(esitab üsna utoopilisi kirjaviisi ja vormistiku parandamise ettepanekuid. Mh taotleb kõigi kolme välte järjekindlat edasiandmist, nt pati 'padi' -- pa.ti 'paadi' -- pa..ti 'paati'. Kogu tekst on antiikvas. Lk 370:)

§ 2.

Oleks meil ainult oma-keelsete sõnadega tegemist ehk wõiksime wõerakeelseid oma ütlemise-wiisi järele kirjutada, siis poleks meil rohkem tähtesi tarwisgi, kui ülemalpool nimetatud 19; aga lugu ei ole, paraku, nii: meil tuleb sagedasti wõerakeelseid sõnasi tarwitada ja päälegi peame neid just nii kirjutama ja ütelda püüdma, nagu wõerad ise seda teewad, muidu tuleks lõpmata segadus keelde, iseäranis nimede tarwitamise juures. Sellepärast oleme sunnitud endi kirjakeelde ka weel wõeraid healikuid ja kirjasse wõeraid tähtesi wastuwõtma. Kui meie järgmised tähed endi tähestikule juurdelisaksime, siis arwan meie kirjakeele tähestiku ja healestiku üheks kõige täielikumatest terwes ilmas saama. Nad on järgmised: c, f, q, ch, v, x, y, z, ž (vene ж), š (saksa sch, vene ш), šc (vene щ), č (vene ч), ehk suured: C, F, Q, Ch, V, X, Y, Z, Ž, Š, Šc, Č.

Selkombel oleks meie tähestik 31 tähte ja kaks healemärki suur, ning kujuneks nii: a, p, t, e, k, h, i, l, m, n, o, r, s, u, w, ä, õ, ö, ü, c, f, q, ch, v, x, y, z, ž, š, šc, č, (wäiksed) ja: A, P, T, E, K, H, I, L, M, N, O, R, S, U, W, Ä, Õ, Ö, Ü, C, F, Q, Ch, V, X, Y, Z, Ž, Š, Šc, Č.