Kodumaa kohanimed

Olevik 1886, 03.11.1886, nr 45, lk 2
(w = v)

Nagu teada, on meie kodumaa valdadel, mõisatel ja kihelkondadel enamiste kõigil kahesugused nimed -- eestikeelsed ja saksakeelsed. Need nimed ei lähe sagedaste sugugi ühte, vaid on koguni isesugused. Nii näituseks on Taavri Saksakeeli Anrepshof, Lemmatsi Ruhentahl (sic!), Kriimanni Birkenhof, Pokamõisa Heidhof, Kammeri Duckershof, Tapu Lilienheim, Oriku Mühlenhof, Raanitse Neuhof, Sangaste Theal-Fölk, Puhja Kawelecht, Kursi Talkhof jne jne. Et see igapäises elus, iseäranis postitalituses, palju raskusi, sagedaste otse segadusi teeb, see on tuttav asi. Ametlisis kirjades on praegu saksakeelsed nimed maksvad. Kui siis näituseks Puhja Eestlased mingisuguse kirja Riiga saadavad ja endid Puhja kihelkonna inimesteks nimetavad, siis neid ei tunta Riias, ehk säälsed ametnikud peavad kalendritest ehk adressiraamatutest järele otsima, mis Puhja Saksakeeli on. Posti ametnikud peavad adresside juures ühteviisi järele otsima, kuida keegi nimi kumbagis keeles on, et kirja õigele kohale saata. Et see palju raskust teeb ja mingisugust kasu ei saada, see on selge.

Asi läheb edaspidi aga veel kirjumaks. Saksakeel on meie ametikohtadest kadumas ja on praegu mitmest kohast tõeste ju ära kadunud. Aasta kümne järele tuntakse kohtukohtades ja ametlisis tallitustes ainult Vene ja Eesti keelt. Peavad meie kodumaa kohanimed aga saksakeelelisteks jääma? See oleks kõigiti halb. Vene ametnik peaks siis Eesti kohta Saksa nimega nimetama, mida Eestlane ei tunnegi. Sellest keelesegadusest ei või kellegile kasu tulla, segadust aga igamehele. Sellepärast oleks aeg, seda küsimust läbirääkimisele võtta ja järele katsuda, mis siin õige ja tulus on.

Õige kostus ei ole raske. Lõunevenemaal on mitmed asutused, milledel saksakeelsed nimed on. Riigivalitsus on neile viimasel ajal Vene nimed pannud. Meie kodumaa nimedega saaks asi küll kõige kergemine ja mõistlikumalt korda seatud, kui Eesti ja Läti nimed pruugile saaksivad võetud ja Saksa nimed ametlisis talitustes ühes Saksa keelega kõrvale jäetud. Kus mõnel kohal Vene nimi olemas, nagu näituseks Tartu asemel Юрьевъ, Dünaburgi asemel Двинскъ jne, sääl tuleks Vene keeles see Vene nimi tarvitada, Eesti ja Läti keeles aga nende keelte nimed. Läti noor päevaleht "Deenas lapa", kes sellest küsimusest sessamas mõttes räägib, arvab, et mitmet nime kohalistest keeltest nende mõtte järele võiks Venekeelde tõlkida, nagu näituseks Otepää Медвěжья Голова.

Kui ülem võimus siin kord kohalised rahvakeelsed nimed sell viisil ametlikule tarvitamisele võtaks, siis teeks see asjaajamisele palju kergitust, ilma et see muutmine meie arvates mingisugust raskust sünnitaks.