Vastus Joh. Avikule tänava asjus

Vaba Maa, 14.01.1920 (nr 10), lk 2

Herra Aavik. Ma ei saa ses küsimuses sugugi teiega leppida. Mulle meeldib väga "tänav". Aga teile meeldib rohkem "uulits". Olen ammugi "tänavat" tarvitanud, siis kui keegi veel ei julgenud Vene "uulitsat" puudutada. Nüüd on sõna "tänav" paljudele, paljudele eestlastele luusse ja lihasse tunginud. Te ei suuda seda sealt enam välja tõrjuda.

Te püüate lollitada sõnaga "purism". Mõni kartlikum iseloom ehk pelgub ja ei julge enam "tänavat" suhu võtta. Aga "tänava" tarvitajate arv kasvab siiski kohutava kiirusega te hirmutamise peale vaatamata. Eestlasele meeldib "tänav" ja ta protesteerib Vene "uulitsa" vastu. Keegi pole teda õpetanud, keegi pole tänava kasuks kihutusetööd teinud; - tänav on loomulikult, iseenesest "rahva" tahtmisel endale kodaniku õiguse omandanud, on keeleteadlaste kaasabita elama hakanud. Siin ei ole tegemist vägistamisega, sundusega, vaid puhta orgaanilise "enesemääramise" avaldusega. Ärge takistage loomulikku "purismi", mille läbi keel ainult kõlaliselt on võitnud aga mitte kaotanud!

Teile kõlab "uulits" suursugusena, aga mulle on see sõna lihtsalt vastumeelt, üks inetumatest sõnadest juba oma viimase silbi pärast, millele loriluuletajad leiavad alati nii kohase riimi. Herra Aavik, palun, võtke siin oma sõna tagasi! "Uulits" ei või olla suursugune ja ei suuda karske "tänavaga" iialgi võistelda. "Uulits" on kohane ainult "uulitsatüdrukutele", "uulitsapoistele" ja "uulitsalehtedele".

Teile tuletab "tänav" küla tänavat meele, aga Vene "uulits" on ka samuti pärit Vene külast, nagu Saksa "Straße". Ja miks ei või meie oma linna "tänavat" ka külast võtta? Meil hävinevad varsti külad ja ühes sellega ka kõlav sõna "tänav". Ainult Põhja-Eestile tuletab "tänav" küla meele, aga Lõuna-Eesti on ses assotsiatsioonis teadmata. Tal on "tanum" külas ja sellepärast kõlab talle tänav just suursuguselt.

Laenusõnade puhul olgu tähendatud: eestlane ei laena meeleldi oma vaenlastelt, rõhujatelt. Kui on valida Saksa ja Rootsi sõna, siis valib ta Rootsi "pagari", aga mitte Saksa "pekkeri". Ta laenab protestita soomlaselt, rootslaselt aga vastumeelselt võtab ta sõna venelaselt ja sakslaselt. Vene laensõnad - "aken, saabas, rist, raamat" - on sedavõrd vanad, et rahvale nende sõnade Vene algupära ununenud. Aga Vene "ulitsa" seisis veel eila Eesti tähtedega kirjutatud "uulitsa" kõrval.

Seekord võtke oma sõnad tagasi, herra Aavik! Ärge püüdke rahvuslikule väljendusele tõkkeid teha! Rahvuslik iseteadvus on meil isegi alles nõrk taim; sellepärast oleme kohustatud iga "väikest" sel alal toetama. Pealegi kui "tänav" keele ilule sugugi ei tee kahju, vaid tõstab koguni. Keele ilu on Teile ju kõige tähtsam!

Oleks väga sümpaatlik Teist, kui Te "tänava" vastu enam ei teeks kihutustööd.

"Tänava" tarvitajate nimel

Sophia Vardi [V-!]

P. S. Mihkel Martna oli senni Teie verivaenlane Teie keeleuuenduse pärast, aga nüüd surub ta soojalt Teie kätt "uulitsa" kaitse eest. Mihkel Martna ei salli ka "tänavat", sest Mihkel Martnale on iga uudus keele alal orgaaniliselt vastumeelt.

Ta on poliitiliselt ja ühiskondliselt muidu äge mees ja tuline revolutsionäär, aga keeleuuenduses on ta niisama äge ja vankumata konservaator. Koguni mina "parajusmeelne" keeleuuenduste tarvitamises saan sagedasti Mihkel Martnalt sõimata. Ta valib selleks oma kõige vängema sõna - "siurulane". Ja Te, herra Aavik, olite muidugi kõige koledam "siurulane". Aga nüüd on see tige herra Te parem sõber.

Seesama.