Gaius Valerius Catullus

Ladina keelest Hasso Krull



(a)


Suurt ma ei pinguta, Caesar, et olla su soosik,
ei lähe uurima, mees, kas oled valge või must.

 


 

(b)


Caesar
ma ei näe

just eriti
vaeva et

tahta
sulle meeldida

ma ei tea
õieti sedagi

kas oled
hea

või halb
suur või

väike ilus või
inetu

must või valge
mees

ja ma ei
tahagi teada

 


 

(c)


(7. oktoober 2001)


taas ilmud mu ekraanile
kuid täna ma ei taha
su juttu Caesar kuulata
mul on vist süda paha

sõin liiga palju küpsiseid
ja eks su tekst on nüri
seepärast ma ei hooligi
mis räägid põõsa-jüri

seepärast ma ei aruta
kas tegu tark või loll
tõtt öelda mind ei huvita
kas must või valge on su moll

 


 

(d)


kes sa oled,
Caesar

õnneks
ma ei tea

 


 

(e)


Charles Bernsteini moodi


Caesar! Nägin
ajalehes su pilti. See oli
ilus pilt, värviline, all olid
kirjad, ja üks nendest
lõppes su sõnadega: elusalt
või surnult.

Vaatasin pilti uuesti. See on
väga, väga, väga
ilus pilt.

Aga ma ei saa aru.

Kas sa oled surnud? Või oled
elus? Kas see pilt tehti
siis, kui su nägu oli juba
valge kui lubi, kooljavalge, ja sa olid
kõik oma targad sõnad juba öelnud? Või
on need pressi välklambid? Kaamed, läbi-
lõikavad sähvatused, otsekui
äikesekärgatuste eel
öisel mererannal, mis ise on tintjalt
must, ja ümberringi
laiub tume ja õudne ja haaramatu
vaikus, ja sellal kui välk
taeva söekarva kuplisse parasjagu
ome erendavaid pragusid ei löö, on sinu nägu
niisama haaramatu
ja õudne
ja tintjalt must.

 

Gaius Valerius Catullus

Lauri Kitsnik

 
sisu