EESTI ONOMASTIKA BIBLIOGRAAFIA.
Tähestikuline loend. R

:

  1. +*Raadik, Maire. Emakeele Seltsi õigekirjasoovitused. — Postimees 18.10.1998.
    /Kaupade nimetamisest. Samas: "Keelesoovituste selgituseks". Täielik tekst ilmunud KjK 1998/11 ("Kaupade nimetamine")./
  2. +Raadik, Maire. Kaupade nimetamine. — Keel ja Kirjandus 1998, nr 11, lk 766–770.
    /Kaubanimetuste, sh nende koosseisus olevate nimede uued õigekirjareeglid; ESi keeletoimkonna soovitused. Uuesti avaldatud: Kirjakeele teataja II. Tartu 2000, lk 115–121. Kokkuvõtlikud ülevaated vt ka M. Raadik, Postimees 18.10.1998, Õpetajate Leht 23.10.1998 ja Keelenõuanne soovitab 2. Tallinn 2000, lk 140–146./
  3. ##Raadik, Maire. Kaupade nimetamine. — Keelenõuanne soovitab. 2. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2000, lk 140–146.
    /Varem ilmunud: Postimees 18.10.1998, Õpetajate Leht 23.10.1998./
  4. Raag, Raimo. Appendix: Estländska ortnamn. Estniska, svenska och tyska namnformer. — Estländare i Sverige. Historia, språk, kultur. Raimo Raag, Harald Runblom. (red.) Uppsala Multiethnic Papers 12. Uppsala 1988, lk 141–143.
    /Eesti kohanimede mitmekeelsuse ajaloo lühike kirjeldus, väike kohanimeloend nimedega eesti, rootsi ja saksa k-s./
  5. +Raag, Raimo. Linguistic Tendencies in the Estonian Language in Sweden. — Linguistica Uralica 27, nr 1 (1991), lk 23–32.
    /Sh ees- ja perekonnanimede i-tüvelisest käänamisest (Jaak : Jaagi; Puusepp : Puuseppi) lk 27–28. Резюме: Тенденции развития эстонского языка в Швеции, с. 32./
  6. OU:Raag, Raimo. Mis oli õieti esimese eesti keele grammatika autori nimi? — Keel ja Kirjandus 2002, nr 3, lk 183–192.
    /Heinrich (Henricus) Stahl (Stahll, Staal, Stall, Stal, Stahel, Stahell, Stahlius, Staelius, Stalius); autori enda eelistatud kirjutusviis oli Henricus Stahell. Rootsi-aegsete perekonnanimede kirjapildi varieeruvusest. Vastukaja: A. Viires, T. Kala, KjK 2002/6. Tutv: Lotman, Piret, KjK 2002/6, lk 454./
  7. Raamets, Heli. Maaomanikku ärritab kohanime sundeestindamine. — Maaleht 02.12.2010.
    /Viru-Nigula valla Hagersthali nime muutmisest./
  8. +Raba, Rannar. President: mulgid võtsid oma märgi tagasi. — Sakala 19.01.2008.
    /Mh ühinevate valdade nimedest (Halliste, Mulgi jne)./
  9. Raendi, Aili. Isikunimelistest tänavatest. — Edasi 05.11.1986, nr 254, lk 5.
    /Isikunimelised tänavad Tartus, nende ajaloost./
  10. OU:Raendi, Aili. Isikunimelised tänavad Tartus. Eesti Raamat, Tallinn 1987. 84 lk.
    /Sisu: Saateks – (Isikunimeliste tänavate tutvustus)./
  11. *(Raģe, Silvija). Norādījumi par citvalodu īpašvārdu pareizrakstību un pareizizrunu latviešu literārajā valodā. I. Igauņu valodas īpašvārdi. Sastādījusi S. Raģe. Latvijas PSR Zinātņu Akadēmijas izdevniecība, Rīgā 1960. 95 lk.
    /Eesti nimede läti transkriptsiooni juhised. Üldsoovitused, eesti häälikute vasted, nimede grammatikalisatsioon, tuntumate koha- ja isikunimede loendid, eesti nimedes esinevate sõnade loend./
  12. OU:Raģe, Silvija. Võõrnimede kirjutamise juhised lätlastele. Ühe autori mõtteid. — Keel ja Kirjandus 1967, nr 10, lk 632–637.
    /Läti k-s ilmunud juhistest 11 keele (sh eesti) nimede kirjutusviisi kohta, nende lühike kirjeldus. Toimetuse järelsõna: NL rahvaste nimede kirjutamise probleemist./
  13. *Rahe, Tiina. Vastemõisa kandi eesnimedest. Õpilasettekanne Viljandi Maagümnaasiumi VII keelepäeval. — ES 02.04.2002.
  14. *Rahvas ristis Tartu veekeskuse. — Eesti Päevaleht 14.03.2001.
    /Aura Keskuseks (selle originaalse nime pakkus välja neli tartlast)./
  15. *Rahva vastu . — Postimees 19.08.1925, nr 222, lk 4.
    /Repliik. Voldi raudteejaama ei oleks tohtinud ümber nimetada Tabivere jaamaks ja on seepärast vastuvõtmatu. Sobiv nimi oleks olnud Saadjärv./
  16. *Raid, Niina. Tutvustada kindlasti. Aga kuidas? — Edasi 25.02.1968.
    /Eesti nimede kirjutamisest Tšehhoslovakkias, Jugoslaavias ja Soomes ilmunud näitusekataloogides./
  17. *Raid, Niina. Tartu ajaloolise linnakeskuse tänavad 16. sajandist tänapäevani. — Tartu – minevik, tänapäev. Tallinn 1985, lk 117–133.
  18. Raid, Niina. Ajaloolist tänavanimedest. — Edasi 28.09.1986, nr 223, lk 5.
    /Tartus./
  19. Raid, Niina. Moskoviitide tänav ja teised. — Edasi 14.12.1986, nr 286, lk 4.
    /Tartu ajaloolistest tänavanimedest. Vastuseks O. Printsile./
  20. +Raid, Niina. Tartu Ülejõe-eeslinna tänavate areng. — Kleio. Ajaloo Ajakiri 1996, nr 1, lk 25–32.
    /Sh eeslinna kohanimedest./
  21. OU:Raid, Niina. Tartu tänavad aastani 1940. ARC Projekt, Tartu 1999. 114 lk + krt.
    /Sisu: Tartu varasemates ajalooallikates – Tartu raeprotokollid 1547–1555 – B. Wybersi revisjoniraamat 1582–1658 – Esimesed linnaplaanid – D. Pechtel'i turuplatsi joonis 1682. a. – Vanalinna tänavad – Linna olukord 18. sajandil. Linnaosade teke – I linnaosa areng – Riia eeslinn, II linnaosa – Ülejõe eeslinn, III linnaosa (Peterburi-eeslinn) – Viited – Tartu tänavate register – Kaardid./
  22. Raid, Tõnu. Tabulæ Livoniæ. (C) Tõnu Raid, Biblioteca Apostolica Vaticana, Tallinn 2002. 143 lk.
    /Eesti- ja Liivimaa vanadel kaartidel, kuni 1798. a, sh kohanimenäiteid./
  23. *Raidal, Elo; Tammesaar, Lii. Ülevaade Tallinna 44. Keskkooli õpilaste eesnimedest. Õpilasettekanne Tallinna 44. Keskkooli keelepäeval. — ES 03.12.1980.
  24. *Raidjõe, J(uhan). Kuidas Pühajärv ja Neitsijärv nime said. — Kommunist 22.07.1969.
  25. *Raidjõe, J(uhan). Kuidas tekkis Jaanilinna nimi. — Ühistöö 04.06.1974.
  26. +*Raidjõe, Juhan. Muistne Varbola. — Eesti Loodus 1976, nr 5, lk 334–336.
    /Ka nime Jaanilinn päritolust./
  27. Raidla, P(eeter). Tänasest lihtsalt Rahvusraamatukogu. — Noorte Hääl 14.10.1988, nr 237, lk 1.
    /ENSV Kultuurikomitee pleenumi otsusest nimetada Fr. R. Kreutzwaldi nimeline Eesti NSV Riiklik Raamatukogu ümber Eesti Rahvusraamatukoguks; selgitab Jaak Allik./
  28. *Raidmaa, Ilona. Perekonnanimede muutmise ja eestistamise liikumine Eestis 1918–1940. Muudetud ja eestistatud nimed Anija, Peningi, Raasiku ja Rae vallas. Seminaritöö. Juhendaja Kairit Henno. Tartu 1999. 69 lk. (Nr 65.)
  29. *Raidmaa, Ilona. Perekonnanimed Harju-Jaani kihelkonna mõisates 1835. aastal. Juhendaja Peeter Päll. Tartu 2007. (Nr 1546.)
  30. *Raiet, E(rich). Vabariiklikus õigekeelsuse komisjonis. — Keel ja Kirjandus 1963, nr 8, lk 512.
    /Läti isikunimede õigekirjutusest./
  31. +*Rajalinnas Valgas . — Postimees 01.09.1923, nr 231, lk 14.
    /Tähelepanekuid Valga linnast, ka tänavate ümbernimetamisest. Allk: Mnd./
  32. Rajamaa, H. Õigekeelsusküsimusi. — Eesti Keel 1936, nr 1, lk 22–23.
    /Alajaotused: Uus Eestis või Uues Eestis; Apostroofi-liialdus./
  33. *Rajamets, H(arald). Segadus kohanimedega. — Sirp ja Vasar 20.10.1967, lk 6.
    /Võõr-??/
  34. *Rajamets, Harald. Tähtsaim on tegija vastutusteadvus. — Sirp ja Vasar 03.04.1970, lk 8.
    /Võõrpärisnimede väärkujudest ajakirjanduses./
  35. OU:Rajamets, Harald. Ukraina nimede kirjutamine eesti keeles. — Keel ja Kirjandus 1975, nr 7, lk 405–411.
    /Transkriptsioonisoovitused. Kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 75" (Tln 1977), lk 93–99./
  36. *Rajamets, H(arald). Piinlik lugu. — Õhtuleht 20.03.1982.
    /Rocca al Mare ortograafiast./
  37. OU:*Rajandi, Edgar. Elisabet(h) ja selle lühendid. — Keel ja Kirjandus 1963, nr 11, lk 690.
  38. OU:*Rajandi, Edgar. Kaks praegust eelisnime. — Keel ja Kirjandus 1963, nr 2, lk 109–110.
    /In: Andres; Ülle./
  39. OU:*Rajandi, Edgar. Kui palju on eesnimesid? Mesilane nimeks. — Keel ja Kirjandus 1963, nr 5, lk 303–304.
  40. OU:*Rajandi, Edgar. Nimevähesusest XVIII sajandi esimesel poolel. — Keel ja Kirjandus 1963, nr 3, lk 177–178.
    /Ambla sünniregistrite andmeil 1711–1760./
  41. OU:*Rajandi, Edgar. Paabu päritolu. — Keel ja Kirjandus 1963, nr 9, lk 556–557.
  42. OU:*Rajandi, Edgar. Piret. — Keel ja Kirjandus 1963, nr 10, lk 628.
  43. OU:*Rajandi, Edgar; Toom, H(arriette). Tiiu ja Tiit. — Keel ja Kirjandus 1963, nr 7, lk 435–436.
  44. OU:*Rajandi, Edgar. Eesnime mõistest iseseisva nime ja variandi eristamise seisukohalt. — Keel ja Kirjandus 1964, nr 2, lk 113-114.
  45. *Rajandi, Edgar. Eestlaste eesnimedest. Ettekanne kesklektooriumis Tallinnas. — ES 05.10.1964.
  46. OU:*Rajandi, Edgar. Endel ja Endla. — Keel ja Kirjandus 1964, nr 4, lk 242–243.
  47. OU:*Rajandi, Edgar. Ene ja Eneken. — Keel ja Kirjandus 1964, nr 1, lk 52.
  48. OU:*Rajandi, Edgar. Tänapäeva eesnimedest. — Keel ja Kirjandus 1964, nr 5, lk 271–278.
  49. OU:*Rajandi, E(dgar); Toom, H(arriette). Leida, Leili ja Maimu autorsusest. — Keel ja Kirjandus 1964, nr 10, lk 628–630.
  50. OU:*Rajandi, E(dgar). Made ja mõnda sellega seoses. — Keel ja Kirjandus 1965, nr 3, lk 179–180.
    /Naisenime päritolust./
  51. OU:*Rajandi, E(dgar); Tarand, H(elmut). Puhteesti võõrnimi Lii. — Keel ja Kirjandus 1965, nr 8, lk 494–495.
  52. OU:Rajandi, Edgar. Raamat nimedest. Eesti Raamat, Tallinn 1966. 248 lk.
    /Sisu: Eessõna – Põhinimestik (13–189) – Lisanimestik (190–226) – Venekeelsete nimede register – Allikad, kirjandust, sõnaseletusi, lühendeid. Tutv: Ariste, Paul, KjK 1967/4, lk 248–249. Heikinmäki, Maija-Liisa, Vir. 71 (1967), lk 153–156./
  53. OU:Rajandi, Edgar; Tarand, Helmut. Meie perekonnanimede liigitamisest ja seletamisest. — Keel ja Kirjandus 1966, nr 7, lk 393–402.
    /Liigitusnäiteid ja -võimalusi Rapla khk perekonnanimede põhjal./
  54. OU:*Rajandi, Edgar; Tarand, Helmut. Perekonnanimedest ja nende uurimise ülesannetest. — Keel ja Kirjandus 1966, nr 4, lk 226–231.
  55. OU:*Rajandi, Edgar; Tarand, Helmut. Vastus lugeja kirjale Aliide pärast. — Keel ja Kirjandus 1966, nr 8, lk 512.
  56. OU:*Rajandi, E(dgar). Koort < Gotthard või Konrad? — Keel ja Kirjandus 1967, nr 8, lk 502.
  57. OU:*Rajandi, Edgar. Veel üks nimeseletus. — Keel ja Kirjandus 1967, nr 4, lk 239.
    /In: Meelis./
  58. OU:*Rajandi, Edgar; Tarand, Helmut. Meie praegune nimemaitse. — Keel ja Kirjandus 1967, nr 9, lk 528–536.
  59. OU:*Rajandi, Edgar; Tarand, Helmut. Naiste-eesnimede praegusest deminutiviseerumistendentsist. — Keel ja Kirjandus 1967, nr 12, lk 742–743.
  60. OU:*Rajandi, Edgar; Tarand, Helmut. Uusi jooni tegelikus eesnimede ortograafias. — Keel ja Kirjandus 1967, nr 3, lk 176–177.
  61. *Rajandi, Edgar. Nimi ja õigus. Ettekanne üleliidulisel nõupidamisel Moskvas. — ES 26.04.1968.
  62. OU:Rajandi, Edgar. Rahvusvahelistest eesnimedest. — Emakeele Seltsi aastaraamat 13 (1967). Eesti Raamat, Tallinn 1968, lk 75–94.
    /Резюме: Об интернациональных личных именах, с. 94. Sisu: Rahvusvaheline nimi – Rahvusvahelise eesnime kujunemise lugu – Nimesüsteemid, nende erisused ja vastastikune mõjutamine – Rahvusvaheline nimi XII–XIII sajandil ja kiriku nimepoliitika – Rahvusvahelise nimevara rikastumise allikad tänapäeval – Kokkuvõte./
  63. *Rajandi, Edgar. Sissevaateid tänapäeva nimepruuki. Ettekanne Tartu keelepäeval. — ES 01.12.1968.
  64. OU:Rajandi, Edgar; Tarand, Helmut. Onomastilisi märkusi. Eesnimed tegusõnast olema? — Emakeele Seltsi aastaraamat 13 (1967). Eesti Raamat, Tallinn 1968, lk 95–101.
    /Резюме: Личные имена, производные от глагола olema 'быть', с. 101. In: Olev; Olaf; Oll; Olle; Olo(f)./
  65. OU:*Rajandi, Edgar; Tarand, Helmut. Praegune eesnimede kirjaviis. — Keel ja Kirjandus 1968, nr 2, lk 76–83.
  66. *Rajandi, Edgar. Keelepäev isikunimede teemal. — Keel ja Kirjandus 1969, nr 2, lk 126.
    /Tartus 01.12.1968./
  67. *Rajandi, E(dgar). Kogugem ka eesnimesid! — Kodumurre 9. Tallinn 1969, lk 85–87.
    /Küsitluskava./
  68. *Rajandi, E(dgar). Nimekonverentse. — Keel ja Kirjandus 1969, nr 1, lk 62.
    /Toponüümika ja isikunimede alal: Uljanovsk, sept 1967; Moskva, aprillis 1968./
  69. *Rajandi, Edgar. Viimase aastakümne nimepruugist Tallinnas. Ettekanne koosolekul Tallinnas. — ES 06.04.1969.
  70. OU:*Rajandi, E(dgar); Tarand, H(elmut). Anu "seitsmest" tähendusest. — Keel ja Kirjandus 1969, nr 8, lk 498–499.
  71. *Rajandi, Edgar. Eesti NSV-s elunevate leedulaste nimepruugist. Ettekanne sümpoosionil Šiauliais. — ES 29.05.1970.
  72. OU:Rajandi, Edgar; Tarand, Helmut. Eesti eesnimedest Mats Tõnissoni tähtraamatutes. — Emakeele Seltsi aastaraamat 16. Eesti Raamat, Tallinn 1970, lk 125–141.
    /Kalendrites 1884–1914 esinenud eesnimedest. Резюме: Об эстонских личных именах в календарях Матса Тыниссона, с. 141. In: Arend; Eha; Ennik; Hella; Helmi; Ilo; Kantus; Kiire (n); Koidu; Külli; Laas; Maade; Mari; Meeli(s); Varju; Üksmeel./
  73. *Rajandi, Edgar. Läänemaa eesnimedest. Ettekanne Haapsalu keelepäeval. — ES 16.05.1971.
  74. OU:*Rajandi, Edgar; Tarand, Helmut. Möödunud aastakümne eelisnimed. — Keel ja Kirjandus 1971, nr 4, lk 207–216.
  75. *Rajandi, Edgar. Eesnimed Rapla rajoonist. Ettekanne Märjamaa Keskkooli keelepäeval. — ES 24.11.1972.
  76. OU:Rajandi, Edgar. Kask perekonnanimena ja perekonnanimedes. — Emakeele Seltsi aastaraamat 18. Eesti Raamat, Tallinn 1972, lk 43–50.
    /Vt ka "Õienduseks" ESA 19–20, 1975, lk 290. In: Kask; Kaasik-; Kase-; Kõiv; Kõo-; Birk; Bjork; Berezin./
  77. *Rajandi, E(dgar); Tarand, H(elmut). Eesti nimi läbi sajandite. — Noorus 1972, nr 5, lk 70–72.
    /Isikunimede ajaloost. Uuesti avaldatud 1976 (Keel, mida me uurime)./
  78. *Rajandi, Edgar. Eesti isikunimevara. Ettekanne Elva Keskkooli keelepäeval. — ES 25.01.1975.
  79. OU:Rajandi, Edgar. Õun ja õunapuu perekonnanimedes. — Emakeele Seltsi aastaraamat 21 (1975). Eesti Raamat, Tallinn 1976, lk 85–88.
    /Резюме: Õun ’яблоко' и õunapuu ’яблоня' в эстонских фамилиях, с. 88. In: Aun; Ubin; Uibo; Õun; Õunapuu./
  80. OU:##Rajandi, Edgar; Tarand, Helmut. Eesti nimi läbi sajandite. — Keel, mida me uurime. Koostanud Mart Mäger. Valgus, Tallinn 1976, lk 131–136.
    /Redigeeritud tekst. Varem ilmunud: Noorus 1972/5./
  81. OU:Rajandi, Edgar. Mõtteid eesti isikunimede uurimisest. — Sõna ja nimi. Emakeele Seltsi aastaraamat 23 (1977). Tallinn 1978, lk 93–102.
    /Sh oma isikunimekogudest ja perekonnanimede liigitusest./
  82. OU:*Rajandi, Edgar; Dequeker, Michel. Anthroponymes et toponymes d'origine latine et française en Estonie. — Congressus Quartus Internationalis Fenno-Ugristarum. Budapestini habitus 9.-15. Septembris 1975. Pars III. Acta sectionis linguisticae. Budapest 1981, lk 359–363.
    /Tutv: Агеева, Р. А., Реферативный журнал. Общественные науки за рубежом, серия 6. 1982/4, lk 173–174./
  83. *Rajandi, Edgar-Adolf . — Keel, mida me harime. Koostanud Mart Mäger. Valgus, Tallinn 1976, lk 210.
    /Elulooandmeid./
  84. Rajaste, Tiit. Rohelises kodulinnas. — Pärnu Kommunist 23.07.1988, nr 141, lk 3.
    /Pärnu parkidest, sh nende nimedest./
  85. *Raju, Madis. Kahest moonutatud nimest. — Kommunist 15.06.1982.
    /Apteegimägi, Kärnjärv./
  86. *Rand, L(ydia). Tartu tänavate nimedest. — Edasi 18.12.1970; 25.12.1970.
    /1. /Sissejuhatus/, 2. Nõukogude väljak. Järg 1971. a./
  87. OU:*Rand, Lydia. Endisaegsed tänavanimed. — Eesti Loodus 1971, nr 7, lk 433–435.
    /Tartus./
  88. *Rand, L(ydia). Tartu tänavate nimedest. — Edasi 08.01.1971; 15.01.1971; 22.01.1971; 29.01.1971; 05.02.1971; 12.02.1971; 19.02.1971; 26.02.1971.
    /Järg. Algus 18.12.1970./
  89. *Rand, L(ydia). Tartu tänavate nimedest. — Edasi 12.03.1971; 19.03.1971; 26.03.1971; 02.04.1971; 09.04.1971; 16.04.1971.
  90. +*Randa, Kaljo. Otepää-küla. Mõned hüpoteesid. — Postimees 25.11.1924, nr 320, lk 4.
    /Teateid Otepääst 13. saj-l, oletusi Otepää nime kujunemise kohta./
  91. +*Randa, Kaljo. Arula. Arula möödunud aastasaja viimasel poolel. Mõned ettepanekud. — Postimees 05.08.1925, nr 208, lk 2.
    /Arula ajaloost, sh nimest (põline eesti nimi, mis ei pärine mõisanimest). Kahju, et nimi võib kaduda, kuna Arula asundus liideti Palupera valla külge. Nimetatakse ka teisi Tartumaa mõisaid./
  92. *Randmaa, M. Eesti pärisnimede käänamisest. — Edasi 18.11.1959.
  93. *Randmets, V. Vead kohanimedes tulevad parandada. — Postimees 30.08.1936.
    /Pooldab nimekujusid Kuresaar, Orisaar. AESi vastus samas lehes 17.10.1936 koos toimetuse seletustega./
  94. +Randviir, Anti. Transdistsiplinaarsus objektides: ruumitähistus ja nimetamine grafitist hegemooniani. — Nimetamise strateegiatest eesti kultuuris. Toimetajad Ülle Pärli, Eva Lepik. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu 2008, lk 13–39.
    /Nimi ja nimetamine sotsiosemiootikas, grafiti jm./
  95. *Randviir, Rita. Nimi ei riku meest? Rikub küll! — Kommunismiehitaja 22.09.1984.
    /Eesnimemoest??/
  96. *Rannala, Kerli. Noorte muhulaste nimed. Õpilasettekanne keelepäeval Muhu Põhikoolis. — ES 18.02.2009.
  97. +Ranniku, Veljo. Naissaare looduspark. — Eesti Loodus 1995, nr 9, lk 245–246.
    /Sh märkus Naissaare kohanimede kohta (kohanimekomisjoni ettepanekud). Summary: The Naissaar Nature Park, p. 273./
  98. Rannut, Mart. Eesti Vabariigi Riiklik Keeleamet. — Keel ja Kirjandus 1991, nr 6, lk 368–369.
    /Sh Keeleameti ülesanded nimekorralduse alal: seadused jm./
  99. *Rapp, Jaan. Eesti eesnimede sidemetest sugulaskeelte eesnimedega. Seminaritöö. Juhendaja Maia Madisso. Tartu 1997. 38 lk. (Nr 54.)
  100. *Ratas, J. Mis tähendab "Lindanisa". — Postimees 15.01.1911, nr 11, lk 5.
  101. *Ratas, J(aan). Tallinna ja Tartu nime seletuse kohta. — Eesti Kirjandus 1920, nr 3-4, lk 122–125.
    /L. K(ettuselt) järelmärkus: Eelmise puhul. Vt ka Kettunen 1921. Tutv: -e- (=Eisen, M. J.), Postimees. Hommiku väljaanne 18.05.1920./
  102. *(Raud, M.) Kihnu saar. Ristinimed Kihnu saarel. — Päevaleht 28.02.1921, nr 55, lk 2.
    /Nimestatistikat arhiivide andmeil a-st 1816. Allk: Md./
  103. +*Raud, Piret. Kohanimedest tuletatud rahvuslikku kuuluvust ja päritolu märkivad nimisõnad. III k töö. Tartu 1972. 30 lk. (Nr 1124.)
  104. Raudla, Heiki. Volikogu jättis kodulinna kindralist ja kaptenist ilma. — Sakala 01.09.2004.
    /Kindral Laidoneri platsi ja Kapten Anton Irve tänava nimest jäeti aukraad välja. Vt ka E. Sepp, Sakala 08.09.2004./
  105. *Raudsepp, Ernst. Kohanimede kogumisest end. Tori kihelkonnast. Ettekanne murdeseminaril Tallinnas. — ES 14.05.1964.
  106. *Raudsepp, Irja; Kure, Eva. Õisu tehnikumi õpilaste eesnimed. Õpilasettekanne Õisu 3. keelepäeval. — ES 24.03.1988.
  107. *Raudsepp, Tõnu. Ka laevanimed vajavad korrastamist. — Õhtuleht 18.08.1987.
  108. Raudsepp, Tõnu. Bussipeatustele õiged nimed! — Rahva Hääl 13.01.1988, nr 11, lk 4.
    /Eesti maaliinide bussipeatuste nimedes valitsevast segadusest./
  109. Raudsepp, Tõnu. Võib-olla Pikaliiva? — Õhtuleht 16.02.1988, nr 38, lk 2.
    /Teeb ettepaneku nimetada nn Suur-Õismäe Pikaliivaks. Vt ka Prozes ja Päll Õhtuleht 1988./
  110. *Raudtee jaamadele kohased nimed! — Postimees 02.05.1921, nr 96, lk 5.
    /1889. a avati Pihkva-Valga vaheline raudtee. Kohalikud elanikud nimetasid raudteejaamu oma nimedega: Lepasaare, Jänese mägi, Mustasaare, Hauka, Väheoru. Mõned jaamad on tagasi saanud Eesti nimed: Väheoru on jäetud Karulaks, Hauka Antslaks, Sommerpahlen Sõmerpaluks, Husari Husariks, Neuhausen Vastseliinaks. Viimane näib siiski Lepasaareks muutuvat. Petseri ja Irboska jaamade ülemate käest nõutakse arvamist, kuidas "Kosheljähat" eestindada. Ümbruskonnas on vene külad. "Kaleva" või "Maleva" võiks olla peatuskoha nimeks./
  111. *Raudteejaamade nimed . — Tallinna Teataja 03.10.1919, nr 214, lk 3.
    /Ametlik nimistu./
  112. *Raudteejaamade nimede ümbermuutmine. — Postimees 12.05.1898, nr 103, lk 1.
  113. +Raukas, Anto. Mihhail Kalininist. — Õhtuleht 24.05.1988, nr 118, lk 1.
    /Vajadusest hinnata ümber M. Kalinini osa, sh mainib temanimelisi objekte Tallinnas./
  114. +Raun, A(lo). (Max Vasmer. Beiträge zur historischen Völkerkunde Osteuropas III. Berlin 1935.) — Eesti Keel 1935, nr 4-6, lk 195–197.
    /Sh merja ja tšeremissi alade kohanimede etümoloogiaist./
  115. +Raun, A(lo). Õpetatud Eesti Seltsi 100-aastasest tööst keeleteaduse alal. — Eesti Keel 1937, nr 7-8, lk 195–223.
    /Sh nimede Dorpat, Reval ja Ösel etümoloogiast lk 201, sõna estnisch kirjapildist lk 215, kohanimede kogumisest ja kohanimedest üldse lk 217–220, isikunimedest lk 220–221, rahvanimedest lk 221. Üksikasjalike viidetega. Summary: The Philological Activities of the Learned Estonian Society During the First Hundred Years of its Existence, p. 223. In: Kalev; Tharapita. Kn: Alempois; Emajõgi; Kuressaare; Narva; Pihkva; Pärnu; Tallinna nimed; Tartu; Valga; Viljandi; Võhma; Võnnu; -vere; -st; Toor-; Katku-; Eesti; Ugaunia; Rootsi; Vene./
  116. R(aun), A(lo). Malidna >> Maalja. — Eesti Keel 1938, nr 1, lk 32.
    /Mihklis asuva linnamäe nimest./
  117. R(aun), A(lo). (J. Qvigstad. De lappiske stedsnavn i Finnmark og Nordland fylker. Oslo 1938.) — Eesti Keel 1939, nr 3-4, lk 92.
    /Rets./
  118. +Raun, A(lo). Soome ja eesti keele vastastikustest suhetest. — Eesti Keel 1939, nr 6, lk 139–162.
    /AESi aastakoosolekul 19.02.1939 peetud ettekande alusel. Sh kohanimede paralleelsustest lk 149–150, refereerib Ojansuu ja Mägiste seisukohti. Résumé: Sur les rapports réciproques du finnois et de l'estonien, p. 161–162./
  119. +*Reageeringuid kirjapandule . — Sirp ja Vasar 01.11.1974, lk 5.
    /Sh võõrnimede ortograafiast ja ortoeepiast./
  120. *Rebane, Annika. Eesnimepanek Pukas 1983–1989. Õpilasettekanne Puka keelepäeval. — ES 06.05.1989.
    /Tutv: Meri, Mart, KjK 1989/12./
  121. OU:*Rebane, Harald; Simm, Jaak. Peravalla kohanimesid koha ja mineviku kajastajana. — Eesti Loodus 1971, nr 2, lk 102–104.
    /Резюме: Названия местности Перавалла отражают ее прошлое. Summary: Some Place-Names That Reflect the Locality and History of Peravalla./
  122. OU:*Rebane, Harald. Järvselja-Peravalla kohanimed. — Järvselja metsades 3. Akadeemilise Metsaseltsi toimetised 8. Tartu 1998, lk 13–18. (EPMÜ Metsandusosakond.)
  123. *Rebellus. Ett "förslag". — Kustbon 1922, lk 20–21.
    /Saksapärastatud eestirootsi kohanimekujude vastu./
  124. *Reede, Arvo. Miks siseasjade osakond? — Sirp ja Vasar 21.03.1969, lk 5.
    /Asutuste nimetustest./
  125. *Reier, Mall. Õpetajate ja õpilaste hüüdnimed meie koolis. Õpilasettekanne C. R. Jakobsoni nim Viljandi 1. Keskkooli 3. keelepäeval. — ES 27.04.1988.
  126. *Reier, V. Sõnake Narva nime saamisest. — Meie Elu 01.10.1918, nr 27, lk 2.
    /Vt Schulbach Meie Elu 24.09.1918. Vt ka Schulbach seals. 10.10.1918./
  127. *Reim, M. Rohkem lugupidamist kohanimedele. — Võru Teataja 16.03.1922, nr 30, lk 1–2.
    /Juurdunud vene- ja saksapärastest kohanimedest. Ka Kanepi ~ Kanapää küsimusest./
  128. OU:Reimaa, Vallo. Teekond alu-rahva mõttemaailma (Alutaguse vanad kohanimed). Jõhvi Muuseumi Seltsi toimetised. IV. Jõhvi 2007. 216 lk.
    /Sisu: Sissejuhatus – Muistse hõimu jälgedes – Rukkijumal ja kosehaldjas – Vepsa müüdi jälg Virumaa südames – Jõvi-ussist ja õ-tähest – Kalevipoja jalad Püha allika mäel – Hiis - muistne kultusepaik – Hingeloom – Nimes peitus vägi, võim ja kaitse – Õigus, kohus ja sakuraha – Kuidas anda külale nime? – Külanimed põlluharimise algusajast – Käbinite nime päritolust ja sellega seonduvast – Alguses oli sõna (kokkuvõtte asemel). Kn: Ahtme; Aidu; Alutaguse; Askælæ; Edise; Ereda; Erra; Illuka; Joala; Jõhvi; Jõuga; Järve; Kahula; Kaidma; Kalina; Kohtla; Kose; Kukruse; Kuremäe; Kõrvetaguse; Käva; Lähtepea; Lüganuse; Maidla; Martsa; Mehide; Mäetaguse; Mägara; Narva; Odrise; Ontika; Paate; Peeri; Purtse; Puru; Pühajõgi; Pühtitsa; Rakvere; Rannu; Raudi; Revinu; Rugodiv; Saka; Sala; Sirgala; Sompa; Sõrumaa; Tammiku; Tarvanpea; Tärivere; Udria; Varja; Virumaa; Voorepere; Võrnu./
  129. *R(eiman), W. Hariduslised pildid. IX. Kuidas meile priinimed pandi. — Postimees 26.03.1898, nr 70, lk 2; 27.03.1898, nr 71, lk 2; 28.03.1898, nr 72, lk 2.
  130. *R(eiman), W. (Nimede raamat. Välja andnud Juhan Kurrik Jurjevis (Tartus) 1901.) ("Kirjandusest.") — Postimees 10.08.1901, nr 178, lk 1; 11.08.1901, nr 179, lk 2; 13.08.1901, nr 180, lk 2.
    /Rets. Vastukaja vt ka Kurrik Pm 28.08.1901./
  131. *R(eiman), W. Läti teadusemees E. Walter otsib Keiserliku Teaduste Akademia kirjades ... ja iseraamatukeses kostust küsimise pääle: "что такое Линданиса?" (Mis tähendab Lindanisa?) ("Kirjandusest.") — Postimees 22.04.1902, nr 89, lk 1–2.
  132. *R(eiman), W. Rahkavuori ehk Rakvere on jälle päevakorral. — Postimees 18.02.1902, nr 41, lk 1–2.
  133. +*Reiman, W. Sakala maa ja Sakala rahvas. Kõne Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi rahvapidul 30. juulil 1906.
    /Sh tagune-lõpuga kohanimedest; Aliste – Haliste; Alempus – Alembus (alla poole); kunde-(kond-)lõpuga nimed jne./
  134. *Reiman, W. Eesti kohanimed. — Eesti Kirjandus 1909, lk 177-188, 369–373, 401–407.
    /Kn: Alempos; Koiva; Paala; Rafala./
  135. *Reiman, W. Eesti kohanimed. — Eesti Kirjandus 1910, lk 241–246.
  136. *Reiman, W. Eestimaa. — Eesti Kirjandus 1911, lk 1–9.
    /Ilmus ka Virulases 1911./
  137. ##*Reiman, W. Eestimaa. ("Eesti Kirjandus.") — Virulane 16.02.1911, nr 38, lk 1–2; 17.02.1911, nr 39, lk 1; 18.02.1911, nr 40, lk 1; 19.02.1911, nr 41, lk 1–2.
  138. *Reiman, W. Kas Eestimaa või Tallinnamaa? — Eesti Kirjanduse Seltsi Aastaraamat III (1910). 1911?, lk 52–56.
    /Sama: EKS protokollid 1910, lk 52–56./
  139. *Reiman, W. Eesti kohanimed. — Eesti Kirjandus 1913, lk 415–422.
  140. *R(eiman), W. Kohanimede väänamine... — Postimees 23.11.1915, nr 270, lk 3.
  141. *Reiman, W. Eesti kohanimed. — Eesti Kirjandus 1916, lk 25–32.
  142. *Reimann, Riina. Eesti üldnimetaoliste perekonnanimede käänamisest. III k töö. Tartu 1972. 41 lk. (Nr 1125.)
  143. OU:Rein, Kaarina. Uuskreeka nimed eesti keeles. — Keel ja Kirjandus 2002, nr 5, lk 320–328.
    /Uus- ja vanakreeka nimede kirjutamise juhistest läbi aegade; kreeklaste omaladina kriitikat, ettepanek kehtestada lisaks uuskreeka nimede häälduspärane transkriptsioon./
  144. *Reinhardt, Heidi. Eesti perekonnanimede eestistamisest. Proseminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 1998. Nr 14(98).
  145. *Reinthal, Joh. Tallinna tänavate nimede muutmine. — Tallinna Teataja 15.12.1921, nr 291, lk 6.
    /Ettepanekud./
  146. +Reisman, A. Kroonika. — Eesti Keel 1933, nr 2, lk 63–64.
    /Sh Ungari Keeleteaduse Seltsis jätkuvast tegevusest kohanimede alal, nt E. Schwartz "Võitlusest Lääne-Ungari kohanimede ümber"./
  147. OU:*Remmel, Mart. On the use of classification and seriation methods in toponymy. — Congressus Quartus Internationalis Fenno-Ugristarum. Budapestini habitus 9.-15. Septembris 1975. Pars III. Acta sectionis linguisticae. Budapest 1981, lk 46–49.
  148. *Reval, den 28. August. Zufolge Bekanntmachung der Esthländischen Gouvernementsregierung sollen ... Maholmschen Kirchspiele belegenen Güter Alt- un Neu-Wartz ... wieder ihre alten Namen: "Alt- und Neu-Wardes führen. ("Esthland.") — Das Inland 09.09.1841, nr 37, lk 598.
    /Kn: Varudi./
  149. *Reval, den 4. December. Das Gut Wesenberg wird ... auf die Bitte des Herrn Besitzers desselben in Zukunft den Namen "Schloss-Wesenberg" führen. ("Esthland.") — Das Inland 16.12.1841, nr 51, lk 818.
  150. *Reval, den 8. März. Unlängst wurden die Namen der Güter Purtz und Pühs in Alt- und Neu-Isenhof verwandelt ..., jetzt ist auch das im Harrischen Kreise und Rappelschen Kirchspiele belegene Gut Odenkotz ... in Odenwald umbenannt. ("Esthland.") — Das Inland 23.03.1843, nr 12, lk 103.
    /Kn: Purtse; Püssi; Ohukotsu./
  151. *Revel või Kolõvan? ("Kodumaalt.") — Olevik 30.09.1914, nr 112, lk 2.
  152. +*(Richter, Adolf). Adolf Richters Baltische Verkehrs- und Adreßbücher. Bd. 1. Livland. Riga 1909.
    /Sisaldab mõisate ja linnatänavate nimesid kolmes keeles, kõrtside, talude jne nimesid. /
  153. +*(Richter, Adolf). Adolf Richters Baltische Verkehrs- und Adreßbücher. Bd. 3. Estland. Riga 1913.
    /Sisaldab mõisate ja linnatänavate nimesid kolmes keeles, kõrtside, talude jne nimesid. /
  154. +Rihvk, Reet. Avan koduvärava, astun koduõue. — Noorte Hääl 23.09.1988, nr 220, lk 1.
    /Sh Nõmme I kultuurikonverentsil tehtud ettepanekust kutsuda koole paikkonna nimede järgi, muuta kino Võit uuesti Victoriaks jm./
  155. *"Riia" nime kohta . ("Sõnumid Tartust.") — Postimees 19.09.1891, nr 128, lk 3.
    /Allk: Tartlane./
  156. Riigikogu võttis nimeseaduse vastu. — Eesti Päevaleht 15.12.2004.
    /Uudisnupp./
  157. *Riigilaevadele antakse eestipärased nimetused. ("Päevauudised.") — Postimees 30.11.1921, nr 278, lk 1.
    /Sõnum. Jäälõhkuja "Reval" nimetati "Jaan Poskaks" ja "Hektor" "Jüri Vilmsiks". Allk: -ar./
  158. +*Riigi Statistika Keskbüroo. 1922. a. üldrahvalugemise andmed. I-XI. Tallinn 1923–1927
    /Sisaldab lisana külade, alevike, asunduste jm nimestikke. Vihud: IV. Viru maakond (1924); V. Järva maakond (1923); VI. Harju maakond ja Tallinna linn (1924); VII-a. Lääne maakond (1924); VII-b. Saare maakond (1924); VIII. Pärnu maakond (1923); IX. Viljandi maakond (1924); X. Tartu ja Valga maakonnad (1924); XI. Võru ja Petseri maakonnad (1927)./
  159. *Riikoja, Elli. Baterfljai, Butterfly... — Sirp ja Vasar 31.03.1972, lk 5.
    /Võõrnimede translitereerimisest./
  160. +*Riikoja, Heinrich. Eesti järvede nimestik. (Tartu 1934.)
  161. *Riive, Henn. Keelatud Anna-Liisa? Anna-Liisa jälle vaba. — Edasi 29.07.1987, lk 4.
    /Kaksikeesnimedest./
  162. *Rikand, Ed(uard). Pindi Kotkapalust. — Töörahva Elu 23.01.1968.
    /Kohanime päritolust./
  163. *Rikas, Külli. 1935 – nimede eestistamise aasta. — Meie Maa 30.05.2000, nr 100, lk 6.
  164. *Ringo, Katrin. Kohanimede õigekeelsus. Kokku- ja lahkukirjutamine. Kursusetöö. Juhendaja Valdek Pall. TPÜ, Tallinn 1993. 30 lk. (Nr 677.)
  165. *Ringvaade kirjandusepõllul. Vaidlused Tallinna nime üle. — Virulane 17.02.1909, nr 39, lk 5.
    /Allk: J. R./
  166. +Riomar, T. Eesti keel kõnes ja kirjas. Katse Eesti kirjawiisi uuel alusel korraldada. Peterburi 1908. 36 lk.
    /Kirjaviisi parandamise utoopiline ettepanek. Lk 31–34 võõrnimede ja -sõnade kirjutusest, pooldab häälduspärasust. Ettepanek kasutada š-d ja ž-d. Algselt ilmunud Postimehes 1904./
  167. Rips, Merle. 30. aprilliks. — Järva Teataja 16.03.1989, nr 31, lk 2.
    /Paide TK otsusest tänavanimede ennistamise kohta./
  168. Rips, Merle. Nimekomisjonis. — Võitlev Sõna 19.01.1989, nr 8, lk 2; 02.02.1989, nr 14, lk 1.
    /Paide tänavanimede ennistamise ettepanekud./
  169. *Rishk. Vestnik soovib, et Balti kubermangudes kõik Saksakeelsed kohtade nimed ära kautataks ja nende asemele ainult Läti- ehk Eesti- ja Venekeelsed nimed seataks. ("Eesti maalt. Tallinnast.") — Virulane 04.11.1886, nr 45, lk 2.
  170. *Rishk. Vestnik soovib veel kord, et Eesti- ja Lätimaal kohtadelt Saksakeelsed nimed saaksivad ära kautatud... ("Eesti maalt. Tallinnast.") — Virulane 11.11.1886, nr 46, lk 2.
  171. *Ristinimede küsimus . — Olevik 17.04.1901, nr 16, lk 365–366.
    /Allk: nn./
  172. OU:*Ritsing, Richard. Räpina perekonnanimedest. — Räpina radadel. Artikleid. Tallinn 1984, lk 159–161.
  173. *Rohkem enesest lugupidamist . — Postimees 11.03.1922, nr 57, lk 5.
    /Schuldino, Soldino või Süldino? (kõrts Valga lähedal.) Soovitab viimast./
  174. *Roomet, E. Millest jutustavad kohanimed? — Küsimused ja Vastused 1964, nr 9, lk 36–41.
    /Tekkimisest ja tähendustest./
  175. *Roomet, E. Kuidas Tallinn endale nime sai? — Küsimused ja Vastused 1968, nr 9, lk 41–44.
  176. *Roos, Eduard. Mõnest küsimusest isikunimede omapärastuse alal {?}. — Linnad ja Alevid 8, nr 8, 9 (1936), lk 117–123, 129–134.
  177. *Roos, Eduard. Eesti eesnimed ja nende uurimise ülesanded. Ettekanne Tartus. — ES 02.04.1961.
  178. OU:Roos, Eduard. Eesti muistseist isikunimedest. — Keel ja Kirjandus 1961, nr 6, lk 341–352.
    /Vanimate nimede allikad, nende liigitus ja päritolu./
  179. *Roos, Eduard. Jooni eesti eesnimede ajaloost. Ettekanne Tallinnas. — ES 09.04.1961?.
  180. OU:Roos, Eduard. Eesti eesnimede ajaloost XIX ja XX sajandi vahetusel. — Keel ja Kirjandus 1962, nr 7, lk 412–421.
    /Vanema kihi laennimed, puhteesti nimede taastulek./
  181. *Roos, Eduard. Põltsamaa ümbruskonna eesnimedest XVI sajandil. — Kiir 30.12.1962.
  182. OU:*Roos, Eduard. "Kalevipoja" Linda. — Keel ja Kirjandus 1963, nr 8, lk 464–473.
  183. OU:*Roos, Eduard. Läti Henriku Lyndanise ja "Kalevipoja" Lindanisa. — Keel ja Kirjandus 1963, nr 10, lk 605–612.
  184. *Roos, Eduard. Eesti muistsete isikunimede leksikaalne alus. Ettekanne Tartu keelepäeval. — ES 01.12.1968.
  185. OU:*Roos, Eduard. "Tähe mõrsja" Salme ja tema kosilased. — Keel ja Kirjandus 1969, nr 11, lk 658–670.
    /Nime Salme päritolust. Vt ka P. Alvre KjK 1970/3 ja J. Kaplinski KjK 1970/9./
  186. +Roos, Eduard. Eesti keele toimkonna tegevus 1941. a. — Keel ja Kirjandus 1970, nr 11, lk 686–697.
    /Riikliku Kirjastuskeskuse juurde 1941. a asutatud toimkond; sh refereerib arutlusi 09.05.1941 ja 04.06.1941 vene nimede transkribeerimise teemal. Teisi muljeid vt ka Elisto ESA 222 1977, lk 196–197./
  187. OU:Roos, Eduard. Eesti meel-ainesega muistsed isikunimed. — Emakeele Seltsi aastaraamat 17. Eesti Raamat, Tallinn 1971, lk 77–97.
    /Ka nimede struktuurianalüüs; nimeandmestik lk 89–95. Резюме: Древние эстонские личные имена с компонентом -meel, с. 97./
  188. *Roos, Eduard. "Inimene ja loodus eesti muistsetes isikunimedes". Ettekanne koosolekul Tallinnas. — ES 27.10.1974.
  189. OU:*Roos, Eduard. Kirjanikunimi Tuglas. — Keel ja Kirjandus 1974, nr 3, lk 173–175.
    /Nime saamisloost ja sõna tähendusest./
  190. *Roos, Eduard. Tartu etümoloogia lugu. Ettekanne koosolekul Tartus. — ES 17.11.1974.
  191. OU:Roos, Eduard. Eesti muistsed liittüvelised ja tuletuslikud isikunimed. — Keel, mida me uurime. Koostanud Mart Mäger. Valgus, Tallinn 1976, lk 120–130.
  192. OU:Roos, Eduard. Inimene ja loodus eesti muistses antroponüümikas. — Keel, mida me uurime. Koostanud Mart Mäger. Valgus, Tallinn 1976, lk 106–119.
  193. *Roos, Eduard. Muistsetest nimedest uskumuste taustal. — Horisont 1976, nr 1, lk 18–20.
  194. *Roos, Eduard . — Keel, mida me harime. Koostanud Mart Mäger. Valgus, Tallinn 1976, lk 211.
    /Elulooandmeid./
  195. OU:+Roos, Eduard. Sõnade ja nimede seltsis. — Eesti sõnavara. Emakeele Seltsi aastaraamat 24 (1978). Eesti Raamat, Tallinn 1980, lk 67–79.
    /Meenutusi uurijaks kujunemisest, sh lähemalt isikunimedest lk 76–78. Lõpus tõdemus, et "kehtiv perekonnanimede käänamise reegel on eluvõõras" (lk 79)./
  196. *Roos, J. Kas tänav või "uulits". — Vaba Maa 14.01.1920, nr 10, lk 2.
    /Tänava poolt./
  197. *Roosaar, Hurmi. Otepää kihelkonna lääneosa toponüümika ja kultuurilugu. Diplomitöö. Juhendaja Mati Hint. TPedI, Tallinn 1987. 191 lk. (Nr 61.)
  198. Roosimägi, Endel. Pikk tee taassünnini. — Sakala 14.04.1988, nr 45, lk 1, 4.
    /Viljandi ajalehele Sakala nime taastamisest; selle ülevaade esimeses uue nimega numbris (seni Tee Kommunismile)./
  199. +*Roost, V. "Alpikannist" ja "alpi kannikesest". — Sirp ja Vasar 19.05.1972, lk 5.
    /Tähendusvahest. Vt Kull NÕ 1972./
  200. OU:*Rootsmäe, L(emming). Võnnu kihelkonna isikunimed XVIII sajandil. — Keel ja Kirjandus 1969, nr 10, lk 623–624.
  201. *Rootsmäe, Lemming. Melliste. — Edasi 18.02.1976.
    /Kohanimedest Melliste, Tuimäe, Mäeküla./
  202. *Rootsmäe, Lemming. Sarakuste. — Edasi 10.09.1976.
    /Ka võimalikke etümoloogiaid./
  203. Rooväli, Küllike. Nimemood muutub kiiresti. — Postimees 19.04.2002, lk 2.
    /20. sajandi eesnimemoe 6 etappi, Annika Hussari magistritöö põhjal. Samal päeval ilmunud isikunimeseaduse tutvustuse taustaks./
  204. Rooväli, Küllike. Seadus keelab omapäi traageldatud nimed. — Postimees 19.04.2002, lk 2.
    /Pikemalt uuest isikunimeseaduse eelnõust, eelkõige "veidratest eesnimedest". Postimehe Fookuse rubriigis. Samas nr-s ka muid materjale./
  205. *Rosenberg, A. Parallelen zu baltischen Städtenamen und einiges Andere. — Düna-Zeitung 1902, nr 282.
  206. *Rosenberg, A. Zur Etymologie des Namens Embach. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1912–1920. Dorpat 1921, lk 129–131.
    /Peab võimalikuks jõenime vanagermaani päritolu (vrd Emm Lõuna-Rootsis, Emme Šveitsis jne). Võrdleb ka Elva jõe nime Elbega. Vastuväited: L. Kettunen seals. lk 130 (põhjendab E. A. Tunkelo seletust). Tutv: Revaler Bote 11.10.1920, nr 200, lk 2 (ettekanne)./
  207. +*Roslavlev, Oleg. Siedlungsgeschichte des Estenlandes. München 1974–1977.
    /Nr. 1: Kirchspiel St. Jakobi (Korbe) /=Pärnu-Jaagupi/; Nr. 2: Kirchspiel Rappin /=Räpina/; Nr. 3: Kirchspiel Neuhausen /=Vastseliina/; Nr. 4: Pernauer Descriptionsbuch von 1680–84, mit Karten./
  208. +Ross, Eevi; Kallasmaa, Marja. Murdevõistlus 1987. — Keel ja Kirjandus 1988, nr 5, lk 314–316.
    /Sh kohanimede kogumise tulemustest./
  209. +Ross, Eevi. Murdevõistlus 1988. — Keel ja Kirjandus 1989, nr 5, lk 318–319.
    /Sh nimekogumise tulemustest./
  210. +Ross, Eevi; Kallasmaa, Marja. Murdevõistlus 1989. — Keel ja Kirjandus 1990, nr 5, lk 316–318.
    /Sh nimekogumise tulemustest./
  211. +Ross, Eevi; Kallasmaa, Marja. Keeleainestiku kogumise võistlus 1990. — Keel ja Kirjandus 1991, nr 6, lk 381–382.
    /Sh nimekogumise tulemustest./
  212. +Ross, Eevi. Keeleainestiku kogumise võistlus 1992. — Keel ja Kirjandus 1993, nr 4, lk 256.
    /Sh kohanimekogumise tulemustest./
  213. +Ross, Eevi. Väsimatu töömehe sünnipäevaks: Eduard Leppik 70. — Keel ja Kirjandus 1994, nr 10, lk 637–638.
    /Sh tema kohanimekogudest./
  214. +Ross, Eevi. Wiedemanni auhind Eduard Leppikule. — Keel ja Kirjandus 1997, nr 6, lk 430–431.
    /Kohanimekoguja E. Leppik./
  215. +Ross, Eevi. Emakeele Seltsi murdeseminar. — Keel ja Kirjandus 1998, nr 5, lk 359–360.
    /04.12.1997 Tartus, sh kohanimekogudest./
  216. +Ross, Eevi; Kippar, Pille. Emakeele Seltsis. — Keel ja Kirjandus 2000, nr 7, lk 541–543.
    /29.02 Tallinnas ja 10.03 Tartus Marje Joalaid "XX rahvusvahelisest onomastikakongressist Hispaanias (Galicias)", Marja Kallasmaa "Verbaalnimed Eestis", Peeter Päll "Milleks ÜRO kohanimeeksperdid?"./
  217. +Ross, Eevi; Hallik, Tiina. Keskused läänemeresoome piiridel. — Keel ja Kirjandus 2000, nr 2, lk 148–151.
    /28.-30.10.1999 konverents Värskas, sh ettekanded: Marja Kallasmaa "Saaremaa kui piiririik", Olga Karlova "Isikunimed Vuokkinieme kohanimedes", Marje Joalaid "Hammaste ja hambad. Ühe Lõuna-Tartumaa küla nimetraditsioonist, Evar Saar "Laiast ilmast laenatud võrdlevad kohanimed Võrumaal"./
  218. OU:Ross, Eevi. F. J. Wiedemanni keeleauhind Valdek Pallile. — Keel ja Kirjandus 2002, nr 6, lk 450–451.
  219. +Ross, Eevi. Lugeja uitmõtisklusi hõlmamatu üle. — Keel ja Kirjandus 2006, nr 3, lk 243–246.
    /Rets: Arad veed ja salateed. Järvamaa kohapärimus. Tartu 2004./
  220. Rugojeva, Larissa. Vienankarjalan ortodoksisten henkilönnimien foneettisesta adaptaatiosta. — Õdagumeresoomõ veeremaaq / Läänemeresoome perifeeriad. Võro Instituudi toimõtiseq 6. Võro 1999, lk 238–242.
    /Kokkovõtõq: Õigõusu inemisenimmi Valgõmere-Karjalan, lk 240–241. Kokkuv: Õigeusu isikunimesid Valgemere-Karjalas, lk 241–242. Summary: Larissa Rugoyeva: Orthodox Personal Names in White-Sea-Karelian, p. 322–323./
  221. +Rullingo, Ago. Muhumaa. Loodus. Aeg. Inimene. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 2001. 663 lk.
    /Sisaldab ka andmeid kohanimede kohta, eriti lk 229–275./
  222. +*Rumma, J. ((Eestimaa kaart. Tallinn 1921.)) — Loodus 1922, lk 316–317.
    /Rets./
  223. +*Russell, Bertrand. Uurimus tähendusest ja tõest. Hortus Litterarum, Tallinn 1995.
    /Sisaldab ka tema nimeteoreetilisi arutlusi./
  224. *Russische Benennungen baltischer Oertlichkeiten. — Revaler Beobachter 1886, nr 257.
  225. *Russische Benennungen baltischer Oertlichkeiten. — Revaler Beobachter 1887, nr 90.
  226. OU:Russwurm, C(arl). Eibofolke oder die Schweden an den Küsten Ehstlands und auf Runö. I–II. Reval 1855. 254 + 424 lk.
    /Sh kohanimede käsitelu I osas: Ruhnu lk 50, Saaremaa (Ösel) lk 59–62, Sõrve 65, Kihnu 68, Manilaid 68, Karuse 70, Pivarootsi 70, Saastna 71, Ridala 72, Ungru (Linden) 73, Vilkla 74, Tanska 75, Haapsalu 75, Kassari 77 (jt Hiiumaa kn-d), Hiiumaa (Dagö) 78, Kärdla 84, Kõrgessaare 86, Kõpu (Dagerort) 87, Reigi 90 (jt külad), Vormsi 99–100 (jm kn-d), Noarootsi 111 (sh külad), Egeland 122 (sh külad), Osmussaar 132–133, Pakri (Rågö) 141 jm, Vihterpalu 143, Naissaar 152, Prangli 154, Tallinn (Reval) 107 (Rälby all), Virumaa 157. Samas osas ka hulgaliselt muid rootsi (mikro)toponüüme, eriti loodusnimesid. II osas lk 10–11 talunimedest, 11–12 perekonnanimedest, 12–14 eesnimedest. Sisu: I. Topographie und Geschichte: Einleitung, Natürliche Verhältnisse, Historisches, Specielle Topographie und Geschichte (Runö; Oesel, Schworbe; Livland und Kurland; Süd-Wiek, Röthel, Hapsal; Dagö, Kertell, Röicks; Worms, Magnushof, Söderby; Nuckö, Egeland, Odinsholm; Harrien, Rogö, Wichterpal, Nargö, Reval; Jerwen; Wierland; Ingermannland, Narwa, St. Petersburg; Altschwedendorf bei Berislaw) – Urkunden – II. Ethnographische Verhältnisse: Körperliche Beschaffenheit – Wohnungen, Dörfer, Namen ... Sprache, Glossar, Sprachproben – Register. Tutv: Pabst, Das Inland 1855, lk 529./
  227. *Ruus, J. Tallinnast ja tema nimest. — Eesti Kirjandus 1909, lk 15–19.
    /Toimetuselt järelsõna. Vt ka Kettunen 1909./
  228. *Ruus, J.; Kann, N. Veel Tallinna nimest. — Tallinna Teataja 22.06.1910, nr 103, lk 1.
  229. +*Rõngu kihelkonna kirjeldus . — Postimees 05.08.1921, nr 174, lk 2–3.
    /Rõngust kui keskkohast kihelkonnas. "Hiugemäest" kui "hinge- ehk hiidemäest". Ka Kõverast kõrtsist, Rõngu nimest jm. Ülevaade. Allk: Ops./
  230. +*Rõuge kihelkond . — Postimees 20.06.1925, nr 163, lk 4.
    /Kihelkonna ajaloost, sh nime etümoloogiast./
  231. +Rõuk, Aarend-Mihkel. Kolga-Jaani voorestik. — Eesti Loodus 1990, nr 11, lk 730–734.
    /Voorte nimed, kaardiga. Резюме: Колга-Яаниское друмлинское поле, с. 730. Summary: The Kolga-Jaani drumlin field, p. 751./
  232. Rõõm, Grethe. Nimetabelit juhivad Kevin ja Karmen. — Võrumaa Teataja 20.10.2001, nr 120, lk 4.
    /Võrumaa uuemast nimemoest./
  233. +Rõõmussaar, Mariliis. Vere-lõpuliste kohanimede paiknemine ja seosed maastikukomponentidega. Magistritöö geoinformaatikas ja kartograafias. Juhendaja Raivo Aunap. Tartu 2008. 61 lk. (Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond. Geograafia osakond.)
    /Sisu: Sissejuhatus – Vere-lõpuliste kohanimede uurimine: Kohanime mõiste ja liigitamine, Levinumad topoformandid Eestis, Levinumad teooriad vere-lõpuliste kohanimede päritolu kohta – Andmed ja metoodika: Metoodika, Töös kasutatud andmed ja tarkvara – Tulemused: Üldised paigutusnäitajad, Maakattetüüpide jaotus, Muldade paiknemine vere-lõpuliste kohanimede suhtes, Pinnamood ja -kate, Vere-lõpulistele kohanimedele sobilike alade leidmine – Arutelu – Kokkuvõte – Tänuavaldused – Kasutatud kirjandus. Summary: Location of the place-names with vere-affix and their connection with landscape components, lk 50–51./
  234. +*Ränk, Gustav. Kustaa Vilkuna ja Soome moodne rahvateadus. — Tulimuld 1977, nr 4, lk 211–213.
    /Ilmselt mainib Kastre nime seletust, vrd poleemika: Saks 1978 ja 1979, Oinas 1979 ja 1980./
  235. *Rätsep, Huno. Eesti alamsaksa päritolu eesnimedest. Ettekanne seltsi aastakoosolekul Tartus. — ES 02.03.1980.
  236. *Rätsep, Huno. Tartu nime päritolust. — Edasi 30.05.1980, lk 261–269.
  237. OU:*Rätsep, Huno. Alamsaksa päritolu eesnimedest. — Sõnasõel. Uurimusi ja materjale eesti keele sõnavara alalt. 6. Tartu 1983, lk 69–74.
  238. +Rätsep, Huno. Kust need loomad nimed said? — Oma Keel 2006, nr 2, lk 13–27.
    /Sh lk 15 ka loomanimetustest muistsetes Eesti kohanimedes./
  239. Rätsep, Huno. Kui kaua me oleme olnud eestlased? — Oma Keel 2007, nr 1, lk 5–15.
    /Sh nimede Eesti(maa), Russ (Rootsi) päritolust, nimetusest maarahvas jm./
  240. (Rücker, C. G.) Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. 1839. (1 : 184 275.)
    /Järeltrükk: AS Regio 1992. Kaardi kohanimede eesti ja läti vastete register ilmus eraldi väljaandena (vt "Verzeichnis.." 1837). Kaardist ja selle nimedest vt Varep 1957 (seal on ka kaardi Eesti osa kohanimede loend nüüdisvastetega)./
  241. *Rünk, Ott. Veel kord nimedest ja nende käänamisest. — Sirp ja Vasar 21.10.1966, lk 7.
    /Vastukaja Kaalepile SV 29.07.1966./