EESTI ONOMASTIKA BIBLIOGRAAFIA.
Temaatiline loend.
End. NL rahvaste nimed


Kronoloogiliselt:

  1. +*Kaalep, Ain. Lähemale vennasrahvaste kultuurilistele traditsioonidele. (Mõtteid tõlke- ja transkriptsiooniküsimustest.) — Edasi 03.07.1956.
  2. +*"Keele ja Kirjanduse" ringküsitlusest. — Keel ja Kirjandus 1961, nr 1, 2, lk 41–46, 109–115.
    /Uue ÕSi ilmumise puhul, sh kommentaare võõrkohanimede kohta: H. Meriste, H. Sepamaa, A. Kaalep (kreeka, türgi-tatari, hiina jm nimed)./
  3. *Kuningas, Oskar. Kuidas kirjutada moldaavia pärisnimesid? — Sirp ja Vasar 17.05.1963.
    /Vt ka Kurtna SV 1963./
  4. *Kurtna, Aleksander. Veel kord moldaavia koha- ja pärisnimede edasiandmisest. — Sirp ja Vasar 13.12.1963.
    /Vt Kuningas SV 1963./
  5. OU:Kaalep, Ain. Türgi-tatari ja tadžiki nimede eesti transliteratsiooni katse. — Keel ja Kirjandus 1967, nr 5, lk 275–280.
    /Kirgiisi, kasahhi, turkmeeni, aserbaidžaani, usbeki ja tadžiki nimede transkribeerimise reegleid./
  6. OU:Ussisoo, Uno. Gruusia nimede kirjutamine eesti keeles. — Keel ja Kirjandus 1967, nr 6, lk 350–355.
    /Transkribeerimissoovitused. Lisaks pikem gruusia perekonna- ja eesnimede loetelu./
  7. OU:Raģe, Silvija. Võõrnimede kirjutamise juhised lätlastele. Ühe autori mõtteid. — Keel ja Kirjandus 1967, nr 10, lk 632–637.
    /Läti k-s ilmunud juhistest 11 keele (sh eesti) nimede kirjutusviisi kohta, nende lühike kirjeldus. Toimetuse järelsõna: NL rahvaste nimede kirjutamise probleemist./
  8. *Toimetuselt . — Keel ja Kirjandus 1967, nr 10, lk 636–637.
    /Nõukogude rahvaste pärisnimede transkribeerimise kohta./
  9. Kaalep, Ain. Kuidas kirjutada Kesk-Aasia rahvaste nimesid. — Sirp ja Vasar 17.02.1967, nr 7, lk 6.
    /Vajadusest uues ENEs kasutada nimede otsetranskriptsiooni./
  10. TRÜ eesti keele kateedri koosolek võõrpärisnimede ortograafia küsimuses. — Sirp ja Vasar 14.07.1967, nr 28, lk 6.
    /07.07.1967, toetati otsetransliteratsiooni./
  11. Vennasrahvaste pärisnimede translitereerimine ja ENE. — Sirp ja Vasar 14.07.1967, nr 28, lk 6.
    /Toimetusele saabunud vastukajad (vt Kleis ja Raudtits 1967)./
  12. *Meri, Lennart. Ajutised põhimõtted? — Sirp ja Vasar 04.08.1967, lk 4, 8.
    /Võõrnimede translitereerimisest ENEs./
  13. Meriste, Henno. Ka sellest seisukohast. — Sirp ja Vasar 18.08.1967, nr 33, lk 3.
    /Vennasrahvaste nimede kirjutamisest, reservatsioonidega. Uuesti avaldatud autori kogumikus 1978, lk 41–45 (koos vahekommentaariga). Vt ka Kross SV 01.09.1967./
  14. Kross, Jaan. Last, not least: laast, mitte liist. — Sirp ja Vasar 01.09.1967, nr 35, lk 5.
    /O- ja V-põhimõttest vennasrahvaste nimede kirjutamisel (otse või vene keele kaudu), toetab O-põhimõtet. Vastukaja H. Meristele SV 18.08.1967. Uuesti avaldatud 1976 (Vahelugemised II)./
  15. Entsüklopeedia peatoimetuse koosolek. — Sirp ja Vasar 15.09.1967, nr 37, lk 6.
    /Vennasrahvaste nimede kirjutamisest, G. Naan: 1965. a otsust ei muudeta./
  16. *Ühe mõttevahetuse lõpetuseks . — Sirp ja Vasar 13.10.1967, lk 7.
    /Võõrnimede translitereerimisest ENE-s. Sõnavõttudest koosolekul: H. Meriste, A. Vallikivi, A. Kaalep, H. Vals, R. Kull, L. Hiedel, U. Ussisoo, O. Jõgi, H. Õiglane, H. Niit, H. Saari, E. Raiet, K. Uibo./
  17. Kleis, Richard; Raudtits, Ludmilla. Vennasrahvaste nimedest ENE-s. — Sirp ja Vasar 23.06.1967, nr 25, lk 5.
    /Otsetranslitereerimise praktilisest võimatusest ENE-s. Vastuseks J. Krossi jt kirjale SV samas numbris./
  18. Hiedel, Edvin; Hiedel, Lembe. Küsimusi ENE peatoimetusele ehk pärisnimede translitereerimise probleemi ENE-s ei saa pidada lahendatuks! — Sirp ja Vasar 30.06.1967, nr 26, lk 6.
    /Pooldavad rahvuslike nimekujude kasutamist. Vt Kleis ja Raudtits 1967/
  19. Kross, Jaan; Laht, Uno; Merilaas, Kersti; Niit, Ellen; Sang, August. "Sirbi ja Vasara" toimetusele. — Sirp ja Vasar 23.06.1967, nr 25, lk 5.
    /Pooldavad A. Kaalepi seisukohti./
  20. *Nurmekund, Pent. Navoii?! — Edasi 08.12.1968.
    /Usbeki nime õigekirjast. Vt ka Kaalep (Edasi 14.12.1968)./
  21. *Kaalep, A(in). Jah, Navoii! — Edasi 14.12.1968.
    /Usbeki nime õigekirjast. Vastukaja P. Nurmekunnale (Edasi 08.12.1968). Vt ka "Kas Navoii või Navoi?" (Edasi 04.02.1969)./
  22. +Ariste, Paul. Eestit tšehhi leksikonis. — Keel ja Kirjandus 1968, nr 1, lk 53–54.
    /Sh tõstab esile nimede esitamist originaalkeeles ning toetab mõtet kasutada ka meil Kesk-Aasia jm rahvaste nimesid algkeelepäraselt./
  23. *Kas Navoii või Navoi? Poleemika lõpetamiseks. — Edasi 04.02.1969.
    /Usbeki nime kirjutamisest./
  24. *Viitso, Tiit-Rein. Võõrtähestike translitereerimisest. — Keel ja struktuur. Töid strukturaalse ja matemaatilise lingvistika alalt. 3. Tartu 1970, lk 44–70.
    /Vene, kreeka, heebrea, armeenia ja gruusia tähestiku translitereerimise viisid ja nende kriitika; mõistete määratlused, tabelid (sh teistegi kürilliliste keelte kohta). Summary: On Transliterating Foreign Alphabets./
  25. OU:Rajamets, Harald. Ukraina nimede kirjutamine eesti keeles. — Keel ja Kirjandus 1975, nr 7, lk 405–411.
    /Transkriptsioonisoovitused. Kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 75" (Tln 1977), lk 93–99./
  26. *Ussisoo, Uno. Pärisnimede kirjutamisest ENE-s. — Sirp ja Vasar 18.04.1975.
    /Reeglipärase kirjutusviisi kaitseks; vennasrahvaste nimekirjutus vajab lahendust. Kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 75" (Tln 1977), lk 48–50./
  27. OU:Erelt, Tiiu. Vene, ukraina, valgevene, gruusia ja armeenia nimed eesti kirjas. (Vabariiklikus õigekeelsuskomisjonis.) — Keel ja Kirjandus 1976, nr 6, lk 351–357.
    /VÕKi poolt heaks kiidetud transkriptsioonitabelid. Uuesti avaldatud 1977 (ESA) ja kogumikus "Keelevoos 76" (Tln 1978), lk 96–110./
  28. ##Erelt, Tiiu. Vabariiklikus õigekeelsuskomisjonis. 1. Murdenimetuste kirjutamine. 2. Vene, ukraina, valgevene, gruusia ja armeenia nimed eesti kirjas. — Emakeele Seltsi aastaraamat 22. Tallinn 1977, lk 243–258.
    /Varem ilmunud KjK 1975/7, 1976/6./
  29. OU:Erelt, Tiiu. Türgi-tatari ja tadžiki nimed eesti kirjas. (Vabariiklikus õigekeelsuskomisjonis.) — Keel ja Kirjandus 1978, nr 12, lk 738–743.
    /VÕKi soovitatud ümberkirjutustabelid (koost. L. Seppel, A. Laast, H. Udam), nende kommentaare ja vaidlusküsimusi. Uuesti avaldatud 1983 (ESA)./
  30. ##Erelt, Tiiu. Türgi-tatari ja tadžiki nimed eesti kirjas. — Eesnimedest oskussõnadeni. Emakeele Seltsi aastaraamat 26/27 (1980/1981). Eesti Raamat, Tallinn 1983, lk 283–243.
    /Tabelid koost. L. Seppel, A. Laast, H. Udam. Varem ilmunud 1978 (KjK)./
  31. *Karro, Ilmari. Kuidas on õigem? — Edasi 19.05.1983, lk 6.
    /Valgevene nimede translitereerimisest./
  32. *Hint, Mati. See tarkuse raske koorem. — Sirp ja Vasar 16.03.1984, lk 12.
    /Võõrpärisnimede ortograafiast (turgi aj-diftongist jm). Vt ka Päll 1984, Laast 1984./
  33. *Päll, Peeter. Türgi-tatari nimede kirjutamine ehk kas koorem on ikka nii raske. — Sirp ja Vasar 18.05.1984, lk 13.
    /Vt Hint 1984./
  34. *Laast, Artur. Veel kord aj-diftongist. — Sirp ja Vasar 22.06.1984, lk 13.
    /Vt Hint 1984./
  35. *Kaplinski, Jaan. Kiusuküsimusi nimede kirjutamise vallast. — Sirp ja Vasar 01.11.1985, lk 13.
    /Võõrkohanimedest ja türgi-tatari rahvaste isikunimedest./
  36. Päll, Peeter. Mida toob meile Moldaavia keeleseadus? — Reede 27.10.1989, nr 43, lk 13.
    /Moldaavia nimede ladinatähelise kirjutusviisi ülevõtmisest; ka teiste NL rahvaste nimede otsetranskribeerimise vajadusest./
  37. *Päll, Peeter. Moldova, Kõrgõzstan jt. — Sirp 08.02.1991, lk 13.
    /Endise NSV Liidu alade kohanimede rahvuslikest kujudest./
  38. OU:Erelt, Tiiu; Jõgi, Olev; Kaalep, Ain; Laast, Artur; Rajamets, Harald; Saari, Henn; Seppel, Ly; Udam, Haljand; Ussisoo, Uno. Nimekirjutusraamat. Valgus, Tallinn 1993. 304 lk.
    /Sisu: Kirjutaja eelmärkus, Sissejuhatus (H. Saari) – Raamatu kasutajale – Lühendid – 1. osa: Vene, ukraina, valgevene ja gruusia (reeglid, eesnimesid, perekonnanimesid, kohanimesid jm) – 2. osa: Armeenia, aserbaidžaani, kasahhi, kirgiisi, tadžiki, turkmeeni ja usbeki (reeglid)./
  39. OU:Päll, Peeter. Väliskohanimede õigekiri. — Keel ja Kirjandus 1998, nr 6, lk 411–426.
    /Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitused: kirjutuspõhimõtted, Venemaa haldusüksuste nimed, transkriptsioonitabelid, maailma maade ja nende elanike nimetused. Uuesti avaldatud (täiendustega): Kirjakeele teataja II. Tartu 2000, lk 54–60 ja 66–82 (maade nimed)./
  40. OU:Päll, Peeter. Maailma kohanimed. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 1999. 632 lk.
    /Sisu: Saateks – Nimekirjutuse põhimõisteid – Kasutusjuhiseid – Lühendid – Allikad – Sõnastik (29–402) – Võõrkeelsed nimeviited – Maade ja pealinnade nimed ning ISO maatähised – Lühikesi kirjutus- ja hääldusjuhiseid – Sõnaseletusi. Tutv: Butkus, Vytautas, Gimtoji kalba 2001/3, lk 23–24./
  41. OU:Päll, Peeter. Türkmeeni ja usbeki nimede kirjutamine. — Keel ja Kirjandus 2003, nr 2, lk 125–130.
    /Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitus 26.11.2002, tabelid ja nimestikud./
  42. +Kurs, Ott. Kasahhi keel taas ladinatähestikuline. — Keel ja Kirjandus 2004, nr 2, lk 140–141.
    /Mõnevõrra ennatlik teade, mis rajaneb ühel Türgi ajakirjas avaldatud allikaviiteta tabelil./
  43. Päll, Peeter. .Ukraina-eesti tähetabeli parandused. Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsus (20. V 2009). — Keel ja Kirjandus 2010, nr 1, lk 54–55.