(Peatub sissejuhatuses vanematel väljaannetel -- Gildemanni geograafiaõpikul ja "Koli ramatu" viiendal jaol ning väidab, et neil..)

^(3:) ..on aga see kõige suuremaks puuduseks, et naad eestikeele ise-looduse peale sugugi ei waata, waid kõik maade ja linnade nimed, naad olgu Hispaania, Itaalia ehk muu maalt, saksakeelest wõttawad, nõnda nagu neid Saksad oma keele painuse järel ümber muutnud ehk ka muutmata jätnud. Seal juures on kirjawiisi poolest mõned nimed nõnda kirjutud, nagu neid Saksad kirjutawad, tõised aga mite. Sellest tõusewad eesti-lastele nii suured segadused, et neid ükski koolmeister üles ei jõua arutada. Sest Saksad kirjutawad suurem jagu linna ja muu kohtade nimesi nõnda, nagu neid see rahwas oma kirja seaduste järel kirjutab, kust nimi wõetud. Prantsuse nimed kirjutakse prantsuse, Inglaste nimed ingliskeeli. Kes neid nimesi õigest tahab wälja rääkida, peab ka iga üht keelt nattukene ^(4:) mõistma. Et seda aga igal pool ei ole, sest siis tuleb, et mõned wõeramaa linna nimed peaaegu igas saksa koolis isewiisi wälja räägitakse. Inglased, Prantsused ja Wenelased seda ei te, waid naad kirjutawad igaüks oma kirjawiisi järel nagu räägitakse. Ka eesti-keele ise-loodus nõuab, et nõnda kirjutakse, nagu räägitakse, sest muidu peaks läbikaudu igaühe nime taha ühtlasi üles pantama, kuidas teda wälja rääkida. Meie wana Geograafia raamatutes kirjutakse kül ka mõned nimed eestikeeli, nagu Awinjong, Bordoo, Njukäsl', mis Saksad prantsuse ja inglise kirjutamise wiisi Avignon, Bordeaux, Newcastle kirjutawad, siis aga ka jälle Tower, Erie, Ohio, mis Tauer, Iiri, Oheio räägitakse. Palju nimesi ei ole ka üht ega tõist. Nõnda seisab "Koli ramatus" Tsiti, mis City kirjutakse, aga Siiti räägitakse. Seesamasugune lugu on nimedega, nagu Suutwark, Portsmuut, Meksiko, Kuiana, mis Saksad Southwark, Portsmouth, Mexiko, Guyana kirjutawad, aga mis Söfark, Portsmöd, Mehhiko, Guajaana wälja räägitakse. Sel wiisil ei ole seal raamatutes siis ei ühestgi seadusest kinni peetud, waid pea on üht, pea tõist, pea jälle ei ühtegi korralist teed käidud.

Eesseiswas raamatus on kõik nimed nõnda kirjutud, nagu neid wälja räägitakse. Üksi nende kohtade nimed on wõera kirjutuse wiisi jättetud, keda kuulsa meeste järel nimetakse. Pikka wokaali peale langeb enamast ika ka sõna rõhk, ehk kus seda ei ole, seal näitab rõhumise märk (´), kuhu rõhk langeb. Siis olen ma ka kaks tähte, z ja f juure pidanud wõtma, sest et ilma nende abita wõimalik ei ole, kõiki wõeraid sõnu täielikult üleskirjutada. [- - -].