EESTI ONOMASTIKA BIBLIOGRAAFIA.
Temaatiline loend.
Võõrnimede õigekirjutus, transkriptsioon jm. Alates 1970.

1970–1979:

  1. *Viitso, Tiit-Rein. Võõrtähestike translitereerimisest. — Keel ja struktuur. Töid strukturaalse ja matemaatilise lingvistika alalt. 3. Tartu 1970, lk 44–70.
    /Vene, kreeka, heebrea, armeenia ja gruusia tähestiku translitereerimise viisid ja nende kriitika; mõistete määratlused, tabelid (sh teistegi kürilliliste keelte kohta). Summary: On Transliterating Foreign Alphabets./
  2. *Vals, H(elju). Kohvikutunnid J. V. Veskita. — Edasi 11.08.1970.
    /Soome nimede käänamisest; pärisnimelisest täiendist jm./
  3. +Meriste, Henno. Pilk ajakirjanduskeelde 1969. — Keel ja Kirjandus 1970, nr 5, lk 264–273.
    /Sh võõrnimede probleemidest ja vigadest, uute riikide ja pealinnade nimedest, uuskreeka, araabia jm nimedest. Uuesti avaldatud autori kogumikus 1978, lk 77–89./
  4. +Roos, Eduard. Eesti keele toimkonna tegevus 1941. a. — Keel ja Kirjandus 1970, nr 11, lk 686–697.
    /Riikliku Kirjastuskeskuse juurde 1941. a asutatud toimkond; sh refereerib arutlusi 09.05.1941 ja 04.06.1941 vene nimede transkribeerimise teemal. Teisi muljeid vt ka Elisto ESA 222 1977, lk 196–197./
  5. +*Väiteid ja vastuväiteid . — Sirp ja Vasar 23.01.1970, lk 5.
    /Võõrpärisnimede kirjutamisest jm./
  6. +*Ojakäär, Valter. Ega umbrohi iseenesest kao. — Sirp ja Vasar 13.02.1970, lk 5.
    /Sh võõrpärisnimede väärkujudest ajakirjanduses./
  7. *Mida arvatakse . — Sirp ja Vasar 20.03.1970, lk 6.
    /Võõrpärisnimede translitereerimisest jm./
  8. *Rajamets, Harald. Tähtsaim on tegija vastutusteadvus. — Sirp ja Vasar 03.04.1970, lk 8.
    /Võõrpärisnimede väärkujudest ajakirjanduses./
  9. +Nurm, Ernst. Kuidas vabaneda z-tähest eesti keeles. — Emakeele Seltsi aastaraamat 17. Eesti Raamat, Tallinn 1971, lk 159–163.
    /Sh ettepanek kirjutada s ka võõrnimetuletistes: rjasanlane, sinovjevlane jne. Резюме: Как избавиться от буквы z в эстонском языке, с. 163./
  10. *Meriste, H(enno). Kas Egiptuse Araabia Vabariik või Araabia Vabariik Egiptus? — Edasi 20.10.1971.
    /Riiginimede eestipärasest sõnade järjestusest. Uuesti avaldatud autori kogumikus 1978, lk 59–61./
  11. +*Erelt, Tiiu. Suur ja väike algustäht kohanimelistes täiendites. Ettekanne koosolekul Tartus. — ES 25.04.1971.
  12. *Kruus, O(skar). Ebatäpsusi polaarmeeste nimedes. — Keel ja Kirjandus 1971, nr 4, lk 237.
    /Isikunimede õigekirjast./
  13. +*Emakeele Seltsis. ÕS-i muresid . — Keel ja Kirjandus 1971, nr 7, lk 445–446.
    /25.04.1971 ESi ettekandekoosolek Tartus ÕSi uusväljaande õigekeelsusprobleemidest, sh R. Kull puudutas võõrnimede hääldamist ja ortograafiat, T. Erelt "Suur ja väike algustäht kohanimelistes omadussõnades"./
  14. +*Sepamaa, Henrik. Loetu ja kuuldu põhjal. — Keel ja Kirjandus 1971, nr 8, lk 493–495.
    /Sh: 2. Islandis või Islandil?; 3. Soome ~ Soomemaa./
  15. +*Arvamusi ja ettepanekuid . — Sirp ja Vasar 19.02.1971, lk 5.
    /Sh vietnami nimede translitereerimisest./
  16. *Sepamaa, Henrik. Tšehhi nimede kirjutamisest ja hääldamisest. — Sirp ja Vasar 21.05.1971, lk 6.
  17. +*Vanad nimed ja uued sõnad. — Sirp ja Vasar 22.10.1971, lk 5.
    /Sh (võõr-?)pärisnimede õigekirjast./
  18. +*Vals, H(elju). Igaühele midagi. — Edasi 12.01.1972.
    /Sh võõrpärisnimede ortograafiast./
  19. OU:Ernits, E(nn). Probleeme ja ettepanekuid seoses pärsia nimede kirjutamisega. — Keel ja Kirjandus 1972, nr 4, lk 219–220.
    /Häälikute täpsema edasiandmise võimalustest. Vt ka Udam KjK 1972/5./
  20. *Kindlam, Ester. Millal apostroof on tarvilik ja millal tarbetu? 2. Võõrkeelsetes pärisnimedes. — Keel ja Kirjandus 1972, nr 4, lk 237–240.
    /Redigeeritult uuesti avaldatud autori kogumikus 1976, lk 149–156./
  21. OU:Udam, Haljand. Veel pärsia nimede kirjutamisest. — Keel ja Kirjandus 1972, nr 5, lk 279–284.
    /Pärsia häälikute edasiandmise keerukus; tabel teadusliku transkriptsiooni ja praktilise eesti kirjutusviisiga. Vastukaja, vt Ernits KjK 1972/4./
  22. +*Kull, R(ein). Vastused Suure-Jaani eesti keele õpetajate kirjale. — Nõukogude Õpetaja 22.04.1972.
    /Adjektiivsete liitüksuste kokkukirjutamisest, võõrpärisnimede ortoeepiast. Vt ka V. Roost SV 1972./
  23. *Meriste, Henno. Keelekultuuri päevaküsimus. — Sirp ja Vasar 21.01.1972, lk 2.
    /Võõrnimede õigekirjutusest./
  24. *Riikoja, Elli. Baterfljai, Butterfly... — Sirp ja Vasar 31.03.1972, lk 5.
    /Võõrnimede translitereerimisest./
  25. +*Roost, V. "Alpikannist" ja "alpi kannikesest". — Sirp ja Vasar 19.05.1972, lk 5.
    /Tähendusvahest. Vt Kull NÕ 1972./
  26. +*Meile kirjutatakse . — Sirp ja Vasar 24.11.1972, lk 12.
    /Sh võõrpärisnimede ja Tallinna nime õigekirjutusest./
  27. *Simm, Jaak. Nimeuurimine Bulgaarias. — Keel ja Kirjandus 1973, nr 6, lk 381–383.
    /Toimetuse märkusega vajaduse kohta kehestada reeglid bulgaaria nimede kirjutamiseks, nende omaladina tutvustus./
  28. OU:Kindlam, Ester. Kask ja Sannamees, Perttunen ja Vuolijoki. — Keel ja Kirjandus 1973, nr 9, lk 560–562.
    /Eesti nimede käänamisest soome keeles (M. Punttila artikli põhjal Virittäjäs 1972/2) ja soome nimede käänamisest eesti keeles. Pooldab reeglipärast, s.o võõrnimepärast käänamist. Redigeeritult uuesti avaldatud autori kogumikus 1976, lk 140–143./
  29. +*Mida asjust arvatakse . — Sirp ja Vasar 23.02.1973, lk 12.
    /Sh läti nimede kirjutamisest, sõnaühendist Tallinna linn, Saaremaa linna Kingissepa õigest kujust. Lugejate arvamusi./
  30. *Meriste, Henno. Keeleveergude kirjakastist. — Sirp ja Vasar 24.08.1973, lk 4.
    /Sh nimede Toomas, Urmas käänamisest, nime Marat hääldamisest, astronautide Harriot ja Lusma nimede õigest kujust./
  31. +*Seda ja teist kirjakeelest . — Sirp ja Vasar 26.10.1973, lk 5.
    /Sh linnanime Haiphong kirjutusviisist./
  32. +*Lugeja arvab nii . — Sirp ja Vasar 30.08.1974, lk 13.
    /Sh vigasest võõrnimede kirjutusest./
  33. +*Meriste, Henno. Paar aktualiteeti. — Sirp ja Vasar 30.08.1974, lk 13.
    /Sh: Kas "Küprosel" või "Küproses"? Uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 73/74" (Tln 1976), lk 115 ja autori kogumikus 1978, lk 136–137./
  34. *Meriste, Henno. Õige on Alehhin. — Sirp ja Vasar 01.11.1974, lk 5.
    /Vene maletaja perekonnanime õigest kirjapildist./
  35. +*Reageeringuid kirjapandule . — Sirp ja Vasar 01.11.1974, lk 5.
    /Sh võõrnimede ortograafiast ja ortoeepiast./
  36. Ojakäär, Valter. Nomina sunt odiosa... — Sirp ja Vasar 29.11.1974, nr 48, lk 13.
    /Kodumaiste ja võõrnimede väärkujudest ajakirjanduses./
  37. +*Mida kirjad pajatavad . — Sirp ja Vasar 20.12.1974, lk 13.
    /Sh nimevigadest trükisõnas./
  38. OU:Rajamets, Harald. Ukraina nimede kirjutamine eesti keeles. — Keel ja Kirjandus 1975, nr 7, lk 405–411.
    /Transkriptsioonisoovitused. Kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 75" (Tln 1977), lk 93–99./
  39. OU:Leosk, Arvi. Ikka veel Aleksandrist. — Keel ja Kirjandus 1975, nr 7, lk 427.
    /Ettepanek lugeda Aleksander eesti-vene ühiseks eesnimeks nagu Niina, Tiit jt. Kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 75" (Tln 1977), lk 89. Vt ka Saari KjK 1975/7./
  40. OU:Saari, Henn. Nimeerandeid vähemale. — Keel ja Kirjandus 1975, nr 7, lk 427–429.
    /Võõrnimeerandite kärpimisest, nimede kirjapildi tähtsusest, ajaloolistest eesnimeeranditest Aleksander (Puškin), Leo (Tolstoi), Peeter Tšaikovski. Vt Leosk KjK 1975/7. Kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 75" (Tln 1977), lk 90–92./
  41. Alatalu, Toomas. Neid poliitikuid ei tunne keegi. — Sirp ja Vasar 31.01.1975, nr 5, lk 5.
    /Vigastest hispaania nimedest "Välispanoraamis 1973". Vastukaja: "Asi pole päriselt nii" (T. Leito, T. Huik) Sirp ja Vasar 04.04.1975./
  42. +*Prantsuse nimedest, uudissõnadest ja terminitest. — Sirp ja Vasar 07.03.1975, lk 13.
    /Sh nime Mikel Dufrenne õigest kujust./
  43. *Ussisoo, Uno. Pärisnimede kirjutamisest ENE-s. — Sirp ja Vasar 18.04.1975.
    /Reeglipärase kirjutusviisi kaitseks; vennasrahvaste nimekirjutus vajab lahendust. Kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 75" (Tln 1977), lk 48–50./
  44. +*Osutusi ja küsimusi . — Sirp ja Vasar 27.06.1975, lk 5.
    /Vigadest laulutekstides; sh Richard Rodgersi nime kirjutamisest. Vt ka "Veel kord Richard Rodgersist" SV 01.08.1975./
  45. *Veel kord Richard Rodgersist. — Sirp ja Vasar 01.08.1975, lk 5.
    /Nime ortograafiast. Trükivea õiendus. Vt "Osutusi ja küsimusi" SV 27.06.1975./
  46. +*Laikivi, Kaarel. Vastakad nupud. — Sirp ja Vasar 24.10.1975, lk 5.
    /Sh alajaotused: Tänavas ja tänaval; Muhamed+lane. Kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 75" (Tln 1977), lk 40–42./
  47. *Ussisoo, Uno. Floriida, Sahaara, Panaama. — Sirp ja Vasar 19.12.1975, lk 5.
    /Võõrnimede kirjutamisest ja ebaeestipärase rõhu levimisest neis. Katkend uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 75" (Tln 1977), lk 50./
  48. *Jugapuu, Mart. Keelepudrutused. — Tartu Riiklik Ülikool 07.02.1975; 14.03.1975.
    /Nimede Kreutzwald, Parrot, Neumann jt ortoeepiast. Kärbitult uuesti avaldatud (Mart Kadastiku nime all) kogumikus "Keelevoos 75" (Tln 1977), lk 86–87./
  49. *Vaga, Voldemar. Veel Tartu Ülikooli esimesest rektorist G. F. Parrotist. — Tartu Riiklik Ülikool 25.04.1975.
    /Vt M. Jugapuu "TRÜ" 14.03.1975. Nime päritolust ja hääldamisest. Katke uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 75" (Tln 1977), lk 87. Vt ka Nurmekund "TRÜ" 13.06.1975./
  50. *Nurmekund, Pent. Häda selle Parrotiga! — Tartu Riiklik Ülikool 13.06.1975.
    /Nime päritolust ja hääldamisest; vt V. Vaga "TRÜ" 25.04.1975. Katke uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 75" (Tln 1977), lk 88. Vt ka V. Vaga "TRÜ" 27.06.1975./
  51. *Vaga, Voldemar. Vastuseks Pent Nurmekunnale. — Tartu Riiklik Ülikool 27.06.1975.
    /G. F. Parroti nime hääldamisest, vt P. Nurmekund "TRÜ" 13.06.1975. Kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 75" (Tln 1977), lk 88. Vt ka P. Nurmekund "TRÜ" 05.09.1975./
  52. *Nurmekund, Pent. Ühe vastuse ümber. — Tartu Riiklik Ülikool 05.09.1975.
    /Parroti hääldusest, vt V. Vaga "TRÜ" 27.06.1975. Kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 75" (Tln 1977), lk 88–89. Täielikult avaldatud ka autori kogumikus 1997, lk 83–85./
  53. +*Elisto, Elmar. Keelelisi küsimusi. II. Õigest keelest, tervest meelest. Eesti Raamat, Tallinn 1976. 187 lk.
    /Artiklite kogumik. Sh: Vene nimede kirjutamisest eesti keeles (1965), kohanimede tõlkimisest (1965), soome nimede käänamisest (1967)./
  54. ##*Kross, Jaan. Last, not least: laast, mitte liist. — Kross, Jaan. Vahelugemised. II. Tallinn 1976, lk 68–73.
    /NL rahvaste nimede translitereerimisest. Varem ilmunud 1967 (Sirp ja Vasar)./
  55. OU:Erelt, Tiiu. Vene, ukraina, valgevene, gruusia ja armeenia nimed eesti kirjas. (Vabariiklikus õigekeelsuskomisjonis.) — Keel ja Kirjandus 1976, nr 6, lk 351–357.
    /VÕKi poolt heaks kiidetud transkriptsioonitabelid. Uuesti avaldatud 1977 (ESA) ja kogumikus "Keelevoos 76" (Tln 1978), lk 96–110./
  56. +*Meriste, Henno. Õigekeelsussõnaraamat 1976. ("Keele ja Kirjanduse" ringküsitlus.) — Keel ja Kirjandus 1977, nr 10, lk 613–618.
    /Sh kohanimevalimikust lähemalt. Uuesti avaldatud autori kogumikus 1978, lk 161–167 ("Sirvime teretulnukat")./
  57. +*Erelt, Tiiu. Vabariiklik õigekeelsuskomisjon 1975. aastal. — Nõukogude Õpetaja 13.03.1976.
    /Murdenimetuste ja võõrpärisnimede kirjutamisest./
  58. +*Meriste, Henno. Peamiselt tõlkevallast. — Sirp ja Vasar 19.03.1976, lk 13.
    /Sh põgusalt Eesti ja võõrkohanimede tõlkimisest. Uuesti avaldatud autori kogumikus 1978, lk 151–153 ("Tõlkekaride vahel tüürides")./
  59. *Palm, A(ugust). Hädas linnanimega. — Sirp ja Vasar 04.06.1976, lk 13.
    /Puškini linna nime kirjutamisest./
  60. *Meriste, Henno. See kirev maailm. — Sirp ja Vasar 30.07.1976.
    /Riikide ja organisatsioonide nimetuste tõlgetest teatmikus "Maailma poliitilised parteid". Uuesti avaldatud autori kogumikus 1978, lk 153–157./
  61. +*Vint, Heldur. Ajakirjanike keelesektsioonis. — Sirp ja Vasar 29.10.1976.
    /Koosolek 19.10.1976 Tallinnas; sh võõrnimede ortograafiast./
  62. +*Keeleveergude kirjakastist . — Sirp ja Vasar 19.11.1976, lk 5.
    /Sh võõrnimede hääldamisest./
  63. +*Väiteid, vastuväiteid, arvamusi. — Sirp ja Vasar 24.12.1976, lk 7.
    /Sh võõrnimede hääldamisest./
  64. +Elisto, Elmar. Keelelisest tööst kirjastustes 1945–1950. — Emakeele Seltsi aastaraamat 22 (1976). Eesti Raamat, Tallinn 1977, lk 191–198.
    /Sh eesti nimede vene keeles kirjutamise reeglite sünnist 1946–1947 (lk 194–195) ja võõrnimeteemalistest vaidlustest J. Käisiga ning vene-eesti tabelist lk 196–197./
  65. ##Erelt, Tiiu. Vabariiklikus õigekeelsuskomisjonis. 1. Murdenimetuste kirjutamine. 2. Vene, ukraina, valgevene, gruusia ja armeenia nimed eesti kirjas. — Emakeele Seltsi aastaraamat 22. Tallinn 1977, lk 243–258.
    /Varem ilmunud KjK 1975/7, 1976/6./
  66. +*Lepiksaar, Marin. Suur ja väike algustäht kohanimetäiendites. Diplomitöö. Juhendaja Ellen Uuspõld. Tartu 1977. 197 lk. (Eesti k kateeder. Nr 1016.)
  67. *Heinapuu, Andres. Leedu ja läti kunstnike nimedest. — Edasi 20.11.1977.
    /Eesti keeles./
  68. *Saari, Henn. Nimed eesti tekstis. I Ladinatähelised nimed. Ettekanne koosolekul Tallinnas. — ES 15.11.1977.
    /Pikem tutv: vt "Emakeele Seltsis" KjK 1978/3./
  69. *Saari, Henn. Nimed eesti tekstis. II. Transkriptsioon ja transliteratsioon. Ettekanne koosolekul Tallinnas. — ES 30.11.1977.
    /Pikem tutv: vt "Emakeele Seltsis" KjK 1978/4./
  70. *Saari, Henn. Täienduspunkte nimede õigekeelsuse ja variandivaliku asjus. Ettekanne koosolekul Tallinnas. — ES 20.12.1977.
    /Pikem tutv: vt "Emakeele Seltsis" KjK 1978/4./
  71. OU:Erelt, Tiiu. Bulgaaria ja serbohorvaadi nimed eesti kirjas. (Vabariiklikus õigekeelsuskomisjonis.) — Keel ja Kirjandus 1977, nr 5, lk 298–299.
    /VÕKi poolt heaks kiidetud transkriptsioonitabelid. Uuesti avaldatud 1980 (ESA)./
  72. +*Ojakäär, Valter. Kui toetust eraldatakse. Olme- ja muusikakeelest inspireeritud mõttekilde. — Sirp ja Vasar 11.11.1977, lk 13.
    /Sh võõrnimede ortograafiast./
  73. +*Poolt- ja vastuväiteid . — Sirp ja Vasar 16.12.1977, lk 4.
    /Sh islandi nimede tarvitamisest./
  74. *Karma, Tõnu. Liivi nimede kirjutamine. Ettekanne koosolekul Tallinnas. — ES 16.04.1978.
  75. +Viires, Paul. Õigekeelsussõnaraamat 1976. ("Keele ja Kirjanduse" ringküsitlus.) — Keel ja Kirjandus 1978, nr 4, lk 227–228.
    /Sh võõrnimede hääldusest./
  76. +Viitso, Tiit-Rein. Õigekeelsussõnaraamat 1976. ("Keele ja Kirjanduse" ringküsitlus.) — Keel ja Kirjandus 1978, nr 5, lk 296–299.
    /Sh võõrnimede hääldusest, vene ja kreeka nimede kirjutamisest./
  77. +Kindlam, Ester. Õigekeelsussõnaraamat 1976. ("Keele ja Kirjanduse" ringküsitlus.) — Keel ja Kirjandus 1978, nr 7, lk 423–428.
    /Sh vene nimede transkriptsiooni ebajärjekindlusest (-ija/-ia)./
  78. +Karlov, Leo. Õigekeelsussõnaraamat 1976. ("Keele ja Kirjanduse" ringküsitlus.) — Keel ja Kirjandus 1978, nr 8, lk 490.
    /Sh märkusi kohanimede kohta: riiginimede jätkuva häälduspärastamise kaitseks jm./
  79. +Kull, Rein. Õigekeelsussõnaraamat 1976. Tegijate poolelt vaadatuna. — Keel ja Kirjandus 1978, nr 11, lk 675–682.
    /Sh võõrnimekirjutuse põhimõtetest./
  80. OU:Erelt, Tiiu. Türgi-tatari ja tadžiki nimed eesti kirjas. (Vabariiklikus õigekeelsuskomisjonis.) — Keel ja Kirjandus 1978, nr 12, lk 738–743.
    /VÕKi soovitatud ümberkirjutustabelid (koost. L. Seppel, A. Laast, H. Udam), nende kommentaare ja vaidlusküsimusi. Uuesti avaldatud 1983 (ESA)./
  81. *Ernits, Enn. Tähelepanu nimede õigekirjutusele. — Põllumajanduse Akadeemia 11.10.1978.
    /(võõr-??)./
  82. *Muusikast geomeetriani . — Sirp ja Vasar 07.07.1978, lk 13.
    /Sh (võõr?)isikunimede kirjutamisest./
  83. *Meriste, Henno. Mis on Ameerika? — Sirp ja Vasar 15.09.1978, lk 13.
    /Nime väärast kasutamisest./
  84. *Allika, Andrus. Aasia kohanimed 1976. a õigekeelsussõnaraamatus ja ENE-s. III k töö. Tartu 1979. 52 lk. (Nr 1355.)
  85. *Saari, Henn. Maailma nimed eesti kirjas. Ettekanne Haapsalu 5. keelepäeval. — ES 11.04.1979.
  86. +*Erelt, Tiiu. Soome keelekorraldusest. — Keel ja Kirjandus 1979, nr 9, lk 540–548.
    /Sh refereerib võõrnimede kirjutamise põhimõtteid soome k-s ja olulisemaid töid sel teemal./
  87. *Saari, Henn. Kas te suhtute nimedesse? — Sirp ja Vasar 25.05.1979, lk 5.
    /Kohanimede ortograafiast./
  88. +*Lugejate kirju . — Sirp ja Vasar 28.09.1979, lk 5.
    /Sh Prantsusmaa nimetusest./

1980--1989:

  1. OU:##Erelt, Tiiu. Vabariiklikus õigekeelsuskomisjonis. Bulgaaria ja serbohorvaadi nimed eesti kirjas. — Eesti sõnavara. Emakeele Seltsi aastaraamat 24 (1978). Eesti Raamat, Tallinn 1980, lk 145–147.
    /Varem ilmunud KjK 1977/5./
  2. *Kauri, Martin. Repliik. — Sirp ja Vasar 07.08.1981, lk 5.
    /Kohanimede õigekirjutusest transporditeatmikes./
  3. *Meriste, Henno. Hädas võõrnimedega. — Sirp ja Vasar 06.11.1981, lk 5.
    /Tõlgetes./
  4. OU:*Karma, Tõnu. Liivi nimede kirjutamine eesti keeles. — Läänemeresoomlaste etnokultuuri küsimusi. Valgus, Tallinn 1982, lk 63–66.
    /Резюме: Об эстонской транскрипции ливских имен. Referat: Die Rechtschreibung der livischen Namen in der estnischen Sprache./
  5. *Päll, Peeter. Võõrpärisnimede kirjutamine eesti keeles (1940–1982). III k töö. Tartu 1982. 83 lk. (Nr 1433.)
  6. *Ussisoo, Uno. Vahekeele mõju. — Sirp ja Vasar 02.07.1982, lk 5.
    /Võõrnimede ja võõrsõnade kirjutamisest./
  7. *Joasoon, Harald. Vene omadussõnakujuliste pärisnimede vahendamisest. — Sirp ja Vasar 03.08.1982, lk 4.
  8. *Havi, Toomas. Ikka hädas nimedega. — Sirp ja Vasar 03.09.1982, lk 4.
    /Võõrnimede kirjutamisest./
  9. ##Erelt, Tiiu. Türgi-tatari ja tadžiki nimed eesti kirjas. — Eesnimedest oskussõnadeni. Emakeele Seltsi aastaraamat 26/27 (1980/1981). Eesti Raamat, Tallinn 1983, lk 283–243.
    /Tabelid koost. L. Seppel, A. Laast, H. Udam. Varem ilmunud 1978 (KjK)./
  10. +*Õigekeelsuskomisjonilt . — Uutest programmidest ja õppemetoodilisest kirjandusest 1983/84. õppeaastal. Tallinn 1983, lk 35–43.
    /Pealinnanimed ja lühendid./
  11. *Priimägi, Linnar. Mephisto - Mefisto - Mefistofeles. — Edasi 25.03.1983, lk 6.
    /Võõrpärisnimede ortograafiast./
  12. *Karro, Ilmari. Kuidas on õigem? — Edasi 19.05.1983, lk 6.
    /Valgevene nimede translitereerimisest./
  13. *Priimägi, Linnar. Nimed on sõnad. Enrico ja Maria. — Edasi 19.05.1983, lk 6.
    /Võõrnimede ortograafiast./
  14. *Kurs, Ott. Mõnda kohanimede kirjutamisest. — Edasi 14.10.1983, lk 4.
    /Võõrkohanimed./
  15. *Karro, Ilmari. Ettevaatust - reisijuht! — Edasi 23.11.1983, lk 4.
    /Vigadest pärisnimedes K. Laigna raamatus "Tallinn - Brest - Lvov - Karpaadid"./
  16. *Päll, Peeter. Võõrpärisnimede ortograafia probleeme eesti kirjakeeles. Ettekanne koosolekul Tallinnas. — ES 16.05.1983.
  17. OU:*Maade ja pealinnade nimed ning riiginimetuste tõlked (ladinatäheline rühm). (Vabariiklikus õigekeelsuskomisjonis.) — Keel ja Kirjandus 1983, nr 11, lk 631–637.
  18. +*Viires, Paul. Ikka jälle keeleprobleemidest. — Looming 1983, lk 1270–1277.
    /Sh võõrnimedest??/
  19. *Talvet, Jüri. Veel kord keele tegemisest ja keele teadvusest. — Sirp ja Vasar 18.11.1983, lk 4, 5.
    /Võõrpärisnimede ortograafiast./
  20. *Päll, Peeter. VÕK-i otsus väliskohanimede kohta: poolt ja vastu. Ettekanne koosolekul Tallinnas ja Tartus. — ES 27.11.1984; 16.12.1984.
  21. +Paatsi, Vello. 125 aastat esimese eestikeelse atlase ilmumisest. — Keel ja Kirjandus 1984, nr 7, lk 423–426.
    /Sh nimede kirjutusviisist "Maa Kaardi-Ramatus" (1859)./
  22. *Kask, Leili-Maria. Traditsiooniline? (Mõtteid ja märkmeid.) — Looming 1984, nr 5, lk 697–698.
    /Võõrpärisnimede algkeelepärane kirjutamine./
  23. *Tarmak, Mart. Mitte "Saraajevos" vaid Sarajevos. — Sirp ja Vasar 13.01.1984, lk 12.
  24. *Ussisoo, Uno. Kohanimed! — Sirp ja Vasar 10.02.1984, lk 12.
    /Võõrkohanimede ortograafiast./
  25. *Hint, Mati. See tarkuse raske koorem. — Sirp ja Vasar 16.03.1984, lk 12.
    /Võõrpärisnimede ortograafiast (turgi aj-diftongist jm). Vt ka Päll 1984, Laast 1984./
  26. *Tobias, Teet. Ega keel ole kartograafia. — Sirp ja Vasar 16.03.1984, lk 12.
    /Võõrkohanimede ortograafiast./
  27. *Päll, Peeter. Türgi-tatari nimede kirjutamine ehk kas koorem on ikka nii raske. — Sirp ja Vasar 18.05.1984, lk 13.
    /Vt Hint 1984./
  28. *Laast, Artur. Veel kord aj-diftongist. — Sirp ja Vasar 22.06.1984, lk 13.
    /Vt Hint 1984./
  29. *Kasikov, Aarne. Kohanimed nii ja teisiti. — Sirp ja Vasar 30.11.1984, lk 13.
    /Võõrkohanimede ortograafiast./
  30. *Kesamaa, Jaak. Taas nimedest. — Sirp ja Vasar 30.11.1984, lk 13.
    /Võõrkohanimede ortograafiast./
  31. *Kaalep, Ain. Kogemustest võõrpärisnimede kasutamisel. Ettekanne III kevadkoolis Äksis. — TÜ keelering 27.04.1984–28.04.1984.
    /Vt V.-L. Kingisepp ESA 43 1999, lk 121./
  32. *Lond, Kadi; Deemant, Monika; Õim, Kadri. Suur ja väike algustäht (kohanimi täiendina, nn käändumatu omadussõna). Üliõpilasettekanded III kevadkoolis Äksis. — TÜ keelering 27.04.1984–28.04.1984.
    /Reegli ajalugu kuni E. Nurmeni (K. Lond) – reeglistus alates E. Nurmest (M. Deemant) – kasutus tänapäeval (K. Õim). Vt V.-L. Kingisepp ESA 43 1999, lk 121./
  33. *Päll, Peeter; Saia, Külli; Lepajõe, Marju; Tamme, Asko. Võõrpärisnimede ortograafia. Üliõpilasettekanded III kevadkoolis Äksis. — TÜ keelering 27.04.1984–28.04.1984.
    /Ülevaade olukorrast enne VÕKi otsust (P. Päll) – VÕKi otsuse olemus ja ülevaade vastukajadest (K. Saia) – Üks ettepanek (T.-R. Viitso põhimõtted, M. Lepajõe) – Inglise keeleteadlaste transliteratsioon (A. Tamme). Vt V.-L. Kingisepp ESA 43 1999, lk 121./
  34. +##*(Saari, Henn). Tähestiku-, hääldus- ja transkriptsiooniseiku. Esitab ja selgitab Henn Saari. — Kirjakeele teataja 1979–83. Tallinn 1985, lk 60–65.
  35. *Lias, Ruth. Võhiku vaatevinklist. — Edasi 16.06.1985, lk 5.
    /Kohanimede õigekirjast./
  36. *Lung, Peeter. Prantsuse keele diakriitilised märgid. — Edasi 19.10.1985, lk 6.
  37. +Päll, Peeter. Nn. käändumatu omadussõna õigekirjast. — Keel ja Kirjandus 1985, nr 5, lk 274–281.
    /Ettepanek radikaalselt eelistada suurtähte ja algkirjaviisi./
  38. *Saari, Henn. Väliskohanimed ehk tagasi paremakäeliiklusele. — Nõukogude Õpetaja 14.12.1985.
  39. *Kaplinski, Jaan. Kiusuküsimusi nimede kirjutamise vallast. — Sirp ja Vasar 01.11.1985, lk 13.
    /Võõrkohanimedest ja türgi-tatari rahvaste isikunimedest./
  40. Saari, Henn. Ühe filoloogi elust. Tõnu Karma 60. — Keelest ja rahvaluulest. Emakeele Seltsi aastaraamat 30 (1984). Eesti Raamat, Tallinn 1986, lk 214–218.
    /Sh refereerib tema seisukohti eesti- ja lätikeelsete naabrusnimede kohta lk 217./
  41. +*Valge, Jüri. Lauri Kettunen ja muuan viron oikeinkirjoituskiista. — Sananjalka. 28. Turku 1986, lk 75–82.
    /Ilmselt ka nn käändumatutest omadussõnadest./
  42. +*Ummelas, Mart. Essee eesti kirjakeele korraldusest. — Edasi 09.01.1986, lk 4.
    /Sh väliskohanimedest??/
  43. *Priimägi, Linnar. Pärisnimedest. — Edasi 20.07.1986, lk 5.
    /Võõrnimedest??/
  44. *Päll, Peeter. Kuidas suhtuda võõrkohanimede uuendusse. Ettekanne eriinternaatkoolide 5. keelepäeval Tartu 1. Eriinternaatkoolis. — ES 14.05.1986.
  45. OU:Päll, Peeter. Eestikeelsed naabrusnimed. — Keel ja Kirjandus 1986, nr 6, lk 330–341.
    /Lisana ka valik naabrusnimesid./
  46. *Saari, Henn. Kohanimede üksikasju. — Nõukogude Õpetaja 18.01.1986.
  47. *Kull, Rein. Väliskohanimede kirjutamise seiku vaagides. — Sirp ja Vasar 28.02.1986, lk 13.
  48. OU:Päll, Peeter. Võõrnimekirjutuse põhimõtete muutumisest aastatel 1940–83. — Kirjakeel 1985. Valgus, Tallinn 1987, lk 73–82.
  49. +Paatsi, Vello. Esimesed eestikeelsed gloobused. — Eesti Loodus 1987, nr 9, lk 602–605.
    /Lk 605 ka nendel esinevatest võõrkohanimedest. Резюме: Первые эстонские глобусы, с. 621. Summary: The first globes with Estonian inscriptions, p. 623./
  50. OU:Päll, Peeter. Vabariiklik õigekeelsuskomisjon arutas piiblinimesid. — Keel ja Kirjandus 1987, nr 12, lk 738.
  51. *Palo, Terje. VÕK-i kohanimereeglistik ja selle rakendamine vabariiklikes ajalehtedes ("Noorte Hääl" ja "Rahva Hääl"). Kursusetöö. Juhendaja Jaan Õispuu. TPedI, Tallinn 1988. 25 lk. (Nr 500.)
  52. OU:Karlov, Leo. Veel piiblinimedest. — Keel ja Kirjandus 1988, nr 9, lk 556–557.
    /Poleemikat VÕKi otsusega (vt Päll KjK 1987/12)./
  53. *Sinisalu, Hando; Kolsar, Urmas. Pealinnade ja riikide nimede kirjapilt ajakirjanduses. Õpilasettekanne Tartu 5. Keskkooli keelepäeval. — ES 10.03.1988.
    /Tutv: Kaal, H. jt, KjK 1988/10./
  54. OU:Talvet, Jüri. Mis siis ikka kohanimedest saab? — Keel ja Kirjandus 1989, nr 1, lk 44–46.
    /VÕKi 1983. a otsuse kriitikat, liigse lähtekirjapildi järgimise vastu./
  55. Päll, Peeter. Mida toob meile Moldaavia keeleseadus? — Reede 27.10.1989, nr 43, lk 13.
    /Moldaavia nimede ladinatähelise kirjutusviisi ülevõtmisest; ka teiste NL rahvaste nimede otsetranskribeerimise vajadusest./

1990--1999:

  1. +Liivaku, Uno. Kuidas eesti ajakirjanikud venestavad eesti keelt. — Keel ja Kirjandus 1990, nr 4, lk 194–201.
    /Sh vildakast võõrnimetarvitusest, nimedest "Moonsundi arhipelaag", "Balti meri" ja "Pribaltika"./
  2. Päll, Peeter. Kommentaar. — Reede 26.01.1990, nr 4, lk 13.
    /Ain Ulmre samas ilmunud artikli kommentaar, sh pikemalt vene nimede kirjutamisest, nende rahvusvahelisest latinisatsioonist koos tabeliga./
  3. Ulmre, Ain. Nimed spordis. — Reede 26.01.1990, nr 4, lk 13.
    /Võistkondade ja sportlaste nimedes esinevaid probleeme, sh vene-ukraina, bulgaaria jm nimede segadustest. Samas numbris vt Päll. Kommentaar./
  4. *Ader, Riina. Võõrkohanimede õigekirjutusest eesti ajalehtedes. Kursusetöö. Juhendaja Eevi Ross. TPedI, Tallinn 1991. 34 lk + lisa. (Nr 611.)
  5. *Kislenko, Renate. Võõrpäraste kohanimede ortograafia ajakirjas "Aja Pulss". Kursusetöö. Juhendaja Eevi Ross. TPedI, Tallinn 1991. 47 lk. (Nr 618.)
  6. *Lumiste, Erlike. Võõrkohanimede õigekirjutusest eesti ajalehtedes. Kursusetöö. Juhendaja Eevi Ross. TPedI, Tallinn 1991. 34 lk + lisa. (Nr 611.)
  7. *Põder, Lele. Võõrpäraste kohanimede ortograafia ajakirjas "Aja Pulss". Kursusetöö. Juhendaja Eevi Ross. TPedI, Tallinn 1991. 47 lk. (Nr 618.)
  8. *Päll, Peeter. Peterburi nii nagu Riia. — Rahva Hääl 19.09.1991, lk 4.
  9. *Päll, Peeter. Moldova, Kõrgõzstan jt. — Sirp 08.02.1991, lk 13.
    /Endise NSV Liidu alade kohanimede rahvuslikest kujudest./
  10. +Mäearu, Sirje. Võõrnimetuletiste õigekirjast. — Keel ja Kirjandus 1992, nr 8, lk 489–491.
  11. +Paatsi, Vello. Eestlase geograafiline silmaring ja geograafiaõpetuse algus (kuni 1850. aastani). Magistritöö. Tartu, Tartu Ülikool, Kultuurikeskus 1993. 132 + 324 lk (lisa) (TÜ rmtk: Diss.Tart.487484.)
    /Maailma kohanimede ja geograafiamõistete tulek eestlaste teadvusse. Lisaosas 25 teose väljasedeldused: kohanimed, oskussõnad, taime- ja loomanimetused (Müller, Rossihnius, Stahl, Gutslaff, Göseken, Hornung, Thor Helle, piibel 1739, "Lühhike öppetus...", Masing, Kreutzwald, Gildenmann, Blume jt). Summary: The geographic outlook of the Estonian up to the middle of the 19th century and the beginning of school geography. Sisu: Sissejuhatus – Maarahvas õpib tundma maailma, maailm maarahvast – Iseseisvuse kaotamisest Rootsi aja lõpuni: Võõrad Eestis, Eestlased võõrsil, Eksootilised kaubad – Trükisõna maailmatundmise avardajana XVII-XVIII sajandil: Vaimulik kirjandus ja sõnaraamatud, Ilmalik kirjasõna – Esimestest geograafilistest tekstidest esimese geograafiaõpikuni (XIX sajandi esimene pool): Raamatud, ajakirjad ja ajalehed geograafilise silmaringi laiendajana, Kalendrid geograafilise maailmapildi avardajana, Geograafiaõpetuse algus ja käsikirjalised kooliõpikud, Berend Gildenmann ja esimene eesti geograafiaõpik – Kokkuvõte – Kasutatud kirjandus ja arhiivimaterjalid – Artiklite loetelu – Lisad. Joonis./
  12. *Пялль, Пеэтер. Как написать русские имена и фамилии латинскими буквами. — Выбор 26.01.1993, lk 7.
  13. OU:Erelt, Tiiu; Jõgi, Olev; Kaalep, Ain; Laast, Artur; Rajamets, Harald; Saari, Henn; Seppel, Ly; Udam, Haljand; Ussisoo, Uno. Nimekirjutusraamat. Valgus, Tallinn 1993. 304 lk.
    /Sisu: Kirjutaja eelmärkus, Sissejuhatus (H. Saari) – Raamatu kasutajale – Lühendid – 1. osa: Vene, ukraina, valgevene ja gruusia (reeglid, eesnimesid, perekonnanimesid, kohanimesid jm) – 2. osa: Armeenia, aserbaidžaani, kasahhi, kirgiisi, tadžiki, turkmeeni ja usbeki (reeglid)./
  14. +*Kurs, Ott. Kaardinimede seletussõnastik. Regio, Tartu 1994. 47 lk.
  15. OU:Maailma maade nimed eesti, inglise, prantsuse, vene ja riigi ametikeeles. Pealinnad, ISO maatähised, tähtsamad haldusüksused. Koostanud Peeter Päll. Eesti Keele Sihtasutus, Riigi Keeleamet, Tallinn 1994. 104 lk.
    /Sisu: Koostajalt – Maade nimed – Register./
  16. +Kurs, Ott. Rahvad punases (impeeriumis). — Keel ja Kirjandus 1994, nr 2, lk 122–124.
    /Rets: Margus Kolga, Igor Tõnurist, Lembit Vaba, Jüri Viikberg. Vene impeeriumi rahvaste punane raamat. a/s Nyman & Nyman LNT. Tallinn 1993. XI+371 lk. Sh Venemaa ja Gruusia/Georgia nimest./
  17. *Konsand, Tiit. Maade ja pealinnade nimede ortograafia kujunemine. Diplomitöö. Juhendaja Valve-Liivi Kingisepp. Tartu 1995. 93 lk. (Nr 1246.)
  18. Päll, Peeter. Juri Tšukin alias Jouri Chokin. — Eesti Sõnumid 22.07.1995, lk 7.
    /Vene isikunimekirjutuse probleemid./
  19. ##Mäearu, Sirje. Võõrnimetuletiste õigekirjast. — Keelenõuanne soovitab. (Eesti Keele Sihtasutus,) Tallinn 1996, lk 113–118.
    /Varem ilmunud: KjK 1992/8./
  20. +Paatsi, Vello. Reis ümber eestikeelse maailma. — Akadeemia 1996, nr 8, lk 1739–1745.
    /Rets: Eestikeelne gloobus. Scan-Globe A/S Denmark, Regio Ltd. 1995; Regio gloobuse nimeindeks. Tartu 1996. Sh kohanimekasutusest./
  21. OU:Paatsi, Vello. Eüropa ja Palästina. Esimene eestikeelne kaart. — Akadeemia 1996, nr 12, lk 2570–2583.
    /1854. a maateadusõpiku kaart; kohanimede kirjaviisist. Lisatud kaardi kohanimede loend nüüdisvastetega lk 2578–2583./
  22. *Päll, Peeter. Uus Euroopa eestikeelsel kaardil. — Ärielu 10.10.1996, lk 71–72.
  23. *Tätte, Krista. Diskussioon võõrnimede ja nende tuletiste teemal ning selle tulemused. Proseminaritöö. Juhendaja Elle Sõrmus. TPÜ, Tallinn 1997. Nr 43(97).
  24. OU:Kerge, Krista. Vene isikunimede latiniseerimine. — Õiguskeel 1997, nr 2, lk 37–45.
    /Eesti ja rahvusvahelise tabeli kasutamisest./
  25. +Päll, Peeter. Rahvaste ja keelte nimetuste õigekiri. — Keel ja Kirjandus 1998, nr 4, lk 262–272.
    /Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitused. Uuesti avaldatud (parandustega): Kirjakeele teataja II. Tartu 2000, lk 83–105./
  26. OU:Päll, Peeter. Väliskohanimede õigekiri. — Keel ja Kirjandus 1998, nr 6, lk 411–426.
    /Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitused: kirjutuspõhimõtted, Venemaa haldusüksuste nimed, transkriptsioonitabelid, maailma maade ja nende elanike nimetused. Uuesti avaldatud (täiendustega): Kirjakeele teataja II. Tartu 2000, lk 54–60 ja 66–82 (maade nimed)./
  27. OU:Liivak, Sander Alfred. Ungari isikunimede õigekeelsusest. — Keel ja Kirjandus 1998, nr 9, lk 635–637.
    /Ees- ja perekonnanimedest, vanast kirjaviisist, naisenimedest, nimede käänamisest./
  28. +Liivaku, Uno. Tähelepanekuid Eesti Televisiooni keelekasutusest. — Keel ja Kirjandus 1998, nr 10, lk 680–690.
    /Sh võõrnimede väärhääldusest lk 684–686./
  29. +Raadik, Maire. Kaupade nimetamine. — Keel ja Kirjandus 1998, nr 11, lk 766–770.
    /Kaubanimetuste, sh nende koosseisus olevate nimede uued õigekirjareeglid; ESi keeletoimkonna soovitused. Uuesti avaldatud: Kirjakeele teataja II. Tartu 2000, lk 115–121. Kokkuvõtlikud ülevaated vt ka M. Raadik, Postimees 18.10.1998, Õpetajate Leht 23.10.1998 ja Keelenõuanne soovitab 2. Tallinn 2000, lk 140–146./
  30. Lillemets, Enn. Förjalased räägivad förja keelt. — Keel ja Kirjandus 1998, nr 11, lk 771.
    /Sh Fääri saarte nimest - soovitatavalt Förja saared. Samas: Peeter Päll, Kommentaar, lk 772/
  31. +*Raadik, Maire. Emakeele Seltsi õigekirjasoovitused. — Postimees 18.10.1998.
    /Kaupade nimetamisest. Samas: "Keelesoovituste selgituseks". Täielik tekst ilmunud KjK 1998/11 ("Kaupade nimetamine")./
  32. +*Kraut, Einar; Liivaste, E.; Tarvo, A. Eesti õigekeel. Gümnaasiumi õigekeelsusõpik. Koolibri, Tallinn 1998.
    /Sh võõrnimedest ja nende hääldusest lk 28–29, 40–42, 63–64./
  33. +Paul, Toomas. Eesti piiblitõlke ajalugu. Esimestest katsetest kuni 1999. aastani. Toimetanud Tõnu Tender Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised nr. 72. Tallinn 1999. 875 lk.
    /Puudutab piiblinimede kirjutamist (pikemalt alapeatükis "Piibli pärisnimede edastamise problemaatika" lk 344–352, samuti lk 702 jm). /
  34. Päll, Peeter. Kohanimevalimik. Teiskeelsete nimede hääldamise juhiseid. — Eesti keele sõnaraamat ÕS 1999. Toimetanud Tiiu Erelt. Koostanud Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik ja Tiiu Erelt. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 1999, lk 971–1020, 1021–1034.
  35. Hint, Mati. Kas Kroaatia on nüüd lõplikult kadunud? — Eesti Päevaleht 25.10.1999, lk 6.
    /Kroaatia/Horvaatia nimest, serbia, horvaadi ja bosnia keelest./
  36. OU:Päll, Peeter. Maailma kohanimed. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 1999. 632 lk.
    /Sisu: Saateks – Nimekirjutuse põhimõisteid – Kasutusjuhiseid – Lühendid – Allikad – Sõnastik (29–402) – Võõrkeelsed nimeviited – Maade ja pealinnade nimed ning ISO maatähised – Lühikesi kirjutus- ja hääldusjuhiseid – Sõnaseletusi. Tutv: Butkus, Vytautas, Gimtoji kalba 2001/3, lk 23–24./
  37. Soosaar, Sven-Erik. Kas rahvad ja keeled veatult kirjas? — Keel ja Kirjandus 1999, nr 2, lk 124.
    /Eskimo keelte nimetustest (vt Päll KjK 1998/4)./

Alates 2000:

  1. *Burlakova, Zinaida. Võõrkohanimede kirjutamise põhimõtted ja nende areng 1990. aastatel. Seminaritöö. Juhendaja Tiina Rüütmaa. TPÜ, Tallinn 2000. 25 lk. (Nr 2/00.)
  2. +Erelt, Tiiu. Nimetäiendiga piltlikud väljendid (Damoklese mõõk ja Rootsi kardinad). — Keelenõuanne soovitab. 2. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2000, lk 147–149.
    /Suurtähe põhjenduseks./
  3. OU:Lilleväli, Mati. Piibli nimede leksikon. Kristlik kirjastusselts "Logos", Tallinn 2000. 264 lk.
    /Sisu: Saateks – Lähteandmeid sõnastiku kasutamiseks – I Kanooniline Piibel: Märksõnad, mis ei esine pärisnimedena, Sõnastik – II Vana Testamendi Apokrüüfid (Apokriiva) – Lisa./
  4. OU:Päll, Peeter. Consequences of the coexistence of different writing systems in the example of Estonia. — Utanlandske namn i Norden. Rapport frå NORNAs tjuesjette symposium i Oslo 28.-30. mai 1997. NORNA-rapporter 68. NORNA-Förlaget, Uppsala 1999 (de facto 2000), lk 171–180.
    /Eesti nimedest vene tekstis ja vastupidi. Kahe kirjutussüsteemi koosmõju areng./
  5. ##Raadik, Maire. Kaupade nimetamine. — Keelenõuanne soovitab. 2. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2000, lk 140–146.
    /Varem ilmunud: Postimees 18.10.1998, Õpetajate Leht 23.10.1998./
  6. OU:Vene-eesti ja eesti-vene ümberkirjutusreeglid. — Kirjakeele teataja II. 1993–2000. Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitused. Emakeele Selts, (Tartu) 2000, lk 106–114.
    /Alajaotused: Tähetabel vene nimede transkribeerimiseks Eesti dokumentides (Emakeele Seltsi keeletoimkonna 23.11.1995 soovitus); Tähetabel vene kirillitsas kirjutatud nimede translitereerimiseks ladina tähestikku; Eesti-vene tähetabel (Emakeele Seltsi keeletoimkonna 08.04.1998 soovitus). Varem ilmunud ka teistes väljaannetes, sh vene-eesti tabelid Vabariigi Valitsuse 25.03.1998 määrusena nr 66 "Võõrkeelsete isikunimede ümberkirjutusreeglite kehtestamine" (RT I, 1998, 31/32, 427) ja eesti-vene tabel haridusministri 18.05.1998 määrusena nr 6 "Kohanimede ümberkirjutusreeglite kehtestamine" (RTL 1998, 177/178, 683). Viimasega tühistati haridusministri varasem määrus vene-eesti tabelite kohta (08.02.1996 nr 5 "Ümberkirjutusreeglite kehtestamine", RTL 1996, 40, 259), mida asendab valitsuse eespool nimetatud määrus./
  7. Päll, Peeter. Эстонские экзонимы в новейших изданиях (словарях, картах). — Kohanimenõukogu koduleht. (Tallinn) 2000.
    /Tõlge leedu keelde, vt Pelis, Pėteris 2001/
  8. OU:Päll, Peeter. Võõrnimede hääldus. — Keel ja Kirjandus 2000, nr 10, lk 737–738.
    /Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitused. Uuesti avaldatud: Kirjakeele teataja II. Tartu 2000, lk 122–124./
  9. *Vare, Priit. Kohanimed ajavad keele sõlme. — Eesti Ekspress 11.01.2001, nr 2.
    /Väliskohanimede raskustest, kommentaariks Mart Laari, Liisa Pakosta ja Janek Mäggi geograafiatestile (lühiintervjuu Peeter Pälliga; raskused ajalehes siiski esitatud liialdatult - koost.)./
  10. *Kraut, Einar. Hääldusõppe probleeme ja võimalusi. Ettekanne kõnekoosolekul Tallinnas. — ES 10.05.2001.
    /Ka võõrnimede hääldamisest./
  11. Butkus, Vytautas. Apie du pasaulio geografinių pavadinimų žodynus. — Gimtoji kalba 2001, nr 3, lk 23–24.
    /Rets: Päll, Peeter. Maailma kohanimed. Tallinn 1999. Pikemalt uuest leedu geograafiaentsüklopeedia kavast koos artiklinäidetega./
  12. Pelis, Pėteris (Peeter Päll). Kaip Estijoje norminami svetimų kalbų vietovardžiai. — Gimtoji kalba 2001, nr 5, lk 22–23.
    /"Kuidas Eestis normitakse võõrkohanimesid." Tõlge vene k-s ilmunud lühiesitusest UNGEGNi Balti jaotise Vilniuse koosolekul okt-s 2000./
  13. Päll, Peeter. Kodukootud latinismused ehk Kuidas sünnivad maanimed? — Oma Keel 2001, nr 1, lk 34–37.
    /Pms ia-lõpulistest maanimedest, ka muudest tüüpilistest maanimelõppudest. Sisu: Tšetšeenia, Inguššia jt – Karabahh ja Tšehhi – -stan, -maa jt./
  14. Päll, Peeter. Afganistan keelel. — Oma Keel 2001, nr 2, lk 49–50.
    /Nime Taliban õigest kujust, ka araabia nimedest Al Qaeda ja Osama bin Laden jm. Õiend Oma Keeles 2002 nr 1 lk 49./
  15. OU:Bušs, Ojārs. Riikide nimed läti, leedu ja eesti keeles (eksonüümid ja endonüümid). — Nime murre. Pühendusteos Valdek Palli 75. sünnipäevaks 30. juunil 2002. Koostanud Marja Kallasmaa. Toimetanud Marja Kallasmaa ja Margit Langemets. Eesti Keele Instituudi toimetised 11. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2002, lk 25–30.
    /Kolme keele nimekasutuse võrdlusi./
  16. +Erelt, Tiiu. Eesti keelekorraldus. Toimetanud Maire Raadik. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2002. 456 lk.
    /2 osas: Ajalugu ja tänapäev; Lugemik. Sh kommenteeritud keelekorraldajate nimeteemalisi seisukohti jm: Elmar Muuk (lk 127 jj), Ernst Nurm (143), Elmar Elisto (148), VÕK (226, 234–238, 241–242), ESi keeletoimkond (247–248). Lugemikus avaldatud Elmar Elisto "Kohanimede kirjutusest eesti keeles" (384–389) ning Ernst Nurme "Austagem kirjakeele traditsiooni" (390–399)./
  17. OU:Päll, Peeter. Franckrike maast Prantsusmaani. Pilk võõrnimede kujunemise vanemale ajaloole. — Nime murre. Pühendusteos Valdek Palli 75. sünnipäevaks 30. juunil 2002. Koostanud Marja Kallasmaa. Toimetanud Marja Kallasmaa ja Margit Langemets. Eesti Keele Instituudi toimetised 11. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2002, lk 199–215.
    /Võõrnimekirjutuse põhimõtted kuni 1911. aastani./
  18. *Eltermaa, Mall. Võõraste kohanimede tulek eesti keelde. Õpilasettekanne Viljandi Maagümnaasiumi VII keelepäeval. — ES 02.04.2002.
  19. OU:Rein, Kaarina. Uuskreeka nimed eesti keeles. — Keel ja Kirjandus 2002, nr 5, lk 320–328.
    /Uus- ja vanakreeka nimede kirjutamise juhistest läbi aegade; kreeklaste omaladina kriitikat, ettepanek kehtestada lisaks uuskreeka nimede häälduspärane transkriptsioon./
  20. OU:Kala, Tiina. Ajalooliste isikunimede õiged (?) ja valed (?) vormid. — Keel ja Kirjandus 2002, nr 6, lk 437–439.
    /Vastukaja R. Raagile KjK 2002/3. Muid näiteid nimede varieeruvusest; soovitab rohkem vastavust nüüdisaegsete reeglitega./
  21. +Meidla, Tõnu; Nestor, Heldur; Raukas, Anto. Stratigraafiaterminoloogiast spetsialisti pilgu läbi. — Keel ja Kirjandus 2002, nr 10, lk 727–733.
    /Põhjendus, miks geoloogid soovivad stratigraafia termineid näha nimedena./
  22. Päll, Peeter. Peterburi nimi vajab selgitust. — Oma Keel 2002, nr 1, lk 47–49.
    /Peterburi nime päritolust ja eesti keeles kasutatavast kujust./
  23. +Laanekask, Heli. Üks küsimus seoses tartu keelega. — Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat II. Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus, Tartu 2003, lk 86–89.
    /Suure ja väikese algustähe kimbatusest murrete, keelte ja keelkondade nimetustes. Uuesti avaldatud autori doktoriväitekirjas 2004 ("Eesti kirjakeele kujunemine ja kujundamine 16.–19. sajandil")./
  24. OU:Päll, Peeter. Türkmeeni ja usbeki nimede kirjutamine. — Keel ja Kirjandus 2003, nr 2, lk 125–130.
    /Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitus 26.11.2002, tabelid ja nimestikud./
  25. +Paatsi, Vello. Berend Gildenmann. Ühe XIX sajandi eesti kirjamehe elusaatus. — Keel ja Kirjandus 2003, nr 3, lk 210–217.
    /Sh tema esimesest eestikeelsest geograafiaõpikust./
  26. Päll, Peeter. Montenegro nimest eesti keeles. — Postimees 21.02.2003.
    /Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitus eelistada Montenegrot Tšernogooriale./
  27. *Karma, Tõnu. Hädas võõrpärisnimedega. Ettekanne kõnekoosolekul Tallinnas. — ES 04.05.2004.
    /Tutv: Maria-Maren Sepper, KjK 2004/10, lk 798–799./
  28. OU:*Mõistlik, Piret. Vene isikunime latiniseerimise õiguslikust regulatsioonist Eestis. — Juridica 2004, nr 4, lk 272–279.
  29. +Kurs, Ott. Kasahhi keel taas ladinatähestikuline. — Keel ja Kirjandus 2004, nr 2, lk 140–141.
    /Mõnevõrra ennatlik teade, mis rajaneb ühel Türgi ajakirjas avaldatud allikaviiteta tabelil./
  30. *Jegorov, Margus. Pihkva või Pskov. — Postimees 26.07.2004.
    /Tallinna nimest venekeelses tekstis. Vt ka P. Pälli vastust 28.07 Postimehes./
  31. *Meema, August. Eesti keele küsimusi. — Postimees 18.08.2004.
    /Miks on Tomski oblastis Aleksandrovskoje rajoon, kui kõik kohapealsed eestlased ütlesid "Aleksandrovski rajoon"? Vt ka A. Kasikovi vastust 28.08.2004./
  32. *Kasikov, Aarne. Eesti keelel on omad reeglid. — Postimees 28.08.2004.
    /Vastuseks August Meema kirjale 18.08 Postimehes, Aleksandrovskoje rajooni nimest./
  33. +Saarnak, Hanna. Umbrohi lokkab jälle. — Postimees 17.09.2004, lk 12.
    /Lugejakiri. Mh Peterburi vigasest nimest siltidel./
  34. +Ots, Heido. Ladina tähtede nimetamine võõrkeelte pruugi järgi – kas ehtsuse taotlus või edevus? — Õiguskeel 2004, nr 3, lk 20–22.
    /Võõrkeelsete lühendite hääldamisest, võrdluseks ka võõrkohanimedest./
  35. *Jevsejeva, Jelena. Võõrnimed venekeelses ajakirjanduses eri aegadel. Bakalaureusetöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2005. Nr 33(05).
  36. *Panitševa, Svetlana. Võõrnimede kirjutamine Venemaa ja Eesti venekeelses ajakirjanduses aastatel 1989–2004. Bakalaureusetöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2005. Nr 32(05).
  37. OU:Päll, Peeter. Võõrnimed eestikeelses tekstis. Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis. 15. Tartu Ülikooli kirjastus, Tartu 2005. 198 lk.
    /Võõrnimede kirjutamise põhimõtted ja nende kujunemine. Summary: Foreign names in Estonian texts, lk 193–195. Sisu: Sissejuhatus – Üldist võõrnimedest – Reeglipärased võõrnimed – Ümberkirjutussüsteemid – Kokkuleppelised võõrnimed – Võõrnimede sobitamine – Võõrnimekorraldus – Eesti võõrnimekirjutuse kujunemine – Väliskohanimede andmebaasi mudel – Kokkuvõte – Lühendid – Kirjandus. Tutv: Kurs, Ott, Akadeemia 2005/8, lk 1800–1804; Kerge, Krista, KjK 2005/12, lk 1014–1019./
  38. *Valdmann, Signe. Võõrkohanimed Postimehes ja Päevalehes aastatel 1984, 1994, 2004. Bakalaureusetöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2005. Nr 35(05).
  39. Kurs, Ott. Eesti ja maailm nimedes. — Akadeemia 2005, nr 8, lk 1800–1804.
    /Rets: Peeter Päll. Võõrnimed eestikeelses tekstis. Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 15. Tartu 2005./
  40. *Kaalep, Ain. Kas Gruusia või Georgia? Rahvaste nimetamisel tuleb püüelda originaaliläheduse poole. — Eesti Päevaleht 23.09.2005.
    /Eelistab Georgiat./
  41. *Lobjakas, Ahto. Loogiline on Kroaatia, mitte Horvaatia. Kuidas nimetada riike? — Eesti Päevaleht 26.09.2005.
    /Peab saksa vahendusele tuginevat Kroaatiat loogilisemaks. Vt ka EPL 07.10.2005./
  42. *Päll, Peeter. Kuidas nimetada riike? — Eesti Päevaleht 07.10.2005.
    /Gruusia/Georgia, Horvaatia/Kroaatia nimest, võõrnimede kirjutamise põhimõtetest. Vastuseks Ahto Lobjakale ja Ain Kaalepile. Vt ka A. Vilo EPvl 11.10.2005./
  43. Vilo, Ago. Mööda väidetud. — Eesti Päevaleht 11.10.2005.
    /Vastuseks P. Pällile EPvl 07.10.2005./
  44. *Päll, Peeter. Nimed ja kirjaviisid – kaks sammu edasi ... Ettekanne ESi aastakoosolekul Tartus. — ES 22.03.2005.
  45. +Verschik, Anna. Vaadeldes konvergentsi: eesti liitsõnad ja nende vasted Eesti vene keeles. — Keel ja Kirjandus 2005, nr 1, lk 21–34.
    /Sh eesti nimedest ja nimetustes venekeelses tekstis lk 30–31, 33./
  46. Kerge, Krista. Väärikas väitekiri nimeteemal. — Keel ja Kirjandus 2005, nr 12, lk 1014–1019.
    /Rets: Peeter Päll. Võõrnimed eestikeelses tekstis. Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis. 15. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005. 198 lk./
  47. Päll, Peeter. Romanization systems for geographical names. — Technical reference manual for the standardization of geographical names. United Nations Group of Experts on Geographical Names. United Nations Department of Economic and Social Affairs. Statistics Division, New York 2007, lk 1–82.
  48. Matthews, Philip W.; Päll, Peeter. Māori names for countries – endonyms or exonyms? — Exonyms and the International Standardisation of Geographical Names. Approaches towards the Resolution of an Apparent Contradiction. Edited by Peter Jordan, Milan Orožen Adamič, Paul Woodman. LIT, Wien 2007, lk 185–201.
  49. Päll, Peeter; Matthews, Philip W. Some linguistic aspects of defining exonyms. — Exonyms and the International Standardisation of Geographical Names. Approaches towards the Resolution of an Apparent Contradiction. Edited by Peter Jordan, Milan Orožen Adamič, Paul Woodman. LIT, Wien 2007, lk 69–79.
  50. OU:Päll, Peeter. Conventional names or exonyms in Estonian. — Proceedings of the 21st International Congress of Onomastic Sciences. Uppsala 19–24 August 2002. Vol. 4. Editors: Eva Brylla & Mats Wahlberg in collaboration with Dieter Kremer & Botolv Helleland. Institutet för språk och folkminnen, Uppsala 2008, lk 384–389.
  51. +Tóth, Szilárd; Ernits, Enn. Ungari fennougristi raamat eesti keeles: kontekst ja probleemistik. — Keel ja Kirjandus 2008, nr 1-2, lk 111–114.
    /Rets: Pál Hunfalvy. Reis Läänemere provintsides. EKSA, Tallinn 2007. 311 lk. Sh kohanimede (Võrtsjärv, Paldiski jt) edasiandmise probleemist tõlkes./
  52. +Kaplinski, Jaan. Pikad vokaalid ja hüperkorrektsuse keerdsõlmed. — Keel ja Kirjandus 2009, nr 4, lk 282–284.
    /Sh gruusia nimedest ning pika vokaaliga muganditest kohanimedes ja rahvanimetustes. Vt ka Päll, samas./
  53. +Päll, Peeter. Paar sõna selgituseks. — Keel ja Kirjandus 2009, nr 4, lk 284–285.
    /Vastuseks Jaan Kaplinskile samas numbris./