Tallinna Teataja, 25.09.1919 (nr 207), lk 3
"Sotsialdemokraadis" on sõna "tänava" tarvitamise kohta "uulitsa" asemel M. M. sõna võtnud. Teatavasti on viimasel ajal paljud ametikohad ja ametnikud, kes "mainitud suhtes", s. o. keele asjus iseseisvalt küll midagi otsustada ei või ja mõnest autoriteedist ärarippuvad on, nagu oma ülemusest, "uulitsa" asemel igal pool "tänav" tarvitama hakanud; samuti nagu nad enam kusagil "nimetatud" ega "tähendatud" ei tarvita, vaid ainult "mainitud". Neile "mainitud" olevustele järgnevad ajalehtede sõnumisaatjate leegionid ja üleüldse "mainitud suhtes", s. o. keele asjus täiesti iseseisvuseta ja moe järele jooksjad algajad ajakirjanikud, kirjanikukesed ja mõned salmide tagujad.
Aeg on "mainitud" narridele vastu astuda. Olgu M. M. kirjutus "tänava" kohta, mille siin avaldame, "mainitud suhete" vastu sõja algamiseks.
M. M. kirjutab:
Armsad suu- ja sulemehed, vabandage et ma Teid tülitan, aga - mul on tung Teie tänava peale astuda. Vaadke, minul näib asjalugu järgmine olevat: Meie esivanemad käisid teiste inimestega keelt sünnitades seda teed, et nad igale asjale oma eri nime andsid. Kus meie keel selle poolest veel puudulik on, seal peame vanal eeskujul talitama. Nemad tegid vahet tänava ja uulitsa vahel, nad nimetasid üleüldse mitmesuguseid teid mitmesuguste eri nimedega. Tänav on nimelt - tänav, ta ei ole rada, tee, maantee, kirikumaantee ega uulits. On küla tänav, karja tänav, aga ei ole Nevski tänavat, ega ka Viru tänavat! Mõteldagu ometi Nevski prospekti asemel "Neeva tänav", nagu mõned eriti südid "eestistajad" omal ajal, kui meil Piiteriga elavamaid sidemeid oli, ütlesid ja kirjutasid - mis ütleks külamees selle nime kohta, kes Nevski prospekti ja tänava vahel mingisugust sarnadust ei leia! Noh, teie ütlete, uulits on Vene sõna, tuletab meile - tiblasid meelde, me tahame keelt puhastada... Ärge raisake jõudu! Võib olla, et uulits tõesti keeleline võõraslaps on, aga meie esivanemad on selle lapse omaks võtnud, iga maainimene teab, et ta linnas uulitsal liigub ja ta ei hakka uulitsapoissa kunagi tänavapoisteks nimetama, ega halba Tallinna uulitsa prügitust tänava prügituse nimega manama, sest ta teab küll, et tänav enam tänav ei ole, kui teda prügitakse. Ja - selle keelepuhastamisega on üks väga täbar lugu: hakkad sa sellega korraks peale, siis ei tea sa viimaks, kus lõpetada. Mina olin kalju kindel, et "pung" puhas Eesti sõna on, nõndasama kindel olin ma ka "sängi" kohta. Aga kord nägin ma Kristianias kaupluse aknal rahakottide juures kirja "Bunge", ja - mul oli kindel, et see Eesti sõna ei olnud. Stockholmis nägin sängide juures pealkirja "Sänge" ja Kopenhagenis - [Fl]apotheegis - nägin ma ühe marmorikuju all kirja "To unge Piger" ja - Eesti piiga oli - läinud. Kas isegi "muld" meie oma on pagan seda teab. Daanlased nimetavad oma mutti "Muldwarp"... Vene sõnade juure tagasi tulles peaksime ka oma saapa kus seda ja teist viskama, sest see ei ole ju nähtavasti muud midagi, kui Vene "sapog", nagu meie aken nähtavasti Vene "oknoo" on. Kuidas oleks, kui me tänava eeskujul saapa asemel "pastla" võtaksime, sest pastal on ju jalanõu, nagu saabas. Aga ka pastal võib meilt kaduma minna, sest see ei näi muud olevat, kui Saksa Pastschuy [?], s. o. puukoorest punutud jalanõu, meie - viisk. Nõnda siis, armsad keelepuhastajad, saabaste asemele viisad, s. o. kui see tõesti meie oma sõna on. - Missuguse nime aknale peaksime võtma, arvatavasti "auk".
Kuid ma arvan, et parem on keelepuhastamise ja -uuendamise revolutsiooni tuld, mis nii hirmus hädaohtlikult näib leegitsema kippuvat, märja vihaga vähe sumbutada. Ma panen ette, kõnnime edasi linnas uulitsatel ja külas - tänavatel, siis on igal mehel oma ja ei tule segadust. Mine loe tänava nurgalt kuulutusi, kui tänaval nurki ei olegi!