EESTI ONOMASTIKA BIBLIOGRAAFIA.
Temaatiline loend.
Kohanimekorraldus. Nimistud, kaardid jm allikmaterjalid.


Kronoloogiliselt:

  1. +*(Thor-Helle, Anton). Kurtzgefaßte Anweisung zur Ehstnischen Sprache, in welcher mitgetheilet werden I. Eine GRAMMATICA, II. Ein VOCABVLARIVM, III. PROVERBIA, IV. ÆNIGMATA, V. COLLOQVIA. Gedruckt bey Stephan Orban, Halle 1732.
    /Sh Tallinna tänavate, hoonete jm ning Eestimaa kubermangu mõisate nimestik eesti ja saksa k-s lk 307–321./
  2. *(Schmidt, J. F.) Provincia Revaliensis sive Estlandia Quator Dioecesibus contenta, cum Finitimis Insulis Dago, Worms etc. Auctore J. F. Schmidio. Petropoli 1770.
    /Põhja-Eesti kaart./
  3. OU:+*Hupel, August Wilhelm. Topographische Nachrichten von Lief- u. Ehstland. Bd. I–III. Riga 1774–1782.
  4. +*Mellin, Ludwig August. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernements und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga und Leipzig 1791–1798.
    /Liivimaa atlas mitmel lehel. Järeltrükk 1972 vt Jäger & Bong./
  5. +*Hagemeister, Heinrich von. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. T. 1–2. Riga 1836–1837.
  6. +*Verzeichnis der Städte, Kirchen, Güter, Flüsse und Seen in Livland, die im lettischen und ehstnischen von der deutschen Benennung abweichen. Dorpat, den 3. Juli 1837. 8 lk.
    /Rückeri Liivimaa spetsiaalkaardi lisana koostatud kohanimestik./
  7. (Rücker, C. G.) Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. 1839. (1 : 184 275.)
    /Järeltrükk: AS Regio 1992. Kaardi kohanimede eesti ja läti vastete register ilmus eraldi väljaandena (vt "Verzeichnis.." 1837). Kaardist ja selle nimedest vt Varep 1957 (seal on ka kaardi Eesti osa kohanimede loend nüüdisvastetega)./
  8. (Schmidt, J. H.) Generalcharte von Ehstland in 2 Blättern mit Unterstützung des Vereins der Merino zucht zu Orrenhof, herausgegeben von I. H. Schmidt dimtt: Estl. Först. Geom. Colleg. Registr. (Reval) 1844.
    /Järeltrükk: a/s Regio 1991 (vähendusega 1,33 korda). Kaardi 2., uuendatud ja täiendatud trükk ilmus 1875 ja 1884./
  9. +*Buxhövden, F. v. Zweite Fortsetzung von des Herren Hofraths von Hagemeister Materialien zur Gütergeschichte Livlands, enthaltend Beiträge zu einer älteren Geschichte der Oeselschen Landgüter und ihrer Besitzer. Riga 1851.
  10. (Лунинъ, Иванъ). Эстонско-русскій словарь, составленный по Гупелю Иваномъ Лунинымъ. Въ Типографіи вдовы Шюнмана и К. Маттисена, Дерптъ 1853. 250 lk.
    /Sh lk 237–250 eesti-vene kohanimeloend (Списокъ городовъ и мызъ, гдѣ преимущественно господствуетъ эстонскій языкъ). Kohanimesid sisaldab samuti sõnaraamatu üldosa./
  11. +*Liv-, Est- und Kurländisches Urkundenbuch nebst Regesten. Begründet von F. G. Bunge. Bd. I–VI, hrsg. von F. G. Bunge; Bd. VII–IX von H. Hildebrand; Bd. X–XI von Ph. Schwartz; Bd. XII von Ph. Schwartz und A. Blumenrincq. Riga, Moskau 1853–1910.
  12. +*Est- und Livländische Brieflade. Eine Sammlung von Urkunden zur Adels- und Gütergeschichte Est- und Livlands, in Uebersetzungen und Auszügen. I Th. Dänische und Ordenszeit. 1.-2. Band. Hrsg. von F. G. Bunge und R. Toll. Reval 1856–1857.
  13. +*Maa Kaardi-Ramat kus sees 16 Maa Kaarti. Pernos, R. Jakobi et Komp. kullo ja warraga. Kiwwi peäl trükkitud Tartus L. Höwlingeri jures. 1859.
    /Sisu: 1. Öhto poolne pool kerra. Hommiku poolne pool kerra – 2. Eiropa – 3. Asia – 4. Ahwrika – 5. Amerika – 6. Australia ja Polinesia – 7. Wenne-ma – 8. Läne-merre-Kubbernumangud – 9. Saksa-ma, Sweitsi-ma, Holland ja Belgia – 10. Rootsi-, Norwegi- ja Tani-ma – 11. Suur-Brittania ja Iri-ma – 12. Portugal ja Hispania – Prantsusse-ma – 14. Italia – 15. Türgi-ma, Kreka-ma ja Joni-sared – 16. Palästina ehk Kanaani-ma./
  14. +*Est- und Livländische Brieflade. Eine Sammlung von Urkunden zur Adels- und Gütergeschichte Est- und Livlands, in Uebersetzungen und Auszügen. II Abt. Schwedische und polnische Zeit. 1. Bd. Hrsg. von E. Pabst und R. Toll. Reval 1861.
    /+Registerband. Riga–Moskau 1885./
  15. +*Bienemann, Fr. Briefe und Urkunden zur Geschichte Livlands in den Jahren 1558–1562. Bd. I–V. Riga 1865–1876.
  16. *Wiedemann, F(erdinand) J(ohann). Ehstnisch-deutsches Wörterbuch. Der Akademie am 23. August 1866 vorgelegt. St. Petersburg 1869. 1002 lk.
    /Sisaldab ka isiku- ja kohanimesid. Teine, täiendatud trükk ilmus 1893./
  17. +*Stryck, L. v. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Theil. Dorpat 1877.
  18. *(Schmidt, J. H.) Karte von Ehstland mit den Kreis-, Polizeidistricts- und Guts-Grenzen so wie den Plänen der Städte, neu umgearbeitet und herausgegeben von Hofrath J. H. Schmidt, Ehstländischem Gouvernem. Revisor. Zweite Auflage. Reval 1884. 1 : 210 000.
    /Esmatrükk 1844./
  19. Kuusik, T(imotheus). Lühikene maadeteadusline sõnastik ehk tähtsamate kohtade nimed Eesti-pinnal / Краткій географическій словарь или болѣе важныя названія мѣстностей въ Эстоніи. Toimetanud T. Kuusik, kooliõpetaja Arukülas / Составилъ Т. Кузикъ, учитель въ Аррокюлѣ. — Eesti-vene sõnaraamat Wiedemanni järele / Эстско-русский словарь по Видеману. Seadnud M. Salem, endine Ladina- ja Eesti-keele õpetaja Tallinna Aleksandri gimnasiumis. Täiendanud ja läbi vaatanud J. Kunder ja kooliõpetaja T. Kuusik. Eesti kirjameeste seltsi toimetused Nr. 90. Th. Jakobsoni kirjastus, Tallinnas 1890, lk 493–526.
    /Üsna põhjalik eesti-vene kohanimeloend, hõlmab ka üksikuid Eesti-väliseid kohti. Kohanimesid (Wiedemanni alusel) sisaldab samuti sõnaraamatu üldosa./
  20. ##Wiedemann, Ferdinand (Johann). Ehstnisch-deutsches Wörterbuch. Zweite vermehrte Auflage. Im Auftrage der Kaiserlichen Akademie der Wissenschaften redigirt von Dr. Jacob Hurt. St. Petersburg 1893. XII + 1406 vg + CLXII.
    /(1. trükk 1869.) Sisaldab ka isiku- ja kohanimesid. Teise väljaande kordustrükid ilmusid ka 1923 (EKSi kirjastus, Tartu; Albert Saareste sissejuhatusega) ning 1973 (Valgus, Tallinn; Paul Ariste sissejuhatusega). Tutv: C. E., St. Petersburger Zeitung 1893, nr 199. Rigaer Tageblatt 1892, nr 62./
  21. *Трусманъ, Ю. А. Этимологія мѣстныхъ названій Псковскаго уѣзда. Ревель 1897.
    /Pihkvamaa, sh Setumaa kohanimede loend etümoloogiliste katsetega. Tutv: Schlüter, W., SbGEG (1897) 1898, lk 169./
  22. +*Livländische Güterurkunden (aus den Jahren 1207 bis 1500). Bd. I. Hrsg. H. v. Bruiningk, N. Busch. Riga 1908. 788 lk.
  23. +*(Richter, Adolf). Adolf Richters Baltische Verkehrs- und Adreßbücher. Bd. 1. Livland. Riga 1909.
    /Sisaldab mõisate ja linnatänavate nimesid kolmes keeles, kõrtside, talude jne nimesid. /
  24. +*(Richter, Adolf). Adolf Richters Baltische Verkehrs- und Adreßbücher. Bd. 3. Estland. Riga 1913.
    /Sisaldab mõisate ja linnatänavate nimesid kolmes keeles, kõrtside, talude jne nimesid. /
  25. +*Polska XVI wieku pod względem geograficzno-statystycznym. Tom XIII. Inflanty. Część. 1. Wydałi J. Jakubowski i J. Kordzikowski. Warszawa 1915. 360 lk.
  26. +*Freymann, Georg v. Urkunden und Aktenstücke aus dem Fellinschen Stadtarchiv 1481–1783. — Jahresbericht d. Felliner Literar. Ges. 1912–1917. (Fellin 1918,) lk 1–400.
    /Sh sisaldab rikkalikku isiku- (365–394) ja koharegistrit (395–400)./
  27. +*Nigol, August. Eesti asundused ja asupaigad Venemaal. Eesti Kirjanduse Seltsi Kodumaa Tundmaõppimise Toimekonna toimetused nr. 1. Eesti Kirjastuse-Ühisuse "Postimehe" trükk, Tartu 1918. 94 lk.
    /Sh 318 asunduse nimed eesti ja vene k-s./
  28. +*Eestimaa kaart . H. Laakmann, Tartu 1919.
    /"Ülevaatliku Baltimaade kaardi" osalt uuendatud trükk. Tutv: E(isen), M. J., Postimees 11.03.1919. En. [=Eisen, M. J.], Tallinna Teataja 11.04.1919. Godson, Mr., Tallinna Teataja 24.09.1920. Jürine, Robert, Vaba Maa 28.12.1920. Tiitsmaa, A., EK 1923, lk 173–177./
  29. *Nomenclature des bureaux de poste et télégraphe de la république Eesti. s.l. et a. (1919). 12 lk.
    /Ametlik saksa-eesti nimistu./
  30. +*(Sevoni, J. F.) Eesti kaart. Viron kartta. Helsinki 1919.
    /Koos eesti-saksa ja saksa-eesti registriga (16 lk). Tutv: EFAA 1919, lk 19–21 (põhjalik vigade loend: P. Johansen, A. Saareste). -s- [=Eisen, M. J.], Postimees 08.05.1919. Gr(eiffenhagen, O.), Revaler Bote 14.02.1921. Vilberg, G., Vaba Maa 23.02.1921. Tiitsmaa, A., EK 1923, lk 173–177./
  31. +*Ülevaatlik Baltimaade kaart. H. Laakmann, Tartu 1919.
    /Tutv: E(isen), M. J., Postimees 26.02.1919./
  32. *Raudteejaamade nimed . — Tallinna Teataja 03.10.1919, nr 214, lk 3.
    /Ametlik nimistu./
  33. +*Eestimaa kaart . Sõjaväe kartografia jaoskonna väljaanne. Mõõt 1 : 300000. (Tallinn) 1921.
    /Seinakaart 4 lehel. Tutv: EFAA 1921, lk 22 (vigade loend). Rumma, J., Loodus 1922, lk 316–317. Tiitsmaa, A., EK 1926, lk 45–47./
  34. +*Eestimaa füüsiline kaart . Sõjaväe kartograafia jaoskonna väljaanne. Mõõt 1 : 300000. Joonistanud sv. kartograaf Ad. Villard. (Tallinn) 1922.
    /Seinakaart 4 lehel. Tutv: EFAA 1922–1923, lk 20 (kohanimede kriitika)./
  35. +*Eestimaa kooli-seinakaart . Mõõt 1 : 300000. Joonistanud J. L. Jürgens. Tartu 1923.
    /2 lehel. Tutv: EFAA 1922–1923, lk 21 (kohanimede kriitika)./
  36. +*Livländische Güterurkunden (aus den Jahren 1501 bis 1545). Bd. II. Im Auftrage und auf Kosten des Lettländischen Bildungsministeriums herausgegeben von H. Bruiningk. Riga 1923. XXIII + 923 lk.
    /Rikkalik isiku- ja eeskätt kohanimeainestik, registrid lk 775–907. Nicolaus Buschi ja A. Westrén-Dolli lisaselgitused./
  37. +*Riigi Statistika Keskbüroo. 1922. a. üldrahvalugemise andmed. I-XI. Tallinn 1923–1927
    /Sisaldab lisana külade, alevike, asunduste jm nimestikke. Vihud: IV. Viru maakond (1924); V. Järva maakond (1923); VI. Harju maakond ja Tallinna linn (1924); VII-a. Lääne maakond (1924); VII-b. Saare maakond (1924); VIII. Pärnu maakond (1923); IX. Viljandi maakond (1924); X. Tartu ja Valga maakonnad (1924); XI. Võru ja Petseri maakonnad (1927)./
  38. +*Westrén-Doll, August. Das Inventar der Starostei Dorpat im Jahre 1582. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1922. Dorpat 1923, lk 32–56.
    /Tartu- ja Võrumaa kohanimedest neis ja nüüdsetest vastetest./
  39. OU:+*Üleriikline asumite nimestik. Linnad, alevid, vallad, külad, asundused, üksiktalud j. m. kohad. Posti Peavalitsuse väljaanne. s.l. 1923. 544 lk.
  40. +*Johansen, Paul. Das älteste Wackenbuch des Revaler St. Johannis-Siechenhauses 1435–1507. Herausgegeben von Dr. phil. Paul Johansen. Publikationen aus dem Revaler Stadtarchiv. IV. Folge. Reval 1925.
  41. +*Tartumaa . Maadeteadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Eesti I. Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, Tartu 1925.
  42. +*Võrumaa . Maadeteaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus. Eesti II. Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, Tartu 1926.
  43. +*Tallinna vanimad arveraamatud 1363–1374. Die ältesten Kämmereibücher der Stadt Reval 1363–1374. Tallinn–Reval 1927.
  44. +*Setumaa . Maadeteaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus. Eesti III. Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, Tartu 1928.
  45. +*Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365–1458. Revaler Geleitsbuch-Bruchstücke. 1365–1458. Toimetanud P. Johansen. Tallinna linna arhiivi väljaanded. Nr. 4. EKÜ, Tallinn 1929. XXXIX + 96 lk.
    /Sisaldab palju isiku- ja kohanimesid. Nimeregister lk 75–90, aine- ja sõnaregister 91–96; kohanimed võimalust mööda identifitseeritud./
  46. *Estn(isch)-deutsches Ortsnamenverzeihnis . — Revaler Kalender für 1931. (1930), lk 252–267.
    /Tähestikuline loend./
  47. +*Pärnumaa . Maadeteaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus. Eesti IV. Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, Tartu 1930.
  48. +*Tallinna pärgamentne rendiseraamat. 1382–1518. Das Revaler Pergament Rentenbuch. 1382–1518. Toimetanud A. Plaesterer. Tallinna linnaarhiivi väljaanded. Nr. 5. EKÜ, Tallinn 1930. XXIV + 482 lk.
    /Sisaldab tühisel määral koha- ja eesti isikunimesid, mida aitab leida koharegister (423–429) ja isikunimeregister (430–482)./
  49. *Deutsch-fremdsprachiges (fremdsprachig-deutsches) Ortsnamenverzeichnis. Im Auftrage der Praktischen Abteilung der Deutschen Akademie in München bearbeitet von O. Kredel und F. Thierfelder. Deutsche Verlagsgesellschaft m. b. H., Berlin 1931. 1172 lk.
    /Lk 313–333 saksa-eesti, 336–348 eesti-saksa nimeloend, koos maakonnakuuluvusega. Tutv: EFAA, lk 14 (vigade loend)./
  50. *Eesti teedekaart . Carte routière d'Estonie. Teedeministeeriumi maanteede ja ehituse osakond, Tallinn 1931. 5 lehte.
    /Ilmus hiljem ka köidetud kujul. Tutv: EFAA, lk 15 (kohanimede kriitikat)./
  51. +*Johansen, Paul. 35 Regesten und Urkunden zur Gütergeschichte Harrien–Wierlands (Harju–Virumaa) im 13. und 14. Jahrhundert. — Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat / Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft 1930. Tartu 1932, lk 1–46.
  52. +*Valgamaa . Maadeteaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus. Eesti V. Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, Tartu 1932.
  53. +*Riikoja, Heinrich. Eesti järvede nimestik. (Tartu 1934.)
  54. +*Saaremaa . Maadeteaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Eesti VI. Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, Tartu 1934.
  55. +*Johansen, Paul. Bruchstücke des Landbuches der Ordensmeister für Rujen und Helmet. — Beiträge zur Kunde Estlands. 21. Bd. 1. Heft. Tallinn 1937, lk 43–61.
    /Arvatavasti XV saj 2. poolest pärit pärgamendifragmentide analüüs, sh Ruhja ja Helme kandi kohanimede areng./
  56. +*Johansen, Paul. Libri de diversis articulis (1333–1374). Tallinna märkmeteraamatud. Tallinn 1938.
  57. +*Läänemaa . Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Eesti Kirjanduse Selts, Tartu 1938.
  58. +*Tallinna turberaamat 1515–1626. Toimetanud N. Essen ja P. Johansen. Tallinna Linnaarhiivi väljaanded. Nr. 9. Tallinn 1939. 328 lk.
  59. +*Viljandimaa . Maadeteaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus I. Üldosa. Eesti VII. Eesti Kirjanduse Selts, Tartu 1939.
  60. +*Liivimaa 1638. a. maarevisjon. Eesti asustusala I. Kaguosa. ENSV Riigi Keskarhiivi Tartu osakonna toimetused Nr. 1 (7). Tartu 1941. 352 lk.
  61. *Geografiska parallelnamn i Estland. — Svio-Estonica. Akadeemilise Rootsi-Eesti Seltsi toimetused / Studier utgivna av Svensk-Estniska Samfundet. Vol. 10. (Ny följd 1.) Lund 1951, lk 204–218.
  62. +Varep, Endel. C. G. Rückeri Liivimaa spetsiaalkaardist 1839. aastal. Tallinn 1957. 94 lk + 2 l ill.
    /Loodusuurijate Seltsis 16.04.1956 peetud ettekande tekst. Резюме: О специальной карте Лифляндии К. Г. Рюккера 1839 года, с. 29–33. Referat: C. G. Rückers "Specialcharte von Livland" 1839, S. 34–39. Sisu: (Ettekanne) – Lisa: C. G. Rückeri Liivimaa spetsiaalkaardi Eesti osa kohanimede register. Tutv: Miller, V., Rahva Hääl 12.12.1957./
  63. OU:*Kaelas, Aleksander. Ortsnamen Estlands. Place Names in Estonia. Eesti Rahvusfond, Stockholm 1958. 31 lk.
  64. +*Eesti NSV järvede nimestik. Koostanud I. Kask. Tallinn 1964. 223 lk.
  65. +*Das Dorpater Land 1624/27. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 1. Wolfratshausen–Waldram 1965. 202 lk.
  66. +*Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram 1967. 104 lk.
  67. +*Die Revision Livlands 1601. Estnisches Siedlungsgebiet. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 3. Wolfratshausen–Waldram 1967. 207 lk.
  68. +*Die Revision Livlands 1638. Estnisches Siedlungsgebiet II. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 4. München 1969.
  69. +*Polnische Akten I . 1582–1591. Hrsg. Oleg Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 5. München 1970.
  70. +##*Jäger, E.; Bong, O. Das Atlas von Livland des Ludwig August Graf Mellin. Nordostdeutschen Kulturwerk, Lüneburg 1972.
    /Mellini atlase järeltrükk./
  71. +*Polnische Akten II . 1586–1616. Hrsg. Oleg Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 7. München 1973.
  72. +*Polnische Akten IV . 1583–1590. Hrsg. Oleg Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 6. München 1973.
  73. *Pino, V(eera). Pärisnimed ja kohanimed rahvalauludes. — Eesti rahvalaulud. Antoloogia. IV kd. Tallinn 1974, lk 401–430.
    /Register./
  74. +*Roslavlev, Oleg. Siedlungsgeschichte des Estenlandes. München 1974–1977.
    /Nr. 1: Kirchspiel St. Jakobi (Korbe) /=Pärnu-Jaagupi/; Nr. 2: Kirchspiel Rappin /=Räpina/; Nr. 3: Kirchspiel Neuhausen /=Vastseliina/; Nr. 4: Pernauer Descriptionsbuch von 1680–84, mit Karten./
  75. +*Aluve, Kalvi. Maakõrtsid ja hobupostijaamad Eestis. Tallinn 1976.
  76. *Eesti NSV alevike ja külade nimekiri. — ENSV Ülemnõukogu ja Valitsuse Teataja 1977, nr 11, lk 183–263.
    /Sama ka vene k-s./
  77. +*Eesti NSV. Territooriumi administratiivne jaotus ja maa-asulad. Seisuga 1. jaanuar 1978. Tallinn 1978.
  78. +*Loopmann, August. Eesti NSV jõgede nimestik. Tallinn 1979. 167 lk.
    /Sh vooluveekogude tähestikuline nimestik lk 150–157./
  79. +*Eesti ala mõisate nimestik. Koost. V. Naaber. Toim. S. Vahtre. Eesti Raamat, Tallinn 1981. 192 lk.
    /Tutv: Tiik, Leo, KjK 1982/5, lk 269–270./
  80. +##*Eesti ala mõisate nimestik. 2., täiend. ja parand. tr. Koost. V. Naaber. Toim. S. Vahtre. Eesti Raamat, Tallinn 1984. 192 lk.
  81. OU:+Baltisches historisches Ortslexikon. Teil I. Estland (einschließlich Nordlivland). Begonnen von Hans Feldmann. Herausgegeben von Heinz von zur Mühlen. Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. Herausgegeben im Auftrag der Baltischen Historischen Kommission von Paul Kaegbein und Gert von Pistohlkors. Band 8/I. Böhlau Verlag, Köln–Wien 1985. 702 lk + Sch.
    /Kohaleksikon saksa ja eesti nimekujudega; kohtade lühike ajalugu koos varasemate nimevariantidega. Kõik nimed ühtses järjestuses (põhimärksõnaks saksa nimi). Pisut lisateavet Eesti kohanimedest (eriti piiripealsete alade ja Valga kohta) sisaldab ka 1990. a ilmunud 2. osa – Lettland (Südlivland und Kurland). Sisu: Vorwort – Einführung. Zum geschichtlichen Verständnis und zur Benutzung des Ortslexikons: Landesgeschichte, Geschichte der territorialen Gliederung, Allgemeines zur Ortsgeschichte, Erläuterung historischer Begriffe, Hinweise für die Benutzung des Lexikons, Estnische Wörter, die häufig in Ortsnamen auftreten – Abkürzungen – Ortslexikon (1–694) –Literatur – Karten – Übersichtskarte./
  82. +Eesti NSV jõgede, ojade ja kraavide ametlik nimestik. Kinnitanud Eesti NSV Ministrite Nõukogu Presiidiumi Keskkonnakaitse ja Loodusvarade Ratsionaalse Kasutamise Komisjon 30. märtsil 1982. Valgus, Tallinn 1986. 72 lk + skeem. (Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Eesti Veemajandusinspektsioon.)
    /Nimestik koos nimevariantide registriga. Koostanud ametkondadevaheline komisjon (O. Valing, K. Arukaevu, T. Eipre, A. Kask (TPI), A. Loopmann, V. Pall, V. Ranniku, A. Saar)./
  83. +*Eestimaa 1725.-1726. a. adramaarevisjon. I-II köide. Harjumaa. Allikapublikatsioon. Tallinn 1988.
  84. +*Eestimaa 1725.-1726. a. adramaarevisjon. III köide. Virumaa. Allikapublikatsioon. Tallinn 1988.
  85. Raag, Raimo. Appendix: Estländska ortnamn. Estniska, svenska och tyska namnformer. — Estländare i Sverige. Historia, språk, kultur. Raimo Raag, Harald Runblom. (red.) Uppsala Multiethnic Papers 12. Uppsala 1988, lk 141–143.
    /Eesti kohanimede mitmekeelsuse ajaloo lühike kirjeldus, väike kohanimeloend nimedega eesti, rootsi ja saksa k-s./
  86. +*Eestimaa 1725.-1726. a. adramaarevisjon. Järvamaa. Allikapublikatsioon. Tallinn 1989.
  87. +*Eestimaa 1725.-1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn 1990.
  88. +*Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn 1992.
  89. OU:+Eesti mõisad . Eesti Ajalooarhiiv. Olion, Tallinn 1994. 304 lk. Illustr.
    /Referat: Zum Begleit, S. 291–293. Historische Übersicht über die Güter Est- und Nordlivlands, S. 295–301. Sisu: Saateks – Tiit Rosenberg. Eesti mõisate ajalooline ülevaade – Mõisate nimestik administratiivse jaotuse järgi – Mõisate nimestik saksa alfabeedi järgi – Eesti-saksa nimeloend – Allikad./
  90. +Westermann, Gertrud. Krüge und Poststationen in Estland und Nordlivland vom 17. bis zum 20. Jahrhundert. Schriften der Baltischen Historischen Kommission. Herausgegeben von Michael Garleff, Paul Kaegbein und Gert von Pistohlkors. Band 5. Institut Nordostdeutsches Kulturwerk, Lüneburg 1994. 176 lk.
    /Sisu: Einleitung. Kurze Geschichte der Krüge und Poststationen in Estland und Nordlivland – Abkürzungen – Die Krüge und Poststationen (11–161) – Literaturverzeichnis – Ausgewertete Karten – Namenregister./
  91. OU:+Gazetteer of Estonia . Names approved by the United States Board on Geographic Names. Published by the Defence Mapping Agency. Washington, D. C. First edition, June 1996. 373 lk.
    /Kohanimeloend: 6110 normitud nime, 6436 nimevarianti. Sissejuhatuses nimede allikad, kohtade liigid, haldusjaotus, liigisõnade loend./
  92. +Gazetteer of The Baltic States. A reference guide to places in Estonia, Latvia and Lithuania. Compiled and published by David Munro. The Scotia Reference. Kinneswood, Kinross 1996. 144 lk.
    /Kohanimeloend koos nimede hääldusega jm andmetega. Turistidele./
  93. *(Hofmann, Harry von). Baltische Postorte 1632–1917/8. In den Sprachen Russisch, Deutsch, Estnisch, Lettisch, Litauisch und Polnisch. Mit Eröffnungsdaten und Klassifikation der Postanstalten, Angabe der Leitämter, Bahnanschlüsse etc. sowie Zugehörigkeit zu den späteren Staaten Estland, Lettland, Litauen, Russland oder Polen. 2., erweiterte und verbesserte Auflage. Nach amtlichen und kartographischen Unterlagen bearbeitet und zusammengestellt von Harry von Hofmann. Harry v. Hofmann, Hamburg 1996. XIX + 224 lk.
    /Eessõna ka inglise, eesti, läti, leedu, poola ja vene keeles./
  94. +*Loopmann, August. Eesti meresaarte nimestik. Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium, info- ja tehnokeskus, Tallinn 1996.
  95. *Puhk, Heino. Estonia estonorum. Eesti 1940. Ajalooline geograafia. Oma Press, Don Mills 1996. 30a + 541 lk + krt.
  96. Päll, Peeter. Kohanimevalimik. Teiskeelsete nimede hääldamise juhiseid. — Eesti keele sõnaraamat ÕS 1999. Toimetanud Tiiu Erelt. Koostanud Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik ja Tiiu Erelt. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 1999, lk 971–1020, 1021–1034.
  97. OU:EKI kohanimeandmed / Place Names Data at EKI. Eesti Keele Instituut, Tallinn 1999–.
    /Osa tekste ka inglise keeles. Sisu: Maailma maade nimed – Maailma kohanimed – Valik KNABi kohanimeloendeid – Tallinna tänavanimed./
  98. Eesti Vabariigi haldus- ja asustusüksuste klassifikaator (EHAK). Siseministeerium, Kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu osakond; Riigi Klassifikaatorikeskus, Tallinn 2000. 152 lk.
    /Asulate ja haldusüksuste nimed ja nende koodid. Algul loetelu valdade kaupa, lõpus tähestikuline register./
  99. Raid, Tõnu. Tabulæ Livoniæ. (C) Tõnu Raid, Biblioteca Apostolica Vaticana, Tallinn 2002. 143 lk.
    /Eesti- ja Liivimaa vanadel kaartidel, kuni 1798. a, sh kohanimenäiteid./
  100. Uuet, Liivi. Eesti haldusjaotus 20. sajandil. Teatmik. Eesti Omavalitsusliitude Ühendus / Riigiarhiiv, Tallinn 2002. 312 lk.
    /Ülevaade Eesti haldusüksustest, koos allikaviidetega. Sisaldab ka asulate loendeid a-test 1923, 1945, 1977 ja 1997. Sisu: Sissejuhatus – Eesti Vene keisririigi osana 1900–1917 – Eesti Vabariigi loomine ja selle haldusjaotuse kujunemine 1917–1922 – Eesti haldusjaotus 1923–1940 – Võõra võimu algus ja senise haldusjaotuse lammutamine 1940–1950 – Eesti haldusjaotuse pidevate muudatuste periood 1951–1964 – Eesti haldusjaotus 1965–1988 – Eesti Vabariigi taastamise algusest sajandi lõpuni 1989–2000 – Kokkuvõtteks – Lisad – Haldusüksuste register – Haldusjaotuse kaardid 1905, 1939, 1954, 1967, 1999./
  101. +Parmasto, Erast. Kihelkondade kaart: kena, kasulik ja küsimärkidega. — Keel ja Kirjandus 2010, nr 3, lk 226–228.
    /Rets: Eesti kihelkonnad. Kihelkondade kaart. Parishes of Estonia. Toimetaja Leida Lepik. (Tartu) 2009./