EESTI ONOMASTIKA BIBLIOGRAAFIA.
Temaatiline loend.
Asutusenimetuste jms ortograafia

Tähestikuliselt:

1. *Aas, R. Nimi pannakse kogu eluks. — Õhtuleht 30.08.1962.
   /Vastukaja, vt Anti ÕL 16.07.1962./
2. *Aavik, Johannes. "Eesti korstnapühkijate selts Rootsis". — Mana 1951, nr 1, lk 43.
   /Organisatsioonide nimedest ja nende käänamisest. Vastukaja: Saareste Mana 1958/2./
3. AES-i juhatus. Küsimused ja kostused. — Eesti Keel 1932, nr 4, lk 127.
   /Vastuseks O. Kalda kirjale "Ärgu tõlgitagu..." nimede - ajalehtede, ajakirjade, asutiste ja tänavate - tõlkimisest; O. Kallas soovitab igal juhul hoiduda, AESi juhatus mõnel juhul seda möönab./
4. Akadeemilise Emakeele Seltsi juhatus. Asutiste, kirjanduslikkude organite ja vaimuteoste mitmesõnaliste nimetuste suure ja väikese algustähe reegel. — Eesti Keel 1929, nr 3-4, lk 85–86.
   /Vastukaja sellele ESi koosolekul 21.04.1929 vt Eesti Keel 1929, nr 5-6, lk 123. Tutv: Päevaleht 24.01.1929, nr 23, lk 6. (24.04?)/
5. *Alender, Eve. Eesti ettevõttenimetused XX sajandil: probleeme ja arengujooni (toitlustus- ja majutusettevõtete näitel). Seminaritöö. Juhendaja Peeter Päll. Tartu 1999. 29 lk.
6. Alender, Eve. Eesti ettevõttenimetustest 20. sajandil (toitlustus- ja majutusettevõtete näitel). Bakalaureusetöö. Juhendaja Peeter Päll. Tartu 2000. 143 lk. (Eesti keele õppetool. Nr 1322.)
   /Koopia EKIs (411). Summary: About the Estonian Company Names in the 20th Century (Examples of Catering and Accommodation Enterprises), p. 92–93. Sisu: Sissejuhatus – Nimeteoreetilist tausta – Ettevõttenimetused eesti õigekeelsusallikais ja grammatikates – Asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide nimetusi reguleerivaid õigusakte – Allikatest ja nimematerjalist – Toitlustus- ja majutusettevõtete nimetuste üldiseloomustus – Eesti ettevõttenimede ja -nimetuste keelsus – Ettevõttenimede päritolu ehk nimeallikad – Kokkuvõte – Lühendid – Materjali allikad – Kirjandus – Lisad./
7. *Anti, A. Nimi pannakse kogu eluks. — Õhtuleht 16.07.1962.
   /Asutuste, organisatsioonide ja tänavate nimedest. Vastukaja: Aas ÕL 30.08.1962./
8. +Ariste, Paul. Ületaotlusest (eriti vadja keeles). — Emakeele Seltsi aastaraamat VII. Tallinn 1961, lk 3–10.
   /Rahvaetümoloogilisest sõnade ja nimede teisenemisest, valest rõhust (Dvigaatel, Vamboola) jm. Резюме: Гиперизм (главным образом, в водском языке), с. 10. Kn: Torma; Saara t (Rap)./
9. *Arvisto, M. Keelejutt ehk kas tasub koos kärbsega ka meest maha lüüa? — Edasi 08.05.1969.
   /Kõrgema Spordimeisterlikkuse Kooli nimetusest. Vastukaja H. Valsi artiklile Edasi 10.–12.04.1969. Vt ka Meriste (Edasi 04.07.1969)./
10. *Asi edeneb . — Sirp ja Vasar 26.07.1968, lk 6.
    /Asutuste ülipikkade nimede lühendamisest./
11. *Coca Cola Plaza... Pampers House ja Libresse World!? Filmitegijate pöördumine. — Eesti Päevaleht 22.02.2001.
    /Nördimus Tallinna avatava kobarkino nime (Coca-Cola Plaza) üle. Üleskutse nime boikoteerida. Allk: Ülo Pikkov, Priit Tender, Tõnis Haavel, Peep Pedmanson, Urmas E. Liiv, Hannes Lintrop, Rene Vilbre, Mikk Rand, Margit Lillak, Mait Laas./
12. *Ebber, Ilmar. Kas "Pirita" tähendab jõge, kino, kauplust või pesupulbrit. — Sirp ja Vasar 04.09.1964.
    /Nimepanekust./
13. *Eesti Kirjanduse Selts paneb ette Krasnojarski kasarmuid ümber nimetada Laidoneri kasarmuteks ... mitte aga "Lembitu kasarmuteks", nagu 2-se diviisi ülema ettepanek oli ... Tänavanimede kommisjonis tuleb see asi arutusele. ("Tartu teated.") — Postimees 14.10.1923, nr 274, lk 5.
    /Allk: hks./
14. Ehrenbusch, Silvia. Kooperatiivinimed. — Eesti linnade nimekorrastuse nõupidamine 1. märtsil 1988. (Tallinn 1988,) lk 22–25.
15. +E(listo), E(lmar). Koosolek 17. nov. 1935. — Eesti Keel 1936, nr 2, lk 59–62.
    /Üliõp Salme Raatma "Tartu kesklinna tänavasiltide keelest" – sellele järgnenud arutelul ka hotellide jm võõrapärastest nimedest, perekonnanimede käänamisest jm./
16. *Erelt, Tiiu. Keelenõuanne Tallinnas. Eeskätt toote- ja asutusenimetuste ainel. — Keel ja Kirjandus 1975, nr 9, 10, lk 540–549, 594–601.
    /Kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 75" (Tln 1977), lk 62–78./
17. +Erelt, Tiiu. Algustäheortograafiast ja jutumärkidest. — Keel ja Kirjandus 1994, nr 6, lk 367–370.
    /Emakeele Seltsi keeletoimkonna 14.02.1994 soovitus asutuste. ettevõtete, organisatsioonide, ühenduste nimetuste õigekirjast, perioodikaväljaannete, autasude, kaupade ja sõidukite nimede kirjutamisest. Samas P. Päll, Lisakommentaare. Uuesti avaldatud: Kirjakeele teataja II. Tartu 2000, lk 14–19./
18. *Gernet, A. v. Zum Namen der Dorpater Domkirche. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1891. Dorpat 1892, lk 93–99.
19. *Gustavson, Heino. Raeapteek? Rae apteek? — Sirp ja Vasar 23.03.1973, lk 5.
    /Kokkukirjutamisest./
20. *Heuer, H. Koolid ja nimed. — Edasi 15.10.1958.
    /Araabia või rooma numbri kasutamisest koolide nimedes./
21. *Heuer, H. Tartu asutuste ja ettevõtete nimed. — Edasi 13.01.1960.
22. *Ilves, M. Asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide nimede seosed tegevusalaga. Kursusetöö. Juhendaja Elle Sõrmus. TPÜ, Tallinn 1997. (Nr 3/97.)
23. *Jaanson, Kaido. Välismaa parteid eesti keeles. — Sirp ja Vasar 30.04.1976, lk 8.
    /Parteide nimetuste tõlkimisest./
24. *Johari, T. Nomen est omen. — Edasi 14.07.1972.
    /Asutusenimedest./
25. *Juurikas, Jaana. Ettevõtete nimedest. Kursusetöö. Juhendaja Sven Maanso. TPÜ, Tallinn 1994. 18 lk. (Nr 5/94.)
26. +*Järv, J. Paraaditsevast keelepruugist. Miks lihtsalt, kui keeruliselt võib. — Sirp ja Vasar 26.01.1968, lk 6.
    /Sh asutuste ülipikkadest nimedest./
27. *Jürgenson, Leo. Polütehnika Instituut ja Polütehniline Instituut. — Sirp ja Vasar 19.03.1971, lk 5.
28. OU:Kaagjärv, Leo. Märkus ärinimede kohta. Kiri toimetusele. — Õiguskeel 2000, nr 4, lk 34–35.
    /Vigadest ärinimede fikseerimisel./
29. *Kallas, Teet. Nimi ei riku linna? — Postimees 13.12.2000.
    /Taevase Rahu pubi nimest jm võõrkeelsetest nimedest Tallinnas./
30. *Kaplinski, J(aan). Miks me ikka nii tõsised oleme. — Edasi 06.07.1969.
    /Nimede andmisest kaupadele, kauplustele, tänavatele./
31. *Kapsa- ja keelepirukatest . — Pärnu Kommunist 17.03.1964.
    /Pärnu tänavate ja asutuste vigastest siltidest./
32. *Kasepalu, A(lfred). Ranna ja merega seotud kolhoosinimedest Eestis. — Abiks Kalurile 1976, nr 4, lk 27–29.
33. +Kask, A(rnold). Eesti Kirjanduse Seltsi Keeletoimkonna otsuseid. — Eesti Keel 1937, nr 7-8, lk 228–235.
    /Sh: 20.04.1935 suur ja väike algustäht asutiste nimetustes lk 228–229, 23.10.1934 ajalooliste sündmuste nimetustes 229, 12.01.1935 Heidelbergi ~ heidelbergi rass 229, 30.05.1935 võõrkohanimedest ning 1935–1936 Ojumaa ja Neeva nime soovitamisest 231, 08.04.1936 nen-lõpuliste soome pärisnimede käänamisest lk 232. Résumé: Sur les décisions de la Commission pour la Langue de la Société Littéraire Estonienne, p. 235./
34. *Kas "nimeline" on alati tarvilik. — Sirp ja Vasar 24.12.1971, lk 5.
    /Isikunime sisaldavatest asutusenimedest./
35. *Keelelisi kilde . — Huvitavat raamatukogude tööst. Tallinn 1965, lk 74–75.
    /Sh raamatukogude nimede kirjutamisest./
36. +*Kelder, Ants. Kas ei saaks lühemalt? — Sirp ja Vasar 12.08.1966, lk 7.
    /Asutuste ja õppeainete nimetustest./
37. +*Kevad, Jaan. Nipet-näpet siit ja sealt. — Sirp ja Vasar 21.10.1966, lk 7.
    /Sh eesti perekonnanimede käänamisest; kaubandus- ja teenindusettevõtete nimedest./
38. *Kliimann, Artur-Tõeleid. Nimeõigus. Äratrükk ajakirjast Eesti Politsei nr. 2, 1931. Ühiselu, (Tallinn) 1931. 13 lk.
39. *Koel, Aleksander. 1. keskkool ja kutsekeskkool nr. 1. — Õhtuleht 06.06.1979.
    /Asutusenimede kirjutamisest./
40. *Kull, R(ein). Sõnaraamatute sektor soovitab. 2. Kokku- ja lahkukirjutamine asutusenimedes. — Keel ja Kirjandus 1968, nr 5, lk 296–298.
41. *(Kull, Rein). Ühest tülikast puntrast meie õigekirjutuses. — Töörahva Lipp 03.02.1973.
    /Suur ja väike algustäht ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide nimedes. Kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 73/74" (Tln 1976), lk 112. Vt ka Nurmiste 1973 (TL)./
42. +*Küsimused-vastused . — Töörahva Lipp 31.05.1969.
    /Sh: Kas Randsalu kauplus või kauplus "Randsalu". Allk: Filo Loog./
43. *Küsimusi – vastuseid . — Keel ja Kirjandus 1965, nr 8, lk 492–493.
    /Millest tuleb ministeeriumide ja osakondade nimede kirjutamisel juhinduda?/
44. OU:Laasi, Helga. Mõnest põhjusest, miks ärinimed on niisugused, nagu nad on. Vastuseks L. Kaagjärve kirjale. — Õiguskeel 2000, nr 4, lk 36–39.
    /Äriseadustik ja selle puudused ärinimede fikseerimisel./
45. *Leosk, Arvi. Hädas sildiloominguga. — Sirp ja Vasar 26.07.1968, lk 6.
    /Tallinna asutuste nimedest jm./
46. *Lepik, Helen; Sõmerik, Kristiina; Õue, Madis. Firmanimed ajalehetekstis. Õpilasettekanne Kuressaare II Keskkooli 5. keelepäeval. — ES 08.04.1994.
47. *Luksep, S. Kidakeelsuse kindel varjupaik. — Sirp ja Vasar 10.02.1961, lk 2.
    /Asutuste ja ettevõtete nimedest./
48. *Matjus, Ülo. Kuidas nimetada kodulinna teatrit? — Edasi 30.09.1958.
    /Teatri "Vanemuise" nimetusest./
49. OU:+Mereste, Uno. Seaduskeele- ja nimeteooriast. — Uno Mereste, Oskuskeel ja seaduste keeleline rüü. Artikleid ja lühiuurimusi. Eesti Keele Sihtasutus, (Tallinn) 2000, lk 467–526.
    /Raamatus ka lk-l 258 tüübist Kotta-luuletaja e luuletaja Kotta, IV osa "Seaduskeele- ja nimeteooriast": Nimi ja nimetus ja silmapiiril terenduv nimeseadus. Viimane avaldatud esmakordselt; püüab ühitada nime loogikalist ja keelelist käsitust ning annab terminitele nimi, nimetus, üldnimi, pärisnimi hoopis uue sisu. Sisu: (Nimesid käsitlev osa alapealkirjaga "Ümberhindavaid mõtisklusi ühest vanast ortograafiaprobleemist, mis ei ole kaugeltki ainult ortograafia probleem") Kas viga ei peitu nimeteoorias? – Mida peaks andma probleemi lahendus – Reeglipärasust varjava segaduse esimene läbivalgustus – Nimeprobleem keele(teaduse) ja loogika vaatekohast – Kirjakeele seletussõnaraamatu tolerantsus – Teaduslik grammatika ja praktiline keelekäsiraamat – Keelelisus ja semiootilisus – Nimetamisprobleem on olemuselt semiootiline – Kõik täistähenduslikud sõnad on nimed! – Nime kui sõnaliiki ei ole olemas! – Kas üldnimi on või ei ole pärisnime vastandmõiste? – Üldnimi on suhteline mõiste – Pärisnime uus, kitsam päristähendus – Isiku-, looma- ja kohanimed pärisnimedena – Nimetus - püsikindel täppisnimi – Muude nimetuste ühisjooni – Mugandpärisnimed – Nimede ainukordsus ja mis sellest tegelikus elus järeldub – Nimetuse koht nimeterminoloogias – Okupatsiooniaegne nime ja nimetuse eristamise rusikareegel – Nimetuste kaks põhitüüpi – Nimetuste ortograafia arengusuundadest – Erisnime eriproblemaatika – Asutuse nimetuse sõnastaja meelespea – Nimetus ja ärinimi on kaks eri asja – Nimekasutuses on palju uut – Sõnaline kaubamärk ei ole ei nimetus ega firma – Mida seadusandlikult reguleerida? – Semiootiline onomastika – Uus teooria sobib tegeliku nimekasutusega – Tagasipilk sellele, mida öelda taheti (Kokkuvõte)./
50. Meri, Mart. Linnaväline nimekultuur. — Eesti linnade nimekorrastuse nõupidamine 1. märtsil 1988. (Tallinn 1988.) 5 lk (irdlisa).
    /Maakohanimedest, lähemalt haldusüksuste ja majandite nimedest./
51. *Meriste, Henno. Kas nimi või ümberjutustus? — Sirp ja Vasar 25.07.1958, lk 7.
    /Asutuste ja ettevõtete nimedest. Uuesti avaldatud autori kogumikus 1978 (Sõnamerel seilates), lk 9–11./
52. *Meriste, Henno. Turmtuld nimelohede pihta! — Sirp ja Vasar 12.06.1964.
    /Asutuste nimedest, silplühenditest jm. Uuesti avaldatud autori kogumikus 1978, lk 25–26./
53. *Meriste, Henno. Räägime nimelohedest. — Sirp ja Vasar 23.04.1965.
    /Asutuste nimede lühendamisest./
54. +*Meriste, Henno. Siit nurgast ja sealt nurgast. — Sirp ja Vasar 21.06.1968, lk 6.
    /Sh asutuste nimedest./
55. *Meriste, H(enno). Olgem ise ka mehed! — Edasi 04.07.1969.
    /Kõrgema spordimeisterlikkuse kooli nimetusest. Vastukaja M. Arvistole (Edasi 08.05.1969)./
56. +*Meriste, H(enno). Pudemeid keelevakast. — Sirp ja Vasar 20.06.1969, lk 6.
    /Sh hotelli nimest; võõrpärisnimede ortoeepiast./
57. +*Meriste, H(enno). Sündinud asju, millest õppust võtta. — Keel ja Kirjandus 1969, nr 3, lk 178.
    /Sh pikkade asutusenimede lühendamisest. Uuesti avaldatud autori kogumikus 1978, lk 61–62./
58. +*Meriste, Henno. Pudemeid keelevakast. — Sirp ja Vasar 21.01.1972, lk 12.
    /Sh toponüümidest lähtunud kolhooside ja kaevanduste nimedest./
59. *Meriste, Henno. Asutusenimed meditsiinipraktikas ja mujal. — Sirp ja Vasar 31.05.1974, lk 9.
    /Pikkadest asutusenimedest ja nende tarvitamisest lühendatult. Kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 1973/74" (Tln 1976), lk 114–115./
60. *Meriste, Henno. Leninlikust komsomolist. — Noorte Hääl 29.11.1974.
    /Suur ja väike algustäht asutuste ja organisatsioonide nimedes. Uuesti avaldatud autori kogumikus 1978, lk 137–138./
61. *Meriste, Henno. See kirev maailm. — Sirp ja Vasar 30.07.1976.
    /Riikide ja organisatsioonide nimetuste tõlgetest teatmikus "Maailma poliitilised parteid". Uuesti avaldatud autori kogumikus 1978, lk 153–157./
62. ##Mäearu, Sirje. Uued ajad, uued kombed. — Keelenõuanne soovitab. (Eesti Keele Sihtasutus,) Tallinn 1996, lk.
    /Ebaeestipärasest süntaksist uutes nimedes (Vikman Vara jms). Varem ilmunud: Hommikuleht 03.12.1994./
63. *Mägi, Maie. "Jõud", maanoor, suurmeister, dublant. — Spordileht 11.12.1974, lk 2.
    /Sh spordiühingu nimetuse käänamisest. Kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 73/74" (Tln 1976), lk 116./
64. *Nimedest, siltidest ja jutumärkidest. — Töörahva Lipp 28.06.1969.
    /Kaupluste nimedest. Allk: Filo Loog./
65. +*Nurmiste, H(eino). "Trantsport küsimusest", "masinate frakkidest" ja majandite nimedest. — Töörahva Lipp 28.02.1970.
    /Kohalike nõukogude protokollide keelest, jutumärkidest kolhooside nimede kirjutamisel./
66. *Nurmiste, H(eino). Veel kord suurest ja väikesest tähest. — Töörahva Lipp 27.03.1973.
    /Vastukaja R. Kullile 1973 (TL). Kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 73/74" (Tln 1976), lk 113./
67. *Nurmiste, H(eino). Miks väiketäht ergastub vahel suurtäheks. — Töörahva Lipp 30.12.1976.
    /Asutuste ja ettevõtete nimedes./
68. *Ots, H(eido). "Bojaarihabemed" maha! — Tehnika ja Tootmine 1967, nr 8, lk 383–384.
    /Ettevõtete ja asutuste ülipikkadest nimedest./
69. *Pabut, Ago. Kaubandusasutuste nimedest ja ülearustest jutumärkidest. — Sirp ja Vasar 15.11.1968, lk 6.
70. OU:*Peep, Viljar. Ärinime teooriast ja praktikast. — Juridica 1996, nr 6, lk 269–275.
    /Ärinime mõiste ajaloost ja praegusest rakendusest. Interneti-versiooni on redigeeritud. Vt ka Saari "Termin nimi..." Õiguskeel 1998./
71. *Piik, R. Järvamaa asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide nimed kui infokandjad. Kursusetöö. Juhendaja Elle Sõrmus. TPÜ, Tallinn 1997. (Nr 2/97.)
72. +*Päll, Peeter. Lisakommentaare. — Keel ja Kirjandus 1994, nr 6, lk 370–372.
    /Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovituse juurde. Vt T. Erelt, Algustäheortograafiast ja jutumärkidest, KjK seals. Uuesti avaldatud: Kirjakeele teataja II. Tartu 2000, lk 20–23./
73. *Rahvas ristis Tartu veekeskuse. — Eesti Päevaleht 14.03.2001.
    /Aura Keskuseks (selle originaalse nime pakkus välja neli tartlast)./
74. *Reede, Arvo. Miks siseasjade osakond? — Sirp ja Vasar 21.03.1969, lk 5.
    /Asutuste nimetustest./
75. *Saareste, Albert. Seltside ja asutiste, kirjanduslikkude organite ja vaimuteoste mitmesõnaliste nimetuste suure ja väikese algustähe reegel. Ettekanne Tartus. — ES 21.04.1929.
    /Ilmunud: EK 1929, lk 85–86. Tutv: EK 1929, lk 123./
76. *Saareste, A(ndrus). Rootsis Eesti korstnapühkijate Selts? — Mana 1958, nr 2, lk 53.
    /Vastuseks J. Aavikule Mana 1951/1./
77. *Saari, H(enn). Nimede lühendamisest nii ja teisiti. — Sirp ja Vasar 17.10.1969, lk 5.
    /Üldnimelistest komponentidest Tallinna tänavanimedes; asutuste ja riikide suurtähtlühenditest./
78. +*Saari, Henn. Algustähe ja jutumärkide reeglistamise alused. — Keel ja Kirjandus 1974, nr 11, lk 649–660.
    /Sh asutusenimetustes jm./
79. OU:Saari, Henn. Termin nimi onomastika ja sätestu ühismaal. — Õiguskeel 1998, nr 2, lk 29–34; 1998, nr 3, lk 4–17.
    /Terminid nimi ja nimetus juriidilises ja lingvistilises kirjanduses. Nime loogikaline ja keeleline mõiste. Sisu: Tutvugem mõistetega – Termin nimi nüüdses Eesti sätestus – Mõttevahetuseks äriregistrite talituse juhatajaga – Keeleseaduse passioon – Täiend, lisand, laiend – Eesti süntaks sallimata – Kokkuvõte./
80. *Sammal, Peep. Saali-epideemiast ja salongi-tõvest. — Sirp ja Vasar 23.08.1968, lk 6.
    /Asutuste nimedest./
81. *Sarv, Tiina. NB! Väikesed algustähed! — Põllumajanduse Akadeemia 23.03.1978.
    /Teaduskondade nimetuste kirjutamisest; tähtlühenditest./
82. +*Sikk, Rein. Tankis elanud keelekaitsja hoiab arvutis Piiblit ja nalju. — Eesti Päevaleht 14.03.2001.
    /Sh Tallinna kobarkino nimest (Coca-Cola Plaza) ja selle tõrjumise võimalustest. Intervjuu keeleinspektsiooni peadirektori Ilmar Tomuskiga./
83. *Soome, Signe. Asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja ühenduste algustäheortograafia ajakirjanduses. Bakalaureusetöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2002. Nr 27(02).
84. Soosaar, Enn. Toots, ütle üks totter poisslapse nimi. — Eesti Päevaleht 26.01.2001, nr 21, lk 11.
    /Veidratest võõrapärasustest eesnimedes, ka sobimatutest ööklubide, kohvikute ja hotellide nimedest (Bonnie ja Clyde, Taevase Rahu väljak, St. Barbara)./
85. *Sõukand, M(artin). Suu- ja silmapärasemaks. — Edasi 02.09.1967.
    /Tartu asutuste nimedest./
86. Tallinna Täitevkomitee. Teadaanne. — Õhtuleht 31.08.1988, nr 201, lk 3.
    /Täitevkomitee korraldus korrastada ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide nimetuste õigekirjutus seoses ENSV ÜN Presiidiumi 14.07.1988 otsusega Tallinna nime vene kirjutusviisi kohta./
87. *Taremaa, Kadi. Asutuste ja ettevõtete nimetuste algustäheortograafia. Ettekanne koosolekul Tallinnas. — ES 13.05.1986.
88. +*Teie küsite, meie vastame . — Sirp ja Vasar 10.04.1970, lk 6.
    /Sh jutumärkides asutusenimede käänamisest./
89. Tohvert, Elen. Tartu ärinimede keelsuse analüüs (1990.–1991. ja 2001.–2005. aastate võrdlus). Bakalaureusetöö. Juhendaja Peeter Päll. Tartu 2006. 50 lk. (Nr 1491.)
    /Summary: Lingual analysis for company names in Tartu, lk 42. Sisu: Sissejuhatus – Ärinimi: Ärinime kujunemine, Nimeteoreetilist tausta, Ärinimede reguleerimine seadustega, Ärinimede keelsus, Nime tähendus ärimaailmas – Tartu ärinimede keelsuse analüüs: Omasõna struktuuriga ärinimed, Võõrsõna struktuuriga ärinimed, Muu struktuuriga ärinimed, Kahe ajavahemiku võrdlus – Kokkuvõte – Kirjandus – Lisa 1. 1990.–1991. aastal Tartus registreeritud ärinimed – Lisa 2. 2001.–2005. aastal Tartus registreeritud ärinimed./
90. T(rinkman), E(lmar). Akad. Emakeele Seltsi juhatuse keelelistest otsustest. — Eesti Keel 1932, nr 3, lk 92–95.
    /Sh refereeritud otsuseid: asutiste, organisatsioonide, seaduste jm. pärisnimede kirjutusviis (vastuseks Harju Maavalitsusele, lähemalt EK 1929, lk 85 jj); võõra algupäraga perekonnanimede õigekeelsusest (EK 1931, lk 108), dr. O. Kalda algatusel ajalehtede, tänavate ja asutiste pärisnimede tõlkimisest (EK 1932, lk 127); Eesti asulate üldnimestiku redigeerimistoimkonna tööst: üldpõhimõtted ja seisukohad üksikute kohanimede asjus (pms Setumaal), uute postiagentuuride nimetused./
91. +*Tähelepanekuid ja arvamusi . — Sirp ja Vasar 18.12.1970, lk 6.
    /Sh Tallinna Polütehnilise Instituudi nimetusest./
92. Tänavsuu, Toivo. Võõrad firmanimed ajavad keele sõlme. — Eesti Päevaleht 05.04.2005.
    /Eesti ettevõtted võtavad välismaise omanikkontserni nimesid; Urmas Sutropi kommentaar./
93. *Uustulnuk . — Töörahva Lipp 26.07.1969.
    /Haapsalu restorani nimest. Allk: Filo Loog./
94. *Vals, H(elju). Nimi rikub asutust. — Edasi 26.01.1967.
    /Tartu tänavate, haiglate ja asutuste nimetustest./
95. +*Vals, H(elju). Taksid takseerivad taksosid. — Edasi 19.08.1967.
    /Sh Tartu asutuste nimetustest./
96. *Vals, H(elju). Taliko. — Edasi 01.09.1967.
    /Tartu kaupluste nimedest./
97. *Vals, H(elju). Nimed nii ja teisiti. — Edasi 10.04.1969; 11.04.1969; 12.04.1969.
    /Perekonnanimede käänamisest, asutuste nimetustest jm. Vt ka Arvisto (Edasi 08.05.1969) ja Meriste (Edasi 04.07.1969)./
98. +*Vals, H(elju). Reklaami keelest. — Uut Kaubanduses 1971, nr 4, lk 16–20.
    /Sh kaupluste nimedest./
99. *Vals, H(elju). Üks ristimise lugu. — Edasi 31.01.1971.
    /TPI nime muutmisest./
100. *Vals, Helju. Nüüd siis hiina koos venega. Taevaluugid ja põrguvärav. — Postimees 22.12.2000, nr 300, lk 21.
     /Arvustab SL Õhtulehe 16.12 ülevaadet eesnimepanekust 2000; ka Taevase Rahu pubi nimest Tallinnas Vabaduse väljakul./
101. Varjas, Ello. Äriregistrisse kantud ettevõttenimetuste moodustusmallid ja õigekeelsus. Bakalaureusetöö. Juhendaja Eve Alender. Tartu 2003. 83 lk. (Nr 1395.)
     /Summary: On creational patterns and linguistic correctness of business names in the Commercial Register, lk 52–54. Sisu: Sissejuhatus – Nimeteoreetilist tausta – Firmade reguleerimine õigusaktidega – Firmade üldiseloomustus – Moodustusmallide analüüs: Ainult üldosast koosnevad firmad, Ainult nimest koosnevad firmad, Üldosast ja nimest koosnevad firmad – Kokkuvõte – Kirjandus./
102. +Veskimägi, Enn. Sõjaväeüksuste ja -õppeasutuste nimetused. — Keelesõnumik. Koost. U. Liivaku. Tallinn 1987, lk 34–51.
     /Nimetused vene ja eesti k-s./
103. *Villberg, Heino. Küll on keeruline! — Sirp ja Vasar 30.08.1963.
     /Ettevõtete nimetustest./
104. +*Väiteid ja vastuväiteid . — Sirp ja Vasar 21.02.1969, lk 5.
     /Lugejate kirjadest. Sh asutusenimedest./