GUILLAUME APOLLINAIRE (1880-1918) on olulisemaid ja mõjukamaid prantsuse luuletajaid 20. sajandi algusest. Tema nimi seostub tänapäeval küll sürrealismi, küll kubismiga: esimesega sellepärast, et just Apollinaire'ilt laenas André Breton "sürrealismi" sõna, muutes selle tähendust; teisega sellepärast, et 1913 ilmus Apollinaire'ilt kirjutis "Kubistlikud maalijad" (Les peintres cubistes), mis tegi koolkonna tuntuks. Apollinaire'i ennast siiski sürrealistiks ega kubistiks ei peeta: kuigi ta hakkas kirjutama moodsat luulet ilma kirjavahemärkideta, ja kuigi tema kalligrammid on hilisema konkreetse luule ilmne eeskuju, oli Apollinaire ühtlasi mõõdukalt vanamoeline luuletaja. 1912 avaldatud "Mirabeau sild" on Apollinaire'i kõige kuulsam luuletus. Aasta hiljem ilmus see raamatus "Alkoholid" (Alcools), mis on "Kalligrammide" (Calligrammes) kõrval tema kõige tuntum luulekogu. Sisult on tegu lihtsa armastusluuletusega, mille ajendas Guillaume Apollinaire'i armastatu, kunstnik Marie Laurencini (1883-1956) ärasõit. Mirabeau sild asub Pariisi lääneosas ning jäi Apollinaire'i koduteele, kui ta elas Gros' tänaval Auteuil' kvartalis. Laurenciniga seotud luuletusi on selles raamatus veel, samuti on Marie Laurencin "Kubistlikes maalijates" kunstnikuna olulisel kohal. Apollinaire'i luulet on seni eesti keelde tõlgitud vähe. 1960 avaldas Ilmar Laaban ajakirjas Mana (nr 2-3) luuletuse "Kingud" (Collines), mis hiljem on võetud redigeeritud kujul tema raamatusse "Oma luulet ja võõrast" (1990). Neli teksti leidub Ain Kaalepi tõlkekogumikus "Peegelmaastikud" (1976). Mõned Apollinaire'i piltluuletused on ilmunud ajakirjanduses ja koolilugemikes.
Apollinaire'i lehekülgi Apollinaire'i luuletusi Apollinaire'i luulekogu "Alcools" html-versioon Mirabeau sild tänapäeval "Le pont Mirabeau" autori häälega Marie Laurencini lehekülgi Marie Laurencini maal "Apollinaire ja tema sõbrad" Marie Laurencini maale ja graafikat
|
|