide/CordylineAustralis.asp
Kauripuu (Agathis australis), maakeelne nimi tuleb kauri maaorikeelsest nimest.
http://www.championtrees.org/champions/kauriNZ.htm
http://en.wikipedia.org/wiki/Kauri
Toroa (Diomedea epomophora sanfordi), kuning-albatross. Otakou poolsaar, Dunedini (maaori sealses murdes Otakou) linna lähistel Lõunasaare edelaosas, seal on ka suur albatrosside koloonia. Wai-te-mata ja Whanga-nui-a-Tara on vastavalt Aucklandi ja Wellingtoni maaorikeelsed nimed, mida Tuwhare antud albatrossi-luuletuses ka ingliskeelses tekstis tarvitab. Haeremai: "Tere tulemast" (maaori keeles; enamasti kirjutatakse kahe sõnana "Haere mai").
http://www.tnzip.co.nz/regions/Dunedin/dunedinfiles/dunedin.htm
(kaart, kus on peal nii Otakou poolsaar koos Taiaroa neemel asuva albatrosside kolooniaga, Dunedini linna lähistel, kui ka Tuwhare praegune elukoht Kaka Point, Dunedinist rannaääritsi lõunemale minnes)
Õigupoolest peab Tuwhare albatrossi-luuletus silmas Tanya Ashkeni samanimelist skulptuuri Wellingtonis, Aotea laguuni kaldal, ja see loeti ka 1986. aastal kuju avamisel ette. (Loomulikult ei ole see luuletuse lugemisel oluline teave. "Siseringi nali" seisneb veel seigas, et algselt oli kavas skulptuur püstitada Aucklandi linna, aga ju seal siis mingi jama juhtus.)
http://www.karimsahai.com/gallery/photo.php?photo=1125
Kümara (Ipomoea batatas), bataat, teaduskeeles ka söödav lahtertapp, kõnekeeles maguskartul; maaoride põhitoidus, söögi kui sellise sünonüüm (nagu leib meil, või riis hiinlastel).
http://www.sbs.auckland.ac.nz/info/schools/nzplants/food_climb_ipomoea.htm
Kalju Kruusa
Asjalik ja ajakohastatav Aotearoa Raamatunõukogu kodukas, kus saab lisaks Hone Tuwharele pilku heita kogu aotearoa kirjandusele
http://www.bookcouncil.org.nz/writers/tuwharehone.html
Tuwhare elust ja loomingust (sisaldab ka Frank Stewarti eessõna valikkogule Deep River Talk)
http://www.nzbooks.com/nzbooks/author.asp?author_id=honetuwhare
Ilus poster Tuwharest
http://www.bookcouncil.org.nz/community/media/tuwhareposter.pdf
Aotearoa nimekujust ja muud juttu
http://www.nationmaster.com/encyclopedia/Aotearoa
Aotearoa loodusest
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel403_381.html
http://www.looduseomnibuss.ee/larhiiv/arhiiv/marts99/meremaa.htm
Maaoridest
http://maaori.com/
Maaori Keelekomisjoni lehekülg, kus muuhulgas statistikat keele olukorrast
http://www.tetaurawhiri.govt.nz/
Maaori pajatusi
http://www.maori.org.nz/korero/
Waitangi leping 1840. aastast ja kommentaare
http://www.treatyofwaitangi.govt.nz/treaty/index.php
sisu