Sirp ja Vasar 29.01.1988 (nr 5), lk 13
Ladina tähestikus kirjutatavate nimede vene keelde ja sealt tagasi eesti keelde transkribeerimise kohta on viimastel kuudel "Sirbi ja Vasara" keeleveergudel ning "Õhtulehes" ilmunud mitmeid artikleid. Neis tehtud järeldusi, et nimesegadikus tuleks kord majja teha ning igal juhul säilitada nimede originaalkirjutusviis, kiidab heaks küll vist iga lehelugeja.
Eriti tahaksin aga toetada U. Ussisoo seisukohta (SV, 13. nov.), et ka vene keeles oleks juba aeg loobuda erandlikust Таллин-vormist ja kirjutada meie pealinna nimi kahe n-ga. Autori arvates aitaks ametliku otsuse taotlusele eeltööna tublisti kaasa see, kui isiklikus kirjavahetuses, kohalikes ajalehtedes ja -kirjades ning ehk isegi raamatutes kasutame ainuõiget nimevormi Таллинн.
Harjumatu on näha vene Таллин-sõnast eesti keelde tagasi transkribeeritud kuju Tallin ajalehtede-ajakirjade pealkirjades. Kuigi "Õhtuleht" transkribeerib ajakirja "Таллин" õigesti kui "Tallinn" ja trükib ka oma sõsarlehe nimetust järjekindlalt õigel kujul "Vetšerni Tallinn", on selle ajalehe nimi kahekordselt valesti jäädvustatud EKP KK Kirjastuse maja ees metalltahukal kui "Vetšernii Tallin" (seda moodust kasutas 2. juulil ka "Noorte Hääl"), sama maja fuajees ilutseb aga teadetetahvlil ühevealine "Vetšernii Tallinn". Muidu igati õigekeelsuslembeses "Edasis" (25. juuni) ja populaarses ajakirjas "Aja Pulss" (nr. 9) on must valgel "Vetšerni Tallin".
Küsimus ei ole mitte ainult Tallinnas, vaid laieneb ka näiteks Estoniale. ENE järgi on Estonia Eesti ladinakeelne nimi, mis on aluseks Eesti vastetele paljudes teistes keeltes. See ladinakeelne Eestimaa nimi on aga ka meile omaseks saanud, mida tõendab Estonia nimetuse andmine mitmetele organisatsioonidele, seltsidele, vahenditele jt. Nii kannavad Estonia nime teater Tallinnas, kolhoosid Paide ja Jõgeva rajoonis, kaevandus Kohtla-Järve rajoonis, kontsertklaver, võidusõiduauto, reisirong, sanatoorium, väikeplaneet nr. 1541, küla Gruusias (samas on ka Novo-Estonia asundus) ning ka Estonia mäetipp, vene keeles Пик Эстония ehk Пик Советской Эстонии. Miks transkribeerime siis "Советская Эстония" "Sovetskaja Estonija" kujuliseks?
Mida tuleks siis olukorra parandamiseks ette võtta? Käesoleva kirjutise algul märgitud artiklites ei ole ühtegi konkreetset ettepanekut ühelegi asutusele ega organisatsioonile. Ainult loota, et ebamäärane keegi teeb korra majja meie nimesegadikus, on pisut vähe.
Kas ei peaks näiteks vabariiklik õigekeelsuskomisjon (VÕK) välja töötama igakülgsed nimeedastusreeglid nii eesti kui ka vene keeles (just Таллинн-kuju põhjenduseks) kasutajaile? On ju VÕKi otsusega "Tähestiku-, hääldus- ja transkriptsiooniseiku" (Kirjakeele teataja, Tln., 1985, 60–65) esimesed sammud sellel teel juba astutud. Ja siis tuleks VÕKi otsus meie vabariigi valitsuse toetusega esitada asutusele või organisatsioonile, kellest sõltub nimekuju Таллинн juurutamine kogu Nõukogude Liidu ulatuses.
Alles siis võime tõepoolest loota, et jää hakkab liikuma ja pikapeale trükitakse ka väliskirjanduses üksnes Tallinn!
ILMAR LAAN