Keel ja Kirjandus 1988, nr 7, lk 428
PEETER PÄLL
Oma koosolekul 16. märtsil 1988 arutas vabariiklik õigekeelsuskomisjon Tallinna nime vene transkriptsiooni ja bulgaaria nimede transkriptsioonitabeli täpsustamist.
1
Vabariikliku õigekeelsuskomisjoni poole on pöördunud mitmed asutused ja organisatsioonid küsimusega Tallinna nime venetähelise kuju Таллинн lubatavuse kohta. Varem on praeguse ametliku kirjapildi (Таллин) ebatäpsusele tähelepanu juhtinud Uno Ussisoo ("Sirp ja Vasar" 13. XI 1987), samuti mitmed kodanikud, kes ei ole rahul Eesti NSV pealinna nime kirjutamisega välispostitemplitel, teistest riikidest tulevatel saadetistel, välismaises trükisõnas ja mujal, kus ladinatäheline kirjutusviis matkib vene ühe н-ga kirjapilti. Keele ja Kirjanduse Instituudi poolt on juhitud "Eesti nõukogude entsüklopeedia" peatoimetuse tähelepanu vajadusele Tallinna nime venetähelist kirjutust parandada ja soovitatud see vajadus teatavaks teha NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuvale Geodeesia ja Kartograafia Peavalitsusele. Ametlik kirjapilt põhjustab häirivat erinevust normaalsest nimekujust perioodikaväljaannete "Tallin" ja "Vetšerni Tallin" pealkirjade eesti transkriptsioonis.
Kirjakuju Таллин on jäänuk kunagisest ümberkirjutusviisist, kus püüti muukeelsetes nimedes vältida vene sõnavarale mitteomaseid tähejärjendeid. Selline moodus on vene pruugis (entsüklopeediates ja mujal hoolikalt toimetatud teostes, samuti transkriptsioonijuhistes) asendunud või asendumas muukeelsete nimede võimalikult tähttähelise edasiandmisega. Geodeesia ja Kartograafia Peavalitsuse "Instruktsioonis Eesti NSV kohanimede vene edasiande kohta" (1972), mis on kohustuslik kõigile NSV Liidu ametkondadele ja asutustele, samuti Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi otsustega 26. IX 1959 ja 30. XII 1971 kinnitatud transkriptsioonijuhistes on eesti -nn(-) normaalseks vasteks antud -нн(-), näiteks Kõnnu – Кынну, Kann – Канн, ja ainsa erandina sellest esitatud Tallinn – Таллин. Analoogilised tähejärjendid leiduvad ka mitmetes teiste maade kohanimedes, mille venetäheline transkriptsioon on nüüdisajal tähttäheline, näiteks Bonn - Бонн, Heibronn - Хайльбронн (adjektiiv хайльброннский) jne.
Vabariiklik õigekeelsuskomisjon arutas Tallinna nime küsimust oma koosolekul ja
otsustas
1) pidada õigeks Tallinna nime transkribeerimist vene tähtedega kujul Таллинн;
2) vastata sellekohasele küsimusele, et õige transkriptsioon ei ole ühelgi juhul keeleviga, kuid seni kui erandlik kirjutusviis (-н) on ametlik, on soovitatav hoiduda õige transkriptsiooni kasutamisest rangelt ametlikel, samuti muudel juhtudel, kus ametlikust kujust mittekinnipidamine võiks põhjustada arusaamishäireid;
3) Tallinna nime normaalne rahvusvaheline ladinatäheline kirjapilt on Tallinn; sellest lähtudes taotleda kirjapildi korrigeerimist rahvusvahelistes nimistutes (eeskätt sideasutuste nimistus) ning selliste nimistute üldist läbivaatamist eesmärgil tagada Eesti NSV kohanimede kirjutamine eesti normaalkujul;
4) pöörduda Eesti NSV Ülemnõukogu poole taotlusega Tallinna nime transkriptsiooni korrastamiseks venekeelses dokumentatsioonis, kõigepealt Eesti NSV konstitutsiooni venekeelses tekstis ning Eesti NSV ja NSV Liidu haldusjaotuse teatmikus (kirjapilt nendes teatmikes on üleliiduliselt kohustuslik), koos tähtaja määramisega, mille jooksul tuleb ametlikus tarvituses korrastatud nimekujule üle minna.
[- - -]