EESTI ONOMASTIKA BIBLIOGRAAFIA.
Temaatiline loend.
Nimede eestistamine


Kronoloogiliselt:

  1. *Saulus. Estistus. — Tallinna Kaja 28.03.1915, nr 12, lk 191–192.
    /Isikunimede eestistamisest. (Est- sic!)/
  2. *Liignimede muutmine . ("Päevauudised.") — Tallinna Teataja 23.01.1917, nr 18, lk 3.
    /"Birsh. Ved." teatel olevat keiserliku kantselei ülem öelnud, et viimasel ajal tulevat keisri nimele palju palvekirju, milles palutakse luba oma perekonnanimesid muuta. Eriti palju palvekirju lätlastelt ja eestlastelt, kes oma saksapäraseid nimesid tahavad läti- ja eestipärasteks muuta. Suur protsent sõjaväelasi. 3000 saksa nime muutmise soovist olevat vaid kolmandik täidetud./
  3. *Ernits, Villem. ((Nimede eestistamisest.)) Ettekanne koosolekul Tartus. — EKS 23.02.1920.
    /Tutv: Postimees 27.02.1920, nr 52, lk 2./
  4. *Ernits, Villem. ((Nimede eestistamisest.)) Ettekanne koosolekul Tartus. — EKS 02.05.1920.
    /Tutv: Tallinna Teataja 04.05.1920, nr 98, lk 3. Sotsialdemokraat 05.05.1920, nr 52, lk 3./
  5. *Saaberk, Albert. Võõrapärastest ristinimedest. Ettekanne Tartus. — ES 05.12.1920.
    /Sh vene õigeusu nimede mugandamisest. Tutv: AESA I, lk 17./
  6. *Perekonnanimede muutmisest . — Postimees 10.12.1920, nr 312, lk 2.
    /Eestistamise kriitikat. Allk: -t-./
  7. *Perekonna nime muutmisest . — Võru Teataja 10.06.1920, nr 42, lk 1.
    /Nimede eestistamisest./
  8. *15000 uut sugunime. Lisa albumile "Eestlasele Eesti nimi". Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetused IV. Tartu 1921. 68 lk.
  9. Aavik, Joh(annes). Missuguseid nimesid ja mispärast tuleks muuta. — Eestlasele eesti nimi. Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetused II. Tartu 1921, lk 34–40.
    /Eestistamise motiivid./
  10. Academicus. Kiri lahe tagant. — Eestlasele eesti nimi. Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetused II. Tartu 1921, lk 49–51.
    /Meenutusi nimede soomestamisest. Allk: Vana sõber "Academicus"./
  11. Eestivere, V. Külalise võrdlus. — Eestlasele eesti nimi. Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetused II. Tartu 1921, lk 46–48.
    /Nimede eestistamise propaganda./
  12. OU:Eestlasele eesti nimi . Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetused II. Tartu 1921. 70 lk.
    /Kogumik. Vt ka eraldi kirjeid autorite järgi. Sisu: Eessõna – Nimede muutmise Kesktoimkond: Eestlasele eesti nimi! – O. Kallas, Kas oleme küpsed? – M. J. Eisen, Sugunimede tekkimine – V. Ernits, Nimede muutmine kultuurloolisena nähtusena – G. Suits, Nimede muutmine Rootsis – H. Kettunen, Teile, kellede päralt on tulevik – K. E. Sööt, Omad sepad (luuletus) – J. Aavik, Missuguseid nimesid ja mispärast tuleks muuta – A. Saareste (Saaberk), Ka ristinimed eestilisemaks! – O. Loorits, Eesti perekonnanimede kirjutamisest – V. Eestivere, Külalise võrdlus – Academicus, Kiri lahe tagant – L. Kettunen, Nimede valik ja soetamine – Nimede muutmise talituse teadaanne./
  13. Ernits, Villem. Nimede muutmine kultuurloolisena nähtusena. — Eestlasele eesti nimi. Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetused II. Tartu 1921, lk 16–27.
    /Nimed kultuuri sümboolina: oma- ja võõraskeelne nimestik, rahvusvahelised nimestikud, vanaheebrea, muinasgreeka, ladina, saksa, vene ja muud nimestikud Eestis, eesti omapärased nimed; nimede muutmine Ungaris, Soomes ja Eestis, sh selle ajalugu enne ja pärast iseseisvust; nimede teaduslikust uurimisest./
  14. Kallas, O(skar). Kas oleme küpsed? — Eestlasele eesti nimi. Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetused II. Tartu 1921, lk 7–8.
    /Nimede eestistamise vajadusest ja lähiajaloost./
  15. OU:##*Kallas, Oskar. Sadakakskümmend uut ristinime. 3. tr. "Postimehe" trükk, Tartu 1921. 16 lk.
  16. Kettunen, Hilja. Teile, kellede päralt on tulevik. — Eestlasele eesti nimi. Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetused II. Tartu 1921, lk 30–32.
    /Nimede eestistamise propaganda./
  17. ##Kettunen, Lauri. Nimede valik ja soetamine. — Eestlasele eesti nimi. Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetused II. Tartu 1921, lk 52–69.
    /Nimede valiku põhimõtted, nimede soetamine tuletuse abil, liitmise teel jm. Mõni kuu varem ilmunud separaadi uuestitrükk, järelmärkusega./
  18. *Kettunen, Lauri. Nimede valik ja soetamine. Akadeemiline Emakeele Selts, Tartu 1921.
    /AESi kõige esimene väljaanne./
  19. Saareste (Saaberk), A(lbert). Ka ristinimed eestilisemaks! — Eestlasele eesti nimi. Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetused II. Tartu 1921, lk 41.
    /Eestipäraste eesnimede vajalikkusest; täiendus O. Kallase eesnimevalimikule./
  20. *((Nimede eestistamisest)) . — Kaja 22.04.1921, nr 89 (lisa), lk 1 jj; 25.05.1921, nr 114, lk 2.
    /EFAAs pealkirjadeta./
  21. *((Nimemuutmise poleemikat)) . — Meie Maa 19.02.1921, nr 14, lk 2 jj; 09.03.1921, nr 19, lk 2; 09.04.1921, nr 27, lk 3; 13.04.1921, nr 28, lk 2.
    /EFAAs pealkirjadeta./
  22. *Võõrapäraste pärisnimede eestistamise asjus... ("Tartu teated.") — Postimees 07.03.1921, nr 52, lk 3.
    /Akadeemilise Emakeele Seltsi poolt korraldatud koosolek 06.03. Valiti komisjon (Bundberg, Parts, Kristelstein, Sööt, Soll, Riomar, Oras), kes hakkab läbi töötama võimalusi uute nimede moodustamiseks (ka kohanimede alusel)./
  23. *((Nimede eestistamisest)) . — Postimees 07.03.1921, nr 52, lk 3; 21.05.1921, nr 110, lk 5 jj.
    /EFAAs pealkirjadeta./
  24. *Maha võõras ike! — Postimees 30.03.1921, nr 68, lk 5.
    /Nimede eestistamisest. Allk: N./
  25. *((Nimede eestistamisest)) . — Päevaleht 14.03.1921, nr 69, lk 3; 20.04.1921, nr 102, lk 2; 07.05.1921, nr 118, lk 2.
    /EFAAs pealkirjadeta./
  26. *Eestlasele Eesti nimi! . — Päevaleht 21.03.1921, nr 76, lk 2.
    /Ilmus väikeste variatsioonidega ka teistest lehtedes./
  27. *Teadaanne nimede muutmise asjus . — Päevaleht 08.04.1921, nr 90, lk 1; 26.04.1921, nr 108; 22.05.1921, nr 130, lk 3; Sakala 08.07.1921, nr 79, lk 3.
    /Nimede eestistamisest. Sh Pvlht nr 108 brošüüri laiendatud äratrükk./
  28. *Eesti haritlased ja Eesti nimed. — Päevaleht 11.04.1921, nr 93, lk 3.
    /Nimede eestistamisest./
  29. *Meeletuletus nimede muutjaile . — Päevaleht 06.06.1921, nr 145, lk 3.
    /Nimede eestistamisest./
  30. *((Nimemuutmise poleemikat)) . — Saaremaa 14.09.1921, nr 71, lk 2; 21.09.1921, nr 73, lk 3; 28.09.1921, nr 75, lk 3; 05.10.1921, nr 77, lk 3; 12.10.1921, nr 79, lk 1.
    /EFAAs pealkirjadeta./
  31. *((Nimede eestistamisest)) . — Sakala 17.08.1921, nr 96, lk 1.
    /EFAAs pealkirjata./
  32. *((Nimede eestistamisest)) . — Võru Teataja 10.03.1921, nr 27, lk 1; 02.07.1921, nr 71, lk 1.
    /EFAAs pealkirjadeta./
  33. *Juhatus perekonna-nimede muutmise asjus. — Õigus 1921, nr 4, lk 81–84; Päevaleht 26.04.1921, nr 108, lk 2.
    /Allk: K. P./
  34. +Akadeemilise Emakeele Seltsi Aastaraamat II (1921). Tartus 1922. 36 lk.
    /Sh aastaülevaates perekonnanimede muutmisest lk 7; sepp-lõpuliste perekonnanimede ortograafiast 24.04.1921 (Bundberg, lk 19), nimede eestistamisest 06.11.1921 lk 27; nimeteemalisi ettekandeid vt L. Kettunen (2), M. Kampmann, O. Loorits, K. Parts./
  35. *Ainelo-Bundberg, Jaan. Perekonnanimede muutmisest. Ettekanne Tartus. — ES 02.04.1922.
    /Tutv: AESA III, lk 21–22./
  36. +Akadeemilise Emakeele Seltsi Aastaraamat III (1922). Tartus 1923. 63 lk.
    /Sh: "Nimedemuutmiskommisjoni tegevus" lk 10–11, nimede eestistamisest 29.10.1922 lk 31 ja 19.11.1922 lk 34, uulitsa ja tänava kasutamisest 19.11.1922 lk 33–34; nimeteemalisi ettekandeid vt J. Ainelo-Bundberg, M. J. Eisen (2), V. Ernits./
  37. *Sommer, S. Perekonnanimedest. — Eesti Politseileht 1923, lk 362–365.
    /Perekonnanimede ajaloost ja nende eestistamise vajadusest./
  38. *Saksapäraste nimede rohkus Eestis. — Postimees 14.01.1923, nr 12, lk 7.
    /Segadusest, mida tekitavad välismaal saksakeelsed perekonna- ja kohanimed Eestis. Vajadusest otsustada, kas olla eesti nimede poolt või vastu./
  39. +Akadeemilise Emakeele Seltsi Aastaraamat IV (1923). Tartus 1924. 48 lk.
    /Sh nimede eestistamisest aastaülevaates lk 8–9, V. Ernits Setu- ja Ingerimaa kohanimede kujust 11.11.1923 lk 30; nimeteemalisi ettekandeid vt M. J. Eisen (2), L. Kettunen (2), E. Muuk, O. Parmas, E. Päss, A. Saareste, A. Tiitsmaa./
  40. *Sanglepp, J. Loidus nimede muutmises. — Agu 1924, nr 34, lk 1145–1147.
    /(=J. Aavik.)/
  41. Ainelo, J(aan). Nimede-eestistamise kesktoimkonna tegevus 1925. a. — Akadeemiline Emakeele Selts. Aastaraamat V (1924–1925). Tartu 1926, lk 9–11.
  42. +M(uuk), E(lmar). Koosolek 14.III 1926. — Eesti Keel 1926, nr 3, lk 96.
    /Sh üliõp A. Mitt-Vaigla ülevaade seni Riigikohtu kaudu omandatud uutest perekonnanimedest ja selle arutelu./
  43. *Mitt-Vaigla, A. (Uutest perekonnanimedest.) Ettekanne koosolekul Tartus. — ES 14.03.1926.
    /Tutv: M(uuk), E(lmar), EK 1926, lk 96./
  44. *Olgem kõigiti omapärased, olgem eestlased. (Akadeemilise Emakeele Seltsi Nimede-eestistamise talitus), Tartu 1927. 7 lk.
  45. Vaigla, A. Nimede-eestistamise Toimkonna 1927. a. aruanne. — Eesti Keel 1928, nr 1-2, lk 28.
  46. OU:*Mägiste, Julius. Eestipäraseid isikunimesid. Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetused XVIII. Akadeemilise Emakeele Seltsi kirjastus, Tartu 1929. 55 lk.
    /Tutv: Ariste, Paul, Eesti Kirjandus 1930/7, lk 343–344./
  47. +T(rinkman), E(lmar). Korraline peakoosolek 17. veebr. 1929. — Eesti Keel 1929, nr 1-2, lk 48–50.
    /Sh: J. Ainelo nimede eestistamisest./
  48. Vaigla, A. Nimede-eestistamise Toimkonna 1928. a. aruanne. — Eesti Keel 1929, nr 1-2, lk 52–53.
  49. +K(arro), B. Kroonika. — Eesti Keel 1929, nr 3-4, lk 87–88.
    /Sh refereeritakse Postimehest 13.03.1929 K. R. Pusta, Eesti Pariisi-saadiku kirjutist "Missugune peab olema eestlase nimi?"; O. Kallas kirjutab sellest samas 01.05.1929 ja vastukaja on 01.06.1929, samuti Üliõpilaslehes 28.03.1929 lk 64./
  50. *Mispärast on Teie nimi Juhan Lepik. — Rahvaleht 30.07.1929, nr 87, lk 4.
    /Eesti perekonnanimede liigitamisest (kohanimede, hüüdnimede, saksa eeskujude järgi saadud – viimased tuleks eestistada)./
  51. *L(aakmann), H. Babel in der Heimatkunde. — Dorpater Zeitung 08.01.1930, nr 5, lk 6.
    /ERÜ vallanimede eestistamise ettepanekust./
  52. *L(aakmann), H. Nochmals Babel in der Heimatkunde. — Dorpater Zeitung 21.01.1930, nr 16, lk 3.
    /ERÜ vallanimede eestistamise ettepanekust./
  53. +Kask, A(rnold). Ülevaade Akadeemilise Emakeele Seltsi kümneaastasest tegevusest. — Eesti Keel 1930, nr 3-4, 6, lk 114–116, 135–143.
    /Sh pikemalt ka nimede eestistamisest, kohanimede kogumisest./
  54. +T(rinkman), E(lmar). Korraline peakoosolek 23. veebr. 1930. — Eesti Keel 1930, nr 3, lk 66–68.
    /Sh A. Vaigla, A. Saareste, P. Voolaine jt nimede eestistamise senisest käigust./
  55. *Ariste, Paul. (Julius Mägiste. Eestipäraseid isikunimesid. Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetused XVIII. Tartu, 1929.) — Eesti Kirjandus 1930, nr 7, lk 343–344.
    /Rets./
  56. *Vaigla, A. Eestlasele eesti nimi. — Kaitse Kodu 1930, lk 1030–1032.
    /Sh näpunäiteid nimede eestistamiseks./
  57. *Eestikeelsusest ja eestimeelsusest . — Kaitse Kodu 1930, lk 527–528.
    /Sh nimede eestistamisest./
  58. *Valgamaa vallanimed vajavad eestistamist. — Lõuna-Eesti 21.01.1930, nr 7, lk 2.
    /ERÜ ettepanekust, vt "Võõrapärased.." Pm 20.01.1930./
  59. *Meistrid muutmise peale . — Maamees 03.01.1930, nr 1, lk 2; Lõuna-Eesti lisaleht 04.01.1930, nr 1, lk 12; Võru Teataja lisaleht 04.01.1930, nr 1, lk 12.
    /ERÜ vallanimede eestistamise ettepanekust. Allk: -kk./
  60. *Kas nimi rikub meest . — Maamees 21.02.1930, nr 8, lk 6; Võru Teataja lisaleht 21.02.1930, nr 8, lk 6.
    /ERÜ vallanimede eestistamise ettepanekust./
  61. *Viljandimaa valdadele eestipärased nimed. — Oma Maa 20.02.1930, nr 20, lk 2.
    /ERÜ ettepanekust muuta Kärstna, Riidaja, Loodi, Päri ja Heimtali valla nimi./
  62. *Võõrapärased vallanimed Valgamaal . — Postimees 20.01.1930, nr 18, lk 5.
    /ERÜ ettepanekust muuta Leebiku, Lõve, Keeni, Laatre, Holdre, Taagepera, Hummuli ja Kaagjärve valla nimi./
  63. *Valdadele uued nimed . — Postimees 16.02.1930, nr 45, lk 6.
    /ERÜ ettepanekust eestistada vallanimesid, sh Tartumaal Pilkuse, Vorbuse, Pangodi, Kaarepere, Puurmanni, Krüüdneri, Meeri, Vesneri, Haaslava, Mäksa./
  64. *Võõrapäraste nimedega Järvamaa vallad. — Postimees 02.04.1930, nr 90, lk 6.
    /ERÜ ettepanekust muuta Einmani, Esna ja Anna valla nimi./
  65. *Võõrapärased vallanimed Virumaal . — Postimees 30.04.1930, nr 115, lk 6.
    /ERÜ ettepanekust muuta Porkuni, Kalvi, Maidla, Voka, Aaspere, Saksi, Skarjatina, Peetri ja Iisaku valla nimi./
  66. *Harju valdadele eesti nimed. — Postimees 05.07.1930, nr 178, lk 6.
    /Ettepanek muuta Triigi, Saku ja Prangli valla nimi. Allk: Eesti Rahvusluse Ühing./
  67. *Triigi vald ei taha olla Triigi. — Postimees 20.09.1930, nr 255, lk 6.
    /Nimemuutmisettepanekutest. Allk: Triiklane./
  68. *Uusi valdade nimesid Virumaal. — Põhja Eesti 03.05.1930, nr 48, lk 3.
    /ERÜ ettepanekust, vt "Võõrapärased.." Pm 30.04.1930./
  69. *Kadugu võõrapärased nimed! — Tapa Sõnumed 18.04.1930, nr 16, lk 3; Kodu Uudis 18.04.1930, nr 2/16, lk 3.
    /ERÜ ettepanekust muuta võõrapärased vallanimed./
  70. Ainelo, J(aan); Jänes, H. Nimede-eestistamise Toimkonna 1929. a. aruanne. — Eesti Keel 1930, nr 1-2, lk 38–39.
  71. Ainelo, J(aan). Nimede-eestistamise Toimkonna aruanne 1930. a. kohta. — Eesti Keel 1931, nr 1, lk 30–31.
    /Autor märgitud sisukorras./
  72. *Traditsioon, mis tuleks eesti perekonnas teostada. — Eesti Naine 1931, lk 37–39.
    /Eesti eesnimedest./
  73. *Petserile eestipärane nimi . "Jaanilinn" võib tulla kaalumisele. — Elu 11.03.1931, nr 19, lk 2.
  74. *(Morrison, M.) Eestlasele eesti nimi. Kas on nimede eestindamise tuhin põhjendatud? Nimi on suurim pärandus, mis meie esiisad jätnud tulevastele põlvedele. — Kaitse Kodu 1931, lk 54–56. "Kaitse Kodu'le" kirjutanud M. Morrison.
    /Nimede eestistamise vastu. Vastuväited: J. Mägiste, Kaitse Kodu 1931./
  75. *Mägiste, J(ulius). Nimede eestistamisest, perekonna-traditsioonidest ja muist ebamoodsaist asjust. — Kaitse Kodu 1931, lk 604–606.
    /Vastuseks M. Morrisonile./
  76. *Pärnumaa valdadele uued nimed . — Postimees 08.11.1931, nr 304, lk 4.
    /Ettepanek eestistada Pornuse, Taali, Kilingi, Enge, Voltveti, Pöögle, Polli ja Laatre valla nimi. Allk: Eesti Rahvusluse Ühing./
  77. *Valdadele eestipärased nimed . — Pärnumaa 12.11.1931, nr 129; Pärnumaa Teataja 01.12.1931, nr 139, lk 4.
    /ERÜ Pärnumaa vallanimede eestistamise ettepanekud, vt "Pärnumaa valdadele.." Postimees 08.11.1931./
  78. *Pärnumaa võõrapärased vallanimed muutmisele. — Pärnu Päevaleht 10.11.1931, nr 259, lk 1.
    /ERÜ vallanimede eestistamise ettepanekud./
  79. *Ainelo, Jaan. Meie tähtsamaid esmajärgulisi rahvuskultuuriülesandeid. Tartu 1932. 14 lk.
    /Nimede eestistamisest./
  80. Trinkman, E(lmar). Ülevaade Akadeemilise Emakeele Seltsi 12. tegevusaastast 1931. — Eesti Keel 1932, nr 1-2, lk 52–54.
    /Sh juhatuse tegevusest postiagentuuride nimetuste, perekonnanimede kirjutusviisi ja kohanimelühendite alal./
  81. Ainelo, J(aan). Nimede-eestistamise Toimkonna aruanne 1931. a. kohta. — Eesti Keel 1932, nr 1-2, lk 57.
  82. Ainelo, J(aan); Tiitsmaa, A(leksander). Nimede-eestistamise Toimkonna 1932. a. tegevuse aruanne. — Eesti Keel 1933, nr 2, lk 61–62.
  83. Ainelo, J(aan). Nimede-eestistamise toimkonna 1933. a. tegevusaruanne. — Eesti Keel 1934, nr 1, lk 26–27.
  84. +Elisto, E(lmar). Akadeemilise Emakeele Seltsi juhatuse keelelisi otsuseid ja seletusi. — Eesti Keel 1934, nr 4, 5, lk 119–128, 151–156.
    /Sh: vastus Eesti Linnadeliidule uulide (tänavate, teede, uulitsate jne) nimetuste ühtlustamise asjus lk 121, nime Sampo kasutusest lk 122, postiasutuste nimetustest ja Eesti kohanimedest neis lk 122–128 (pikemalt nimede omastavalisest kujust, hargtäiendite kasutamisest, eestirootsi nimedest, vaidlustest Tallinna nimekuju üle, Paslepa, Skarjatina-Karjati, Rakke, Laanemetsa, Tsirguliina, Sangaste jaama nimest. Järg lk 151–156: Tsirguliina, Mänspe, Sooniste ja Ellamaa jaama, Jõgisuu, Samokrassi nimest, Setumaa kohanimedest (vt ka RTL 1933, nr 27); isikunimedest, eeskätt muutmisest, küsimusest, kas Aare on mehe- või naisenimi./
  85. OU:Elisto, E(lmar). Isikunimede parandamise küsimusi. — Eesti Keel 1934, nr 6, lk 182–188.
    /Nimede muutmise korrast, vastuseks ajakirjas Linnad ja Alevid 1932/3 avaldatud artiklile. AESi juhatuse seletused nimede parandamise, võõrkeelsete perekonnanimede eestistamise, eesnimede kirjapildi jm asjus./
  86. *Angelus, Oskar. Perekonnanimede eestistamise tehniline külg. — Eesti Politsei 1934, nr 1, lk 7–12.
  87. *Angelus, Oskar. Perekonnanimede ja nimede eestistamisest uue Nimekorralduse seaduse järgi. — Eesti Politsei 1934, nr 4, lk 284–291; Linnad ja Alevid 1934, nr 4, lk 50–54; Maaomavalitsus 1934, nr 8, lk 115–119.
  88. *Elisto, Elmar. Perekonna- ja eesnimede parandamisest. Ettekanne koosolekul Tartus. — ES 14.10.1934.
    /Ilmunud: EK 1934, lk 182–188. Tutv: E(listo), E(lmar), EK 1935, lk 87./
  89. *Ainelo, Jaan. AES-i lähemad ülesanded nimede eestistamisel. Ettekanne koosolekul Tartus. — ES 04.11.1934.
    /Tutv: E(listo), E(lmar), EK 1935, lk 87–88./
  90. OU:Eesti nimi . Valik uusi perekonnanimesid. Toimetanud Juulius Mägiste ja Elmar Elisto. Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetised XXVII. Tartu 1935. 104 lk.
    /Sisu: Kas eestistada või mitte? – Mis ja kuidas muuta? – Nimede muutmise kord – Valik uusi perekonnanimesid – Keelatud nimed./
  91. *Merilaid, A. Nimede rahvustamisest. — Eesti Metsateenijate Ühing 1919–1934. Tallinn 1935, lk 14–16.
  92. *Saareste, Andrus. Uut, eestilist perekonnanime. Kust ja kuidas leida? — Tähiseid 1935. Tartu 1935, lk 73–77.
  93. *Valimik eesti isikunimesid. — Tähiseid 1935. Tartu 1935, lk 78–80.
  94. E(listo), E(lmar). Koosolek 14. okt. 1934. — Eesti Keel 1935, nr 2-3, lk 87.
    /E. Elisto ettekanne perekonna- ja eesnimede parandamisest ja selle arutelu./
  95. E(listo), E(lmar). Koosolek 4. nov. 1934. — Eesti Keel 1935, nr 2-3, lk 87–88.
    /Õpet. J. Ainelo ettekanne nimede eestistamisest ja selle arutelu./
  96. +E(listo), E(lmar). Korraline peakoosolek 3. märtsil 1935. — Eesti Keel 1935, nr 2-3, lk 92–94.
    /Sh soovidest Siseministeeriumile perekonnanimede asjus lk 94./
  97. *Angelus, Oskar. Omavalitsuste perekonnaseisuametnike ülesandeid perekonnanimede ja nimede eestistamisel ja muutmisel. — Eesti Politsei 1935, nr 1, lk 32–44; Linnad ja Alevid 1935, nr 8, lk 113–120; Maaomavalitsus 1935, nr 2, lk 19–26.
  98. *Angelus, Oskar. Märkmeid perekonnanimede ja nimede eestistamise alalt. — Eesti Politsei 1935, nr 2, lk 115–125; Linnad ja Alevid 8, nr 1 (1935), lk 4–7.
  99. *Angelus, Oskar. Perekonnaseisuametnikkude ülesandeid perekonnanimede ja nimede eestistamisel. — Linnad ja Alevid 1935, nr 6, 7, lk 84–88, 105–109.
  100. Ainelo, J(aan); Tiitsmaa, A(leksander). Nimede-eestistamise Toimkonna 1934. a. aruanne. — Eesti Keel 1935, nr 1, lk 39–40.
  101. OU:Eestipäraseid eesnimesid . Toimetanud J. Mägiste. Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetised XXVIII. Nimede Eestistamise Liidu kirjastus, Tartu 1936. 40 lk.
    /Nimestik lühikeste päritolumärgenditega (sm - soome, kstl - kunstlik jms. Uuesti avaldatud: Akadeemia 2000/12, lk 2509–2529. Sisu: Saateks – Eessõnaks – Uudisnimede loomise põhimõtteist – Naistenimed – Meestenimed./
  102. Elisto, E(lmar). Ülevaade Akadeemilise Emakeele Seltsi 16. tegevusaastast 1935. — Eesti Keel 1936, nr 1, lk 27–29.
    /Sh juhatuse tegevusest isiku- ja kohanimede alal./
  103. OU:Elisto, E(lmar). Võõrapäraste eesnimede eestipärase kirjutusviisi küsimus. — Eesti Keel 1936, nr 4, lk 116–121.
    /AESi komisjoni (J. V. Veski, J. Mägiste, E. Elisto) poolt redigeeritud vene, saksa jm võõrnimede eestipäraste vastete loend; ilmus 1935 Siseministeeriumi käsiraamatus./
  104. Elisto, E(lmar). Akadeemilise Emakeele Seltsi juhatuse keelelisi otsuseid ja seletusi. — Eesti Keel 1936, nr 4, 5, 6, lk 121–127, 151–160, 187–190.
    /Sh perekonna- ja eesnimede teemal lk 127 ning 151–156: nime aluskäändest, muutmise põhjustest, ar-lõpust, liitnimede lõppudest (-ma(a), -ssa(a)r, -so(o), -ro(o), -ver(e), -ni), eesnimede võtmisest perekonnanimeks, nimede soost; kohanimedest lk 156–160 ja 187–190: väliskohanimede omastavalisest kujust ja nimede mugandamisest; pea-lõpulised külanimed Kuusalus, Narva ümbruse, Petseri- ja Võrumaa kohanimed kaartidel, ettepanekud vallanimede kohta, külanimede muutmisest mitmel pool./
  105. Ainelo, J(aan); Tiitsmaa, A(leksander). Nimede-eestistamise Toimkonna 1935. a. aruanne. — Eesti Keel 1936, nr 1, lk 31–32.
  106. Ainelo, J(aan). Nimede-eestistamise Toimkonna aruanne 1936. a. kohta. — Eesti Keel 1937, nr 1-2, lk 58.
  107. OU:Elisto, Elmar. Uusi eesnimesid. — Eesti Keel 1937, nr 4, lk 127–129.
    /Täienduseks J. Mägiste raamatule "Eestipäraseid eesnimesid"./
  108. *Elisto, Elmar. Nimede eestistamisest Eestis. — Omariikluse süvendamisel. Ü. S. Raimla koguteos. Tartu 1938, lk 47–62.
  109. Ainelo, J(aan). Nimede Eestistamise Toimkonna aruanne 1937. a. tegevuse kohta. — Eesti Keel 1938, nr 1, lk 29–30.
  110. Ainelo, J(aan). Nimede Eestistamise Toimkonna aruanne 1938. a. tegevuse kohta. — Eesti Keel 1939, nr 1-2, lk 40.
  111. +Kask, A(rnold). Ülevaade AES-i kahekümneaastasest tegevusest. — Eesti Keel 1940, nr 1-2, lk 34–49.
    /Sh kohanimede kogumisest lk 42 ja nimede eestistamisest lk 46–47. Résumé: Aperçu sur les vingt années d'activité de la Société Universitaire pour la Langue Maternelle, p. 49./
  112. Ainelo, J(aan). Nimede-eestistamise Toimkonna aruanne 1939. a. tegevuse kohta. — Eesti Keel 1940, nr 1-2, lk 53.
  113. OU:Saar, Theodor. Kihnu perekonnanimed. — Emakeele Seltsi aastaraamat 12. Eesti Raamat, Tallinn 1966, lk 205–209.
    /Резюме: Фамилии жителей острова Кихну, с. 209. Sisu: Kihnu põlised perekonnanimed – 1930-ndatel aastatel nimede eestistamisel võetud perekonnanimed – Kihnu sisserännanute perekonnanimed./
  114. OU:Päll, Peeter. Võru keel kohanimedes. — Lõunaeesti keelest ja kiräkeelest. Võro Instituudi toimõtisõq 3. Tarto-Võro 1998, lk 61–67.
    /Sh kohanimede eestistamisest 1930. a-te lõpul. Kokkovõtõq: Kotussõnimmi võro kiiĺ, lk 66–67. Summary: Võru toponymy, p. 120–121./
  115. *Reinhardt, Heidi. Eesti perekonnanimede eestistamisest. Proseminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 1998. Nr 14(98).
  116. *Gellert, Kristina. Eesnimede eestistamisest. Proseminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 1999.
  117. *Malmberg, Marju. Perekonnanimede eestistamisest. Proseminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 1999.
  118. *Raidmaa, Ilona. Perekonnanimede muutmise ja eestistamise liikumine Eestis 1918–1940. Muudetud ja eestistatud nimed Anija, Peningi, Raasiku ja Rae vallas. Seminaritöö. Juhendaja Kairit Henno. Tartu 1999. 69 lk. (Nr 65.)
  119. *Must, Aadu. Perekonnanimede eestistamine. — Maakodu 1999, nr 1, lk 6–7.
  120. *Kaal, Keit. Perekonnanimede eestistamine. Proseminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2000. 18 lk + lisa. (Nr 22/00.)
  121. *Rikas, Külli. 1935 – nimede eestistamise aasta. — Meie Maa 30.05.2000, nr 100, lk 6.
  122. *Gellert, Kristina. 1935. aastaks muudetud eesnimedest. Seminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2001. 25 lk + lisa. (Nr 28/01.)
  123. *Malmberg-Forssell, Marju. Perekonnanimede eestistamine Eestis. Seminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2001. 31 lk + lisa. (Nr 29/01.)
  124. *Põld, Brigitta. Eestistatud perekonnanimede struktuurist. Seminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2001. 33 lk. (Nr 10/01.)
  125. OU:Henno, Kairit. Emakeele Selts nimede eestistamise käivitajana. — Keel ja Kirjandus 2001, nr 2, lk 73–79.
    /20.04.2000 Tartus Emakeele Seltsi juubelikonverentsil peetud ettekande põhjal. ESi nimede-eestistamise toimkonna tegevus, isikunimeseadused jm. Summary: The Mother Tongue Society Leading the Estonianising of Names, p. 144./
  126. Naulainen, Anti. Kohus tunnistas nimeseaduse eestlasi ahistavaks. — SL Õhtuleht 19.03.2001, lk 4.
    /Marika Arendist, kes soovib saada Marika Katariina Arendi Elita von Wolskyks. Pätsi-aegse eestistusmeelse nimeseaduse vastuolust põhiseadusega. Lisanupp: Eestlasi ahistav seadus. Internetis elavalt kommenteeritud./
  127. *Gellert, Kristina. Eesnimede eestistamine (A. Rava "Muudetud eesnimede registri" I andmetel). Bakalaureusetöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2002. Nr 34(02).
  128. *Põld, Brigitta. Eestistatud perekonnanimed August Rava "Muudetud nimede registri" I osa põhjal. Bakalaureusetöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2002. Nr 22(02).