EESTI ONOMASTIKA BIBLIOGRAAFIA.
Temaatiline loend.
Muud nimed.

Tähestikuliselt:

1. *Alender, Eve. Eesti ettevõttenimetused XX sajandil: probleeme ja arengujooni (toitlustus- ja majutusettevõtete näitel). Seminaritöö. Juhendaja Peeter Päll. Tartu 1999. 29 lk.
2. Alender, Eve. Eesti ettevõttenimetustest 20. sajandil (toitlustus- ja majutusettevõtete näitel). Bakalaureusetöö. Juhendaja Peeter Päll. Tartu 2000. 143 lk. (Eesti keele õppetool. Nr 1322.)
   /Koopia EKIs (411). Summary: About the Estonian Company Names in the 20th Century (Examples of Catering and Accommodation Enterprises), p. 92–93. Sisu: Sissejuhatus – Nimeteoreetilist tausta – Ettevõttenimetused eesti õigekeelsusallikais ja grammatikates – Asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide nimetusi reguleerivaid õigusakte – Allikatest ja nimematerjalist – Toitlustus- ja majutusettevõtete nimetuste üldiseloomustus – Eesti ettevõttenimede ja -nimetuste keelsus – Ettevõttenimede päritolu ehk nimeallikad – Kokkuvõte – Lühendid – Materjali allikad – Kirjandus – Lisad./
3. *Ariste, Paul. Maakeel ja eesti keel. — ENSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused 5, nr 2 (1956), lk 117–125.
   /Резюме: Названия эстонского языка maakeel и eesti keel. Referat: Zur Bezeichnung der estnischen Sprache als maakeel und eesti keel./
4. *Ariste, P(aul). Kas Friedrich Engels oskas vanajuudi keelt? — Keel ja Kirjandus 1966, nr 6, lk 371–372.
   /Vastukaja S. Nazarova artiklile "Polüglott Friedrich Engels" Edasi 11.03.1966. Terminitest vanajuudi ja vanaheebrea (keel)./
5. OU:*Ariste, P(aul). Wie der Este Litauen und den Litauer nennt. — Baltistica III/2. Vilnius 1967, lk 205–207.
6. *Ariste, Paul. Kuidas eestlast on nimetatud. — Keel ja Kirjandus 1968, nr 10, lk 603–606.
7. +*Ariste, Paul. Teos Nõukogude Liidu rahvaste nimetuste ajaloost. — Keel ja Kirjandus 1970, nr 2, lk 120–122.
   /Rets: А. И. Попов. Названия народов СССР./
8. *Ariste, Paul. Eesti pragmonüümid. Ettekanne Tallinna 21. Keskkooli keelepäeval. — ES 12.05.1972.
9. *Ariste, Paul. Vanemaid eesti tootenimesid. Ettekanne koosolekul Tartus. — ES 19.11.1972.
10. *Ariste, Paul. Huvitav raamat loomanimedest ja koduloomadest. — Keel ja Kirjandus 1973, nr 4, lk 251–252.
    /Rets: Estlandssvenska husdjurnamn av Nils Tiberg./
11. OU:Ariste, Paul. Vanematest eestikeelsetest tootenimedest. — Keel ja Kirjandus 1973, nr 2, lk 87–91.
    /Tootenimedest e ktematonüümidest (sic!) / pragmonüümidest, nende seostest toote- või kaubamärkidega; vanimad eestikeelsed 19. sajandi lõpust, seejärel pikemalt 1920.-30. aastate tootenimedest./
12. *Ariste, Paul. Nochmals von seltenen Ethnonymen. — Uurimusi kõrvutava ja rakenduslingvistika alalt. Linguistica (XVI). TRÜ toimetised. Vihik 656. Tartu 1983, lk 15–18.
    /Резюме: Дополнения к некоторым редким этнонимам./
13. Bakulenko, B. Teemandi nimi. — Edasi 27.05.1988, nr 122, lk 6.
    /Jakuutiast leitud teemantide nimedest, sh nõukogulikest stampidest ja pikkadest nimedest. Ajalehest Izvestija./
14. *Bergman, J. Die Aestii in der antiken Literatur. Ettekanne koosolekul Tartus. — ÕES 05.10.1921.
    /Tutv: Dorpater Nachrichten 06.10.1921, nr 223, lk 3. Postimees 06.10.1921, nr 231, lk 3./
15. *Beytrag zu den etymologischen Muthmassungen über die Namen einiger Völker, nämlich Deutsche, Samojeden, Ehsten und Scythen. — Vermischte Aufsätze und Urtheile über gelehrte Werke ans Licht gestellet von unterschiedenen Verfassern in und um Liefland. I. Stück I. Nr. 10. Von G. Schlegel herausgegeben. Riga 1774.
16. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Koduloomade nimed. — Eesti Kultura 3 (1913), lk 364–370.
17. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Kui vana on "Eesti rahvas" ja "Eesti keel"? — Päevaleht 10.01.1921, nr 7, lk 2.
    /Eestikeelsete nimetuste (ka maarahvas ja maakeel) vanusest./
18. *Elajate nimedest . — Postimees 30.08.1899, nr 190, lk 1–2.
    /Loomanimedest. Allk: -u-./
19. +E(listo), E(lmar). Koosolek 27. okt. 1935. — Eesti Keel 1936, nr 2, lk 58–59.
    /Sh üliõp V. Niilus "Uuemaid andmeid leivu rahva kohta" - arutelus juttu ka rahva enda nimetusest./
20. +Ernits, Enn. Setu(kas). — Lähedalt ja kaugelt. Emakeele Seltsi aastaraamat 31 (1985). Eesti Raamat, Tallinn 1987, lk 37–41.
    /Sõnast setu 'hobusekronu' ja lk 40–41 ka etnonüümi tekkest./
21. *Gernet, A. v. Zum Namen der Dorpater Domkirche. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1891. Dorpat 1892, lk 93–99.
22. +*Grünwald, Gustav. Das estnische Pferd. Dorpat 1920. 69 + I lk.
    /Sh lk 23 hobu ja koeranime Eku etümoloogiast./
23. *Hansen, A(ugust Heinrich). Iggauni und Esten. — Verhandlungen der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Band 1, Heft 2. Dorpat–Leipzig 1843, lk 74–78.
24. Hausenberg, Anu-Reet. Sürjalaste nimest. — Keelest ja rahvaluulest. Emakeele Seltsi aastaraamat 30 (1984). Eesti Raamat, Tallinn 1986, lk 88–92.
25. +*Hurt, J(akob). Ueber die Setukesed. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1886. Dorpat 1887, lk 127–128.
26. Jalak, Anu. Eesti domeeninimede analüüs riigi- ja omavalitsusüksuste asutuste näitel. Bakalaureusetöö. Juhendaja Peeter Päll. Tartu 2006. 36 lk. (Nr 1499.)
    /Referat: Die Analyse der estnischen Domainnamen auf Beispiel der Staatsbehörden und Selbstverwaltungseinheiten, lk 36. Sisu: Sissejuhatus – Domeeninimed, nende koostamise reeglistikud ja soovitused Eestis – Domeeninimede päritolu ehk nimeallikad – Kokkuvõte – Kirjandus./
27. *Kahu, Meelik. Kuidas mäenimest sai varjunimi? — Punalipp 18.04.1987.
    /C. R. Jakobsoni pseudonüümist ja Linnutaja mäest Jõgevamaal./
28. OU:Kasak, Enn; Veede, Raul. Mesopotaamia planeedinimedest ehk kurva lõpuga lugu. — Akadeemia 2000, nr 6, lk 1223–1246.
29. *Kettunen, Lauri. Sõna mulk etümoloogia puhul. Ettekanne Tartus. — ES 08.05.1920.
    /Tutv: AESA I, lk 8–9./
30. *Kiisa, Uno. Veel hiidlaste seltsidest. — Keel ja Kirjandus 1974, nr 5, lk 300.
    /Vt Puss KjK 1973./
31. OU:*Koduloomade nimede kogumisest. — Kogumistöö juhendaja eesti keele alal, nr. 3. Tartu 1953, lk 9–13.
32. *Koduloomade nimede kogumisest. Tartu 1960. 7 lk. (ENSV TA. Emakeele Selts. Keeleline ülesanne. Nr. 18.)
33. OU:*Komolova, Z.; Tuldava, J(uhan). Estonian Brand Names. Ways of Formation, Semantic Analysis. — Linguistica. V. Tartu 1974, lk 74–90.
    /Резюме: Эстонские торговые названия./
34. *Kust on sõna "setu" tulnud? ("Segasõnumid kodust ja võersilt.") — Teataja 14.03.1902, nr 86, lk 3.
    /Allk: Sp./
35. *Kuusik, Kristiina. Lasteaedade nimed Eestis. Bakalaureusetöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2005. Nr 3(05).
36. *Körber, C(arl). (Über das Wort "mulk", pl. "mulgid".) — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1866. Dorpat 1866, lk 20.
37. *Laurits, Leelo. Määntsit nimmi mi Võromaal pinele ja kassõlõ panõmi? — Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 2008. aastaga pääle. Võro Selts VKKF 2007, lk 56–60.
38. Lepik, Eva; Heinapuu, Ott. Pärisnimi kui leitmotiiv: nimi ja pagulus Karl Ristikivi ajalooliste romaanide tsüklis. — Nimetamise strateegiatest eesti kultuuris. Toimetajad Ülle Pärli, Eva Lepik. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu 2008, lk 187–229.
    /Nimemotiivid Ristikivil./
39. +*Ligi, Priit. Tšuudid ajalookirjanduses. — Keel ja Kirjandus 1980, nr 10, lk 610–616.
    /Ka etnonüümi päritolust./
40. *Lopatina, T. Tallinna objektide rahvapärased nimetused. Kursusetöö. Juhendaja Ellen Niit. TPedI, Tallinn 1990. 25 lk. (Nr 549.)
41. +*Luuk, Erkki. Kaubamärgi semiootika. — Toimetised 2. Tartu Kõrgem Kunstikool, Tartu 2004, lk 87–101.
42. *Lõo, J. Meie koduloomade nimetused. — Eesti Kirjandus 1911, lk 49–61, 81–89.
43. *Lõugas, Vello. Kõuekividest ja piksenooltest "vaia rahvani". — Horisont 1980, nr 3, lk 14–16.
    /vadja hüpoteetiline etümoloogia./
44. *Läänemets, Kaia. Ärinime olemus ja ettevõtja ainuõigus ärinimele. Magistritöö. Juhendaja A. Kalvi. Tartu Ülikool, õigusteaduskond, äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetool. Tartu Ülikool, Tartu 2008.
45. *Mul'k. "Viljandi Teatajas" harutab Villi Andi küsimust, kust on nimi "mulk" tulnud ja mis on tema tähendus... — Virulane 24.07.1910, nr 165, lk 1.
46. *Must, Mari. Kogugem kollektiivseid hüüdnimesid. Ettekanne murdeseminaril Tallinnas. — ES 27.05.1974.
    /Mikroetnonüüme?/
47. OU:*Mägi, J. Eesti põllumehe veiste nimed. — Eesti Kirjandus 1917, nr 11-12, lk 319–322.
48. *Mägiste, Julius. Tsuudien kansallisuusnimen alkuperän ongelma ja suomen suudin, vir. suue 'kiila'. — Virittäjä 54, nr 1 (1950), lk 74–97.
49. *Mägiste, Julius. Setude nimetusest. — Tulimuld 1957, nr 5, lk 246–248.
50. *Mägiste, Julius. Zum Volkschaftsnamen Lappe, lapp, (fi) lappi, lappalainen. — Språkliga Bidrag, vol. 4. Nr. 19. Lund 1964.
51. *Mägiste, Julius. Ugalane, mokša ja neemets. — Tulimuld 1970, nr 2, lk 73–77.
    /Nimeetümoloogiaid./
52. Neve, Airi. Eesti Stalini-aegsed kolhoosinimed – ideoloogilised konstruktid. — Nimetamise strateegiatest eesti kultuuris. Toimetajad Ülle Pärli, Eva Lepik. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu 2008, lk 108–124.
    /Kolhoosinimede põhimotiivid./
53. OU:*Niitra, Mari. Antropomorfiseerimise mehhanismid loomalugudes eesti lastekirjanduse näitel. Magistritöö. Juhendaja Ülle Pärli. Tartu Ülikool, Tartu 2005. (Tartu Ülikool, sotsiaalteaduskond, semiootika osakond.)
54. *Niitra, Mari. Tegelaste nimed laste- ja aabitsakirjanduses lapse kognitiivset arengut toetavate elementidena. — Acta Semiotica Estica 2006, nr 3, lk 127–137.
    /Summary: Characters' names as supporting elements of children's cognitive development in children's literature and school textbooks, lk 265–266./
55. Niitra, Mari. Õhuke sein tegelikkuse ja väljamõeldise vahel. Nime-referendi suhted tänapäevases eesti lastekirjanduses. — Nimetamise strateegiatest eesti kultuuris. Toimetajad Ülle Pärli, Eva Lepik. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu 2008, lk 171–186.
    /Onomastilised allusioonid lastekirjanduses./
56. OU:*Norvik, Madis. Koha- ja loomanimede uurimisest. — Materjale kodu-uurijate ajalooalaseks seminarkokkutulekuks Tõrvas 7.–14. juulini 1962. a. Tallinn 1962, lk 43–45.
57. *Oinas, Felix J. Naabrid ja võõrad keeles ning rahvaluules. — Kalevipoeg kütkeis ja muid esseid rahvaluulest, mütoloogiast ja kirjandusest. Studia Estonica Fennica Baltica. 1. Toronto 1979, lk 97–116.
    /Summary: Neighbors and foreigners in language and folklore./
58. +Onga, Mare. Ühiskondlik-poliitilisest sõnavarast J. V. Jannseni ajalehes "Perno Postimees". — Sõnavara probleeme. Emakeele Seltsi aastaraamat 25 (1979). Eesti Raamat, Tallinn 1981, lk 57–77.
    /Sh rahvaste nimetusi lk 57–62. Резюме: Об общественно-политической лексике в газете Й. В. Янсена "Перно Постимеэс", с. 77./
59. OU:Paales, Liina. Isikumärkide süsteemist eesti viipekeeles. — Keel ja Kirjandus 2004, nr 3, lk 201–208.
    /Eesti viipenimed ja nende moodustamise viisid./
60. *Paas, Margus. Nimepuudest ja puude austamisest tänapäeva Eestis. Ettekanne rahvaluulesektsioonis Tartus. — ES 26.01.1995.
61. OU:Pae, Taavi; Remmel, Mari-Ann. Eesti etnonüümid, võrdnimed ja piirkonnanimed. — Keel ja Kirjandus 2006, nr 3, lk 177–190.
    /Mikroetnonüümid ja piirkonnanimed pms Wiedemanni põhjal, sekka ka uuemat nimetarvitust (nt Luitemaa). Kn: Eesti; Junnumaa; Mehka; Mulgi; Setu./
62. OU:Palmeos, P(aula). Eesti koduloomade nimedest. — Emakeele Seltsi aastaraamat I. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1955, lk 97–117.
    /Koduloomi tähistavate sõnade päritolust, loomanimede varasemast käsitlusest; lehmanimede lähem analüüs ja näited, põgusamalt: hobusenimed, koeranimed, kassinimed jm (kanad, kuked, sead, lambad)./
63. *Piik, R. Järvamaa asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide nimed kui infokandjad. Kursusetöö. Juhendaja Elle Sõrmus. TPÜ, Tallinn 1997. (Nr 2/97.)
64. *Puss, Hugo. Hiidlaste seltsid. Etüüd Hiiumaa siseetnonüümika alalt. — Keel ja Kirjandus 1973, nr 11, lk 678–681.
    /Hüüdnimedest. Vt ka U. Kiisa KjK 1974/5./
65. Rätsep, Huno. Kui kaua me oleme olnud eestlased? — Oma Keel 2007, nr 1, lk 5–15.
    /Sh nimede Eesti(maa), Russ (Rootsi) päritolust, nimetusest maarahvas jm./
66. *Saarõ Evar. Minkast kõnõlõsõ pini- ja kassinime? — Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 2008. aastaga pääle. Võro Selts VKKF 2007, lk 61.
67. *Saks, Edgar V. Aestii. An analysis of an ancient civilization. Studies in the ur-European history. Part 1. Montreal-Heidelberg 1960. 300 lk.
68. +Sarv, Vaike. Seto, mõtsik ja tśuhkna. — Kaika suvõülikuulõ kogomik IX–XI. Vilustõ (1997). Põlgastõ (1998). Lepistü (1999). Kokkosäädjä ja toimõndaja: Nele Reimann. Võro Seltś VKKF, Võro 2003, lk 34–46.
    /Sh setude endanimetustest ja eestlaste nimetustest./
69. OU:*Simm, Jaak. Kuu kohanimedest. — Eesti Loodus 1973, nr 6, lk 350.
70. Soutkari, Tarja. Nimemüstika ja sõnamäng. Isikunimedest Karl Ristikivi romaanis "Hingede öö". — Inter dialectos nominaque. Pühendusteos Mari Mustale 11. novembril 2000. Koostanud ja toimetanud Jüri Viikberg. Eesti Keele Instituudi toimetised 7. Tallinn 2000, lk 357–361.
    /Sisu: "Mida tähendavad nimed?" – Naise- ja mehenimed "Hingede öös."/
71. *Zimbrot, Anne. Eesti ettevõtete nimed ja nimetused (ehitusettevõtete näitel). Seminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2004. Nr 6(04).
72. *Taamud ehk taamnikud. — Postimees 20.06.1943.
    /Lätistunud liivlastest. Allk: P. N-d (=Pent Nurmekund?)./
73. *(Tiberg, Nils). Estlandssvenska husdjurnamn av Nils Tiberg jämte en dialektuppsats. Husdjuren på Runö av Fredrik Lönnlund och Tomas Drejer med teckningar av Abraham Hollman. Estlandssvenska folkliga kultur. VII. Acta Academiae Regiae Gustavi Adolphi. 51 Uppsala 1972. 144 lk.
    /Tutv: Ariste, Paul, KjK 1973/4, lk 251–252./
74. OU:*Tikk, Eneken. Kehtiv õigus piirab domeeninimede valikut. — Arvutimaailm 2000, nr 6, lk 18–21.
    /Nimede valiku ja kaitse põhimõtetest Eestis ja välismaal./
75. *Toom, Andi. Kuidas tõlkida loomanimesid. — Edasi 22.05.1982, lk 6.
76. *Tõevälja, Rein; Hansen, Jüri. Meie ümbruskonna loomanimedest. Õpilasettekanne Sonda 8-kl kooli keelepäeval. — ES 21.04.1977.
77. +*Vasmer, M(ax). Indo-Germaani laensõnad Eesti keeles. — Eesti Kirjandus 1920, lk 343–346.
    /Sh sõna mulk (läti muļķis) päritolust./
78. *Vilberg, Gustav. Koduloomade ja -lindude meelitus-, kutse- ning hüüdnimetused. — Eesti Kirjandus 1918, nr 1-2, lk 51–55.
79. *Villi Andi. Mul'k. Kust on see nimi pärit ja mis on tema tähendus? — Viljandi Teataja 22.07.1910, nr 56, lk 2.
80. *Weske, M. (Über die Identität des estnischen "Wene" (russisch) und des Völkernamens "Wenden".) — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1874. Dorpat 1875, lk 34–40.
81. *Агеева, Р. А. Этнический термин "чудь" на территории Севера и Северо-Запада СССР. — Конференция по топонимике Северо-западной зоны СССР. Тезисы докладов и сообщений. Рига 1966, lk 165–168.
82. +*Агеева, Р. А. Об этнониме чудь (чухна, чухарь). — Этнонимы. "Наука", Москва 1970, lk 194–203.
83. *Вийрес, А(нтс) О. Местные этнографические группы и задачи изучения топонимии в Эстонии. — Конференция по топонимике Северо-западной зоны СССР. Тезисы докладов и сообщений. Рига 1966, lk 162–164.
84. *Селицкая, И. А. О возможных генетических связях между топонимом Eesti ’Эстония', этнонимом эсты и отрицательной частицей ei 'нет', 'не'. — Вопросы межуровневого анализа языков различных типов. Москва 1979, lk 216–221.
85. *Эрнитс, Энн. К происхождению уральских этнонимов с основой sa(a)m. — Советское финно-угроведение 20, nr 2 (1984), lk 125–128.
    /Referat: Über den Ursprung der uralischen Ethnonymen mit den Stamm sa(a)m./