(Lisa II, lk 140--143. Antiikva kirjas)
(Lk 140:)
II. Pärisnimede ja laenusõnade kirjutamine on Eesti keeles tänini paraku weel wäga wankuw. Teda sünniks wahest järgmiselt korraldada ja kindlustada.
1) Eesti keelsed risti- ja perekonnanimed tulewad nii kirjutada ja käänata, nagu Eesti keele kirjawiis ja iseloom seda nõuab. Näit.:
Mangu Mägi -- Mangu Mäge -- Mangu Mäe -- Mangu Mäele jne.
Linda Leht -- Linda Lehte -- Linda Lehe -- Linda Lehele jne.
2) Keele moonutamiseks tuleb seda pidada, kui perekonnanimesid hoopis teist wiisi püütakse käänata kui neidsamu sõnu sugunimedena käänatakse. Näit.:
Mitte: Org -- Org'i -- Org'ile, Kurg -- Kurg'i -- Kurg'ile, Mets -- Mets'i -- Mets'ile, Kask -- Kask'i -- Kask'ile jne.
Waid: Org -- Oru -- Orule, Kurg -- Kure -- Kurele, Mets -- Metsa -- Metsale, Kask -- Kase -- Kasele jne.
3) Keelte segamine ja solkimine on ka see, kui a) Eesti keelset perekonnanime wõerakeelseks ja b) wõerakeelset nime Eesti keelseks püütakse moonutada. Näit.:
a) Eesti nimedest: Hunt, Hüpand, Kerge, Leht, Möldre, Oja, Pärnu jne. on järgmised wärdjad sünnitatud: Hundy, Ipandy, Kerg, Lecht, Moldré, Oya, Pernò jne.
b) Saksa keelest Eesti keelseks moonutatud on: Berg = Pärk, Schmidt = Mitt, Johannson = Juhansoon, Treumuth = Reimut jne.
Ka Eesti keelsete risti- ja perekonnanimede wanas kirjawiisis kirjutamist tuleb laita.
Mitte: Ado, Pedo, Marri, Mali, Lina; Karro, Orro, Kubbo, Rebbane, Paddo, Kogger, Leppik jne.
Waid: Aadu, Peedu, Mari, Maali, Liina; Karu, Oru, Kubu, Rebane, Padu, Koger, Lepik jne.
4) Ristinimed, mis wõeraist keelist ju ammu laenatud ja omale (141:) Eesti keeles ajajooksul kindla kuju on saanud tulewad lihtsalt wäljarääkimise järele kirjutada. Näit.:
Aadam, Andres, Aindu, Jaan, Juhan, Jüri, Kaarel, Kusta, Kadri, Kata, Leena, Liisa, Madli, Madis, Mats, Ott, Prits, Reet, Riin, Widrik, Willem jne.
5) Uuemal ajal laenatud ristinimed jäetagu aga parem nende wõerakeelsesse kuuesse, kui et neid ümber looma hakatakse. Näit.:
Arthur, Bernhard, Bertha, Bruno, Burchard, Charlotte (sharlotte) Christoph (kristof), Dietrich, Eugen (öishen), Euphrosine (öifrosine), Felix, Gottfried, Hugo, Jenny (shenni), Lucie, Theodor, Therese, Victor, Victoria, Wilhelmine jne.
6) Wõeraste mythologialiste ajalooliste ja teiste tähtsate isikute nimed, tulewad nii kirjutada nagu neid kohalisis keelis ja teaduslikkudes kirjades kirjutatakse. Näit.:
Zeus, Aphrodite, Hephestos, Venus, Juno, Achilles, Odysseus, Solon, Hipparchos, Darius, Xerxes, Rhea Silvia, Ancus Marzius, Targuinius, Scipio Julius Caesar, Seneca, Hieronymus, Bonifacius Martin Luther, Philipp Melanchthon, Zwingli, Calvin, Gustav Adolph, Amos Comenius, Jean Jaques Rousseau (shang shak russó), Johann Heindrich Pestalozzi, Johann Wolfgang von Goethe, Friedrich von Schiller, Reaumur, Shakespeare, Voltair, Michail Lermontow, Aleksander Puschkin etc.
7) Maadeteaduse ehk geografia wõeraste nimede kirjutamises peab Eesti kirjawiis omale weel kindlamaid radasid rajama. Tänini walitseb selles paraku weel Baabeli segadus. Üleüldiseks nõudmiseks sünniks siin wõtta: parem wõerast sõna tema oma kuues tarwitada (ja kui tarwis, wäljaütlemist klamris juurde lisada), kui teda Eesti riidesse pannes nii ära moonutada, et tema alguskuju äratundmine wõimatu on. Ainukene määrus, mis omale ju pea üleüldise õiguse on omandanud, oleks see, et esimese silbi rõhuga pikk täishealik kahekordselt tuleb kirjutada. Alamal seiswad wõerad nimed tuleksiwad järgmiselt kirjutada:
Aasia, Aafrika, Amerika, Athena, Actium, Bagdad, Baasel, Baabel, Baltiski, Baltia, Barcelona, Baatum, Beresow, Berlin, Bern, Bordó, Breemen, Cincinati, Chikago (tshikago), Chiile (tshiile); Dalmatia, Daanimaa, Danzig, Düüna, Dnepr, Don, Delphi, Dresden, Dovr (duvr); Europa (öiropa), Eisenach, Erfurt, Ephesus, Ethiopia, Euphrat; Ferro, Fidshi, Florenzi, Frankfurt, Friedrichstadt; Gaaza, Galilia, Garizim, Gatshina, Guadalquivir (gwadalkiwir), Genua, Germania, Gibraltar, Grööni, Greeka; Havanna, Hailifax (sic!), Herzegowiina; Iiran, Isfahan, Italia; Jerusalem, Jeddo; Kalikadnus, Kalifornia, Karthago, Kischinew, Korinthus, Korfu; Livádia, Liegnitz, Lyon; Mag(142:)deburg, Mandschuria, Marseille (marselj), Mexiko (mehhiko); Neewa, Neckar, Nizza, New-York (nju-jork); Ooder, Offenhach, Ochotsk, Palestiina, Paris, Peterhof; Rhein, Reuss, Rhodus, Rhone, Rooma; Sevilla (sewilja), Sachalin, Siiria, Sicilia, Smyrna, Stockholm, Suhhona; Tiiber, Tiirus; Uural, Ufa; Valladolid, Victoria; Wien; Zarskoe Seló; Zürich jne.
( 8) Laenusõnade kirjutamisest)