EESTI ONOMASTIKA BIBLIOGRAAFIA.
Tähestikuline loend. Ke–Ky

:

1. *Keba, Liina. Harju rajooni 1966. ja 1986. aastal sündinud lastele pandud eesnimedest. Kursusetöö. Juhendaja Jaan Õispuu. TPedI, Tallinn 1989. 43 lk. (Nr 493.)
2. +Keeleainestiku kogumise võistlus. — Keel ja Kirjandus 1994, nr 7, lk 447.
   /Sh nimekogumise tulemustest./
3. +*"Keele ja Kirjanduse" ringküsitlusest. — Keel ja Kirjandus 1961, nr 1, 2, lk 41–46, 109–115.
   /Uue ÕSi ilmumise puhul, sh kommentaare võõrkohanimede kohta: H. Meriste, H. Sepamaa, A. Kaalep (kreeka, türgi-tatari, hiina jm nimed)./
4. *Keele ja Kirjanduse Instituut. In memoriam Jaak Simm. 1943–1981. — Sirp ja Vasar 24.07.1981, lk 15.
5. +*Keelelised märkused . — Vaba Maa 11.08.1919, nr 169, lk 2.
   /Sh Narva tänavanimede venepärasest kasutusest./
6. *Keelelisi kilde . — Huvitavat raamatukogude tööst. Tallinn 1965, lk 74–75.
   /Sh raamatukogude nimede kirjutamisest./
7. Keelelist päevakaja . — Keel ja Kirjandus 1959, nr 8, lk 497.
   /Võõrkohanimede käänamisest, nimedest Aserbaidžaan, Jerevan ja Moka./
8. *Keelepäev isikunimedest . — Kodumaa 04.12.1968, lk 6.
   /Tartus 01.12.1968 Emakeele Seltsi korraldusel./
9. Keeleteadlane sõdib Estlandi vastu. — Delfi 19.11.2001.
   /ETA usutlus P. Pälliga. Vt E.-N. Kross 2001, E. Soosaar 2001./
10. +*Keeleveergude kirjakastist . — Sirp ja Vasar 19.11.1976, lk 5.
    /Sh võõrnimede hääldamisest./
11. +Keelevoos 73/74. Koostanud U. Liivaku ja M. Ollisaar. Valgus, Tallinn 1976. 204 lk.
    /1973. ja 1974. a keelekirjutiste kogumik. Sisaldab ka nimeteemalist (enamasti kärbitult): T. Erelt ("Vabariikliku..." NÕ 18.01.1975) – E. Vääri ("Kursused..." NÕ 18.08.1973) – J. Võborova ("Ordeninimetuste..." SV 28.09.1973) – E. Vääri ("Kaitskem..." NÕ 17.11.1973) – J. Kaplinski ("Nez percé..." SV 28.06.1974) – R. Kull ("Ühest..." TL 03.02.1973) – H. Nurmiste ("Veel kord..." TL 27.03.1973) – H. Meriste ("Asutusenimed..." SV 31.05.1974) – H. Meriste ("Kas "Küprosel"..." SV 30.08.1974) – M. Mägi ("Jõud"... Spordileht 11.12.1974)./
12. +Keelevoos 75 . Koostanud U. Liivaku ja M. Ollisaar. Valgus, Tallinn 1977. 164 lk.
    /1975. a keelekirjutiste kogumik. Sisaldab ka nimeteemalist (enamasti kärbitult): K. Laikivi ("Vastakad..." SV 24.10.1975) – U. Ussisoo ("Pärisnimede..." SV 18.04.1975) – U. Ussisoo ("Floriida..." SV 19.12.1975) – E. Toomaru ("Maa-asulaks..." Nõukogude Õigus 1975/5) – V. Pall, J. Simm ("Kuidas..." SV 05.12.1975) – F. Grodinski ("Keelekilde" Pärnu Kommunist 27.08.1975) – H. Vals ("Mõnda..." E 17.01.1975) – P. Olesk (algselt autori nimeta: "Mälestuste..." TRÜ 07.02.1975) – T. Erelt ("Murdenimetuste..." KjK 1975/7) – T. Erelt ("Keelenõuanne..." KjK 1975/9) – M. Kadastik (algselt M. Jugapuu "Keelepudrutused" TRÜ 07.02 ja 14.03.1975) – V. Vaga ("Veel..." TRÜ 25.04.1975) – P. Nurmekund ("Häda..." TRÜ 13.06.1975) – V. Vaga ("Vastuseks..." TRÜ 27.06.1975) – P. Nurmekund ("Ühe..." TRÜ 05.09.1975) – A. Leosk ("Ikka..." KjK 1975/7) – H. Saari ("Nimeerandeid..." KjK 1975/7) – A. Viires ("Hoolimatus..." SV 06.06.1975) – H. Rajamets ("Ukraina..." KjK 1975/7)./
13. +Keelevoos 76 . Koostanud U. Liivaku ja M. Ollisaar. Valgus, Tallinn 1978. 188 lk.
    /1976. a keelekirjutiste kogumik. Sisaldab ka nimeteemalist (enamasti kärbitult): V. Pall ("Eesti..." KjK 1976/8,9) – J. Simm ("Igal..." KjK 1976/9) – T. Erelt ("Vene..." KjK 1976/6)./
14. +*Kelder, Ants. Kas ei saaks lühemalt? — Sirp ja Vasar 12.08.1966, lk 7.
    /Asutuste ja õppeainete nimetustest./
15. *Kelder, Ants. Kohanimekoguja tähelepanekuid. Ettekanne murdeseminaril Tallinnas. — ES 05.12.1978.
16. OU:*Kelder, Ants. Kohanimede kogumisest. — Kodumurre 15. Tallinn 1982, lk 56–60.
17. Kello, Karl. Viru - mida see tähendab? — Virumaa Teataja 03.01.1989?, nr 1.
    /Nimeseletusi./
18. *Kemppi, Toivo. Kotikuntamme "pähkinöitä". — Punalippu 1983, nr 6, lk 140–141.
    /Tüvest Kaleva eesti kohanimedes./
19. *K(enkma)n, R. Külade nimistu ristiusu tuleku ajast. Lahendus "Taani hindamisraamatu" koostamisküsimusele. — Vaba Maa 17.12.1930, nr 295, lk 6.
    /P. Johanseni Eesti Kirjanduse Seltsis 1930 peetud ettekande tutvustus./
20. +*Kenkman, R. Über die Lage des Pala-Flusses. Ein Beitrag zur Topographie Mittelestlands im 13. Jahrhundert. — Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat / Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft 1931. Tartu 1932, lk 202–251.
21. +*Kenkmann, R. Kesk-Eesti muistsete maakondade asend. — Ajalooline Ajakiri 1933.
    /Kn: Põltsamaa./
22. *Kents, Jakob. Üks omapärane kohanimi. — Eesti Sõna 17.07.1944; 23.07.1944; 26.07.1944.
    /kõrve-nimede levikust./
23. +*Kents, J(akob). Eesti "kõrve"-nimelised kohad – ürgse maastiku ja asustusloo ilmendajad. — TRÜ toimetised. Geoloogia ja geograafia. 2. Teaduslik Kirjandus, Tartu 1947. 87 lk.
    /Резюме: Названия местностей со словом "кырб" – выразители древнего лика ландшафта и хода заселения Эстонской ССР./
24. +Keppart, Vello. Säilitagem andmeid Eesti kaartide jaoks! — Edasi 02.03.1989, nr 62, lk 5.
    /Vajadusest täpsete kaartide järele, kus saaks säilitada ka väikekohanimesid; ka segadusest jõenimedes Endla looduskaitsealal./
25. OU:Kerge, Krista. Vene isikunimede latiniseerimine. — Õiguskeel 1997, nr 2, lk 37–45.
    /Eesti ja rahvusvahelise tabeli kasutamisest./
26. +Kerge, Krista; Kippar, Pille. Uusi TPÜ magistreid 1998. — Keel ja Kirjandus 1999, nr 6, lk 437.
    /Sh: Andrei Karhu "Ingerimaa Kosemkina kihelkonna asustus ja kohanimed"./
27. Kerge, Krista. Väärikas väitekiri nimeteemal. — Keel ja Kirjandus 2005, nr 12, lk 1014–1019.
    /Rets: Peeter Päll. Võõrnimed eestikeelses tekstis. Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis. 15. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005. 198 lk./
28. +Kern, Katrin; Vaimann, Elle; Epner, Luule; Roll, Tiiu; Limberg, Mati; Palm, Mari-Ann. TÜ diplomitöid 1990. — Keel ja Kirjandus 1990, nr 11, lk 701–704.
    /Sh vt Ülle Hendrikson./
29. +Kern, Katrin; Kukk, Tiina; Epner, Luule; Hagu, Paul; Limberg, Mati; Palm, Mari-Ann. TÜ diplomitöid 1991. — Keel ja Kirjandus 1991, nr 10, lk 636–639.
    /Sh saksa filoloog Kersti Lundver "Niederdeutsche Ortsnamen in Estland"./
30. *Kesamaa, Jaak. Taas nimedest. — Sirp ja Vasar 30.11.1984, lk 13.
    /Võõrkohanimede ortograafiast./
31. Keskpaik, Riste. Kohuke, saiakuubik ja kõiksuse laps – enesenimetamise strateegiad internetikommentaarides. — Nimetamise strateegiatest eesti kultuuris. Toimetajad Ülle Pärli, Eva Lepik. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu 2008, lk 125–152.
    /Mh internetihüüdnime vastavusest traditsioonilistele isikunimedele./
32. (Kesküla, Kalle). Kuressaare ja selle ümbruse kohanimesid (1). — Oma Saar 06.12.2008.
    /Kalle Kesküla koostatud loend (algusosa). Ilmus ajalehes Oma Saar (hiljem nimetatud Saarte Hääleks). Järge ei õnnestunud dets-s 2008 leida./
33. Kesküla, Kalle. Kuressaare ja selle ümbruse kohanimesid (2). — Oma Saar 203.01.0090.
34. Kesküla, Kalle. Kuressaare ja selle ümbruse kohanimesid (3). — Oma Saar 07.02.2009.
35. Kesküla, Kalle. Kuressaare ja selle ümbruse kohanimed (4). — Oma Saar 04.04.2009.
    /Eelmised osad 06.12.2008, 03.01 ja 07.02.2009./
36. Kesküla, Kalle. Kuressaare linna nimest. — Saarte Hääl 25.10.2010.
    /Pikem versioon 30.10.2010 paberlehes./
37. +*Kesler, Merike. Poruni põlismets. — Eesti Loodus 1999, nr 7, lk 266–267.
    /Poruni jõe äärsetest metsadest Puhatu looduskaitsealal./
38. *Kesler, Ü. Agapäe. — Nõukogude Hiiumaa 14.09.1972.
    /Kohanimest./
39. Kettunen, Hilja. Teile, kellede päralt on tulevik. — Eestlasele eesti nimi. Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetused II. Tartu 1921, lk 30–32.
    /Nimede eestistamise propaganda./
40. *Kettunen, L(auri). Über die estnischen ortsnamen auf -vere. — Finnisch-ugrische Forschungen 13 (1902–1903), lk 166–170.
41. *Kettunen, Lauri. Veel kord Tallinna nimest. — Eesti Kirjandus 1909, lk 163–165.
    /Vt ka Ruus 1909./
42. +*Kettunen, Lauri. Lautgeschichtliche untersuchung über den Kodaferschen dialekt. Mit 61 abbildungen und zwei karten. Suomalais-ugrilaisen Seuran toimituksia / Mémoires de la Société Finno-Ougrienne 33. Helsinki 1913. XIV + 214 lk.
    /Tutv: J. A. (=Johannes Aavik), Postimees 29.11.1913./
43. OU:*Kettunen, Lauri. Über die estnischen ortsnamen auf -vere. — Finnisch-ugrische Forschungen 13 (1913), lk 166–170.
44. +*Kettunen, Lauri. Lautgeschichtliche darstellung über den vokalismus des Kodaferschen dialekts mit berücksichtigung anderer estnischer mundarten. Mit zwei karten. Suomalais-ugrilaisen Seuran toimituksia / Mémoires de la Société Finno-Ougrienne 34. Helsinki 1914. XIII + 231 lk.
    /Sh vere-lõpulistest kohanimedest lk 40./
45. OU:*Kettunen, Lauri. Narva nime algupära. — Eesti Kirjandus 1920, lk 195–197.
    /Seostab nime vepsa sõnaga narva-, dem. narvāńe. Tutv: E(isen), M. J., Postimees. Hommiku väljaanne 22.08.1920./
46. *Kettunen, Lauri. Sõna mulk etümoloogia puhul. Ettekanne Tartus. — ES 08.05.1920.
    /Tutv: AESA I, lk 8–9./
47. *Kettunen, Lauri. Die estnischen Ortsnamen auf -vere. Ettekanne koosolekul Tartus. — ÕES 06.04.1921.
    /Tutv: Dorpater Nachrichten 07.04.1921, nr 71, lk 4. Päevaleht 10.04.1921, nr 92, lk 5. Postimees 09.04.1921, nr 77, lk 6. Revaler Bote 12.04.1921, nr 78, lk 2./
48. *Kettunen, L(auri). Die Herkunft des Namens "Narwa". — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1912–1920. Dorpat 1921, lk 121.
49. *Kettunen, Lauri. Nimede valik ja soetamine. Akadeemiline Emakeele Selts, Tartu 1921.
    /AESi kõige esimene väljaanne./
50. ##Kettunen, Lauri. Nimede valik ja soetamine. — Eestlasele eesti nimi. Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetused II. Tartu 1921, lk 52–69.
    /Nimede valiku põhimõtted, nimede soetamine tuletuse abil, liitmise teel jm. Mõni kuu varem ilmunud separaadi uuestitrükk, järelmärkusega./
51. *Kettunen, Lauri. Perekonnanime Parikas etümoloogia. Ettekanne Tartus. — ES 24.04.1921.
    /Tutv: AESA II, lk 16–17. Kn: Parika./
52. *Kettunen, Lauri. Soome -nen nimede tekkimisest. Ettekanne Tartus. — ES 24.04.1921.
    /Tutv: AESA II, lk 16./
53. *Kettunen, Lauri. Tagant järele Tartu seletuse puhul. — Eesti Kirjandus 1921, lk 153–154.
    /Vt ka Ratas 1920./
54. +Kettunen, Lauri. Kaks õigekeelsuse raamatut. — Eesti Keel 1922, nr 3-4, lk 97–105.
    /Rets: V. Ridala. Eesti keele õigekirjutus koolidele ja iseõppijatele. Tartu 1922; A. Saareste. Tegelikud õigekeelsuse määrused. Tartu 1921. Sh kritiseerib Saareste seisukohti uulitsa/tänava asjus, Soome kohanimede esitust jm. Vt Saareste 1922, Järelmärkus ja vastus.../
55. +Kettunen, Lauri. Liivlaste mereneitsid noorad. — Eesti Keel 1922, nr 1, lk 3–7.
    /Sh nimede Narva ja Salme etümoloogiast./
56. *Kettunen, Lauri. Rahulik surm "uulitsale". — Eesti Kirjandus 1922, lk 62–64.
    /Tänava poolt./
57. +*Kettunen, Lauri. Astijärvi, vill etümoloogiad. Ettekanne Tartus. — ES 11.03.1923.
    /Tutv: AESA IV, lk 15./
58. *Kettunen, L(auri). Emakeele selts ja "uulits" või "tänav". — Postimees 12.01.1923, nr 10, lk 5.
    /Vastukaja J. V. Veskile (Postimees 24.12.1922). Seals. ka J. V. Veski vastus./
59. Kettunen, Lauri. Väike algtäht adjektiivselt tarvitatud erisnimedes. — Eesti Keel 1923, nr 2, lk 43–45.
    /Selle põhjal samas ESi juhatuse soovitus 22.04 maa- ja rahvanimede algtähe kohta./
60. +*Kettunen, Lauri. Väikese algtähe tarvitamisest adjektiivseis erisnimedes. Ettekanne Tartus. — ES 22.04.1923.
    /Ilmunud: EK 1923, lk 43–45. Tutv: AESA IV, lk 19–20./
61. +Kettunen, Lauri. EestL ago, agu 'koit'. — Eesti Keel 1927, nr 8, lk 196–198.
    /Sh seostest isiku- ja kohanimedega./
62. *Kettunen, L(auri). Eesti ja Viro. — Virittäjä 33 (1929), lk 274–279.
    /Vastuväiteks Tunkelole; eelistab Eestit./
63. *Kettunen, Lauri. "Viro" ja "Eesti" Soomes. — Eesti Kirjandus 1931, lk 659–668.
64. Kettunen, Lauri. Õigekeelsuse ja õigekirjutuse küsimusi. — Eesti Keel 1932, nr 5, lk 155–160.
    /Sh: 2. Suure algustähe tarvitamine rahvaste nimedes 157–158; 3. Soome nen-lõpuga sugunimede deklineerimine. Vt ka Saareste 1932 ja 1933, Veski 1932 ja 1933./
65. Kettunen, Lauri. Need kolm küsimust (-nen'i, -tis, eesti rahvas). — Eesti Keel 1933, nr 1, lk 25–26.
    /Jätkuks vaidlusele, vt Saareste ja Veski 1932. Vt ka samad 1933./
66. OU:*Kettunen, Lauri. Virolaisista paikannimistä. — Esitelmät ja pöytäkirjat. Suomalainen tiedeakatemia 1952, lk 191–200.
67. OU:Kettunen, Lauri. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. Suomalaisen Tiedeakademian Toimituksia. Sarja B, nide 90, 1. Helsinki 1955. 437 lk.
    /NB! Vt ka Kallasmaa 2002 ("Viga, millega on nalja saanud"). Sisu: Vorwort – Ortsnamen. Nach Ableitungen und Stammensilben geordnet: -la, -vere, etc. – Übersicht: Der Grundkasus, Verkürzungen, Ableitungen und Kasussuffixe, Die Stammwörter, Das Verhältnis der Personen- und Ortsnamen, Das Attribut oder das Hauptwort übrig geblieben, etc. – Zum Schlusse – Register – Abkürzungen. Karte. Tutv: Must, Gustav, Language 33/4 (1957), lk 621–624./
68. +*(Keussler, A. v.) Die Nationalität der Urbewohner des Baltenlandes. — Dorpater Zeitung 29.11.1918, nr 231, lk 1.
    /G. von Sableri kohanimeuuringute tutvustus. Allk: ak. Tutv: EFAA 1918, lk 12–13. Kn: Aestii; Narva; Pärnu; Haapsalu; Tartu./
69. *Keussler, Fr. v. Über früher gebräuchliche russische Benennungen baltischer Oertlichkeiten. — Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Altertumskunde der Ostseeprovinzen Russlands. Riga 1887, lk 24–28, 36–37.
    /Samuti ilmunud: Rigasche Zeitung 1887, nr 86./
70. *Keussler, Fr. v. Zur Frage der Umtaufung baltischer Ortsbezeichnungen in russische Ortsnamen. — St. Petersburger Zeitung 1891, nr 148.
71. *Keussler, Fr. v. Lyndanise ein geschichtlicher Ortsname. — Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Altertumskunde der Ostseeprovinzen Russlands. Riga 1903, lk 224–227.
72. *Keussler, Fr. v. Zur Frage nach dem Ursprung des Namens "Lindanissa". — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1904. Jurjew (Dorpat) 1905, lk XXII–XXIII.
73. *Ke(ussler), F(r. v). Zur Geschichte des Wortes "baltisch". — St. Petersburger Zeitung 1909, nr 107, 281, 289.
74. *Ke(ussler), F(r. v). Die Frage der Umbenennung Revals, Weissensteins und Wesenbergs. — Petrograder Zeitung 1914, nr 341.
75. +*Keussler, Fr. v. Die Identität "Jurjews" mit Dorpat. — Dorpater Nachrichten 08.11.1923, nr 257, lk 2–3.
    /Muistse Jurjevi asukoht. Pms ajaloost. Vt ka Stackelberg seals. 23.11.1923./
76. +*Kevad, Jaan. Nipet-näpet siit ja sealt. — Sirp ja Vasar 21.10.1966, lk 7.
    /Sh eesti perekonnanimede käänamisest; kaubandus- ja teenindusettevõtete nimedest./
77. +Kidron, Anti. Vabastagem linn stagnaaja märkidest! — Õhtuleht 26.07.1988, nr 171, lk 2.
    /Sh teeb ettepaneku muuta Kalinini rajooni nimi./
78. Kiho, Toomas. Lodja tänav ja Meri plats. — Tartu Postimees 02.11.2006.
    /Tartu ajaloolistest tänavanimedest ja võimalikest pühendusnimedest./
79. *Kiik, Agne. Saue alevi ametlikud ja rahvapärased kohanimed. Kursusetöö. Juhendaja Ellen Niit. TPedI, Tallinn 1991. 36 lk. (Nr 615.)
80. Kiil, Helen. Isiku- ja kohanimelise täiendiga piltlikud väljendid. Bakalaureusetöö. Juhendaja Tiiu Erelt. Tartu 2005. 55 lk. (Nr 1455.)
    /Summary: The Figurative Expressions with Antroponymical and Toponymical Attributes, lk 55. Sisu: Sissejuhatus – Isiku- ja kohanimeliste täiendite ortograafia ajalugu – Isiku- ja kohanimelise täiendiga piltlikud väljendid – Nimetäiendiga piltlike väljendite õigekeelsuse analüüs – Kokkuvõte – Kirjandus./
81. +Kiin, Sirje. Marie Underi mälestuse jäädvustamine. — Sirp ja Vasar 15.07.1988, nr 29, lk 13.
    /Eesti Kultuurifondi eestvõttel 07.07.1988 toimunud arutelust; sh ettepanek nimetada Lomonossovi tänav Marie Underi nimeliseks./
82. *Kiipus, Merike. Meie õpilaste perekonnanimede tähendusest. Õpilasettekanne Elva Keskkooli keelepäeval. — ES 25.01.1975.
83. +Kiipus, Merike. Veel kord eesti pseudonüümika teemadel. — Keel ja Kirjandus 2005, nr 4, lk 325–326.
    /Täienduseks P. Oleskile; ülevaade kirjandusmuuseumi bibliograafiaosakonna pseudonüümikateemalisest tööst./
84. *Kiisa, U(no). Kas Luguse, Tausta või Kugli? — Nõukogude Hiiumaa 01.12.1970.
    /Jõe nimest. Vt ka A. Tamm NõukH 05.01.1971./
85. *Kiisa, Uno. Veel hiidlaste seltsidest. — Keel ja Kirjandus 1974, nr 5, lk 300.
    /Vt Puss KjK 1973./
86. *Kiisa, U(no). Kus need külad asusid? — Nõukogude Hiiumaa 22.02.1979.
87. *Kiisa, Uno. Emmaste küla nime saatus. — Nõukogude Hiiumaa 21.01.1986.
    /Hiiumaal./
88. *Kikkas, Reelika. Krabi valla kohanimed. Kursusetöö. Juhendaja Valdek Pall. TPÜ, Tallinn 1994. 42 lk + lisa. (Nr 10/94.)
89. *Kikkas, Reelika. Rõuge kihelkonna Krabi valla kohanimed. Diplomitöö. Juhendaja Valdek Pall. TPÜ, Tallinn 1996. 84 lk. (Nr 8/96.)
90. OU:Kikkas, Reelika. Võrumaa kohanimekujudest. — Lõunaeesti keelest ja kiräkeelest. Võro Instituudi toimõtisõq 3. Tarto-Võro 1998, lk 68–71.
    /Pms Krabi kandi kohanimedest, võrupäraste nimekujude kaitsest. Kokkovõtõq: Võromaa kotussõnimekujõst, lk 71. Summary: On placenames in Võrumaa, p. 122./
91. +*Kildema, Kallio; Annuka, Erna. Kui palju on Eestis meresaari? — Eesti Loodus 1976, nr 7, lk 420–430.
    /Ka saarte rahvakeelseid nimetusi. Резюме: Число морских островов в Эстонии. Kokkuv: How many islands are there in the sea around Estonia?/
92. +Kilgi, Annika; Viikberg, Jüri; Vaiksoo, Jaanus. Tallinna Ülikooli uusi magistreid. — Keel ja Kirjandus .
    /Sh: Marit Alas "Kohanimede muutumine Pöide vallas Saaremaal" 2008./
93. +Kilgi, Annika. Emakeele Seltsi üliõpilaskonverents. — Keel ja Kirjandus 2010, nr 1, lk 73–75.
    /25. sept 2009 Tallinnas. Sh Tiina Tärk Kiili valla talunimedest./
94. *Kindlam, Ester. Kas Aafrika maades või Aafrikamaades? — Keel ja Kirjandus 1960, nr 12, lk 751.
95. OU:*Kindlam, Ester. Perekonnanimede käänamisest. — Keel ja Kirjandus 1962, nr 11, lk 665–678.
    /Redigeeritult uuesti avaldatud autori kogumikus 1976, lk 118–137./
96. *Kindlam, Ester. Mõnede perekonnanimede tüvevokaalist. — Keel ja Kirjandus 1964, nr 4, lk 240–241.
    /Redigeeritult uuesti avaldatud autori kogumikus 1976, lk 137–140./
97. *Kindlam, Ester. Õigekeelsuslase pilguga mööda Tallinna. — Sirp ja Vasar 14.01.1966, lk 6.
    /Tänava- ja kohanimedest (kokku- ja lahkukirjutamisest, algustähest jm. Redigeeritult uuesti avaldatud autori kogumikus 1976, lk 160–164./
98. *Kindlam, Ester. Millal apostroof on tarvilik ja millal tarbetu? 1. Eesti perekonnanimedes. — Keel ja Kirjandus 1972, nr 3, lk 173–175.
    /Redigeeritult uuesti avaldatud autori kogumikus 1976, lk 145–149./
99. *Kindlam, Ester. Millal apostroof on tarvilik ja millal tarbetu? 2. Võõrkeelsetes pärisnimedes. — Keel ja Kirjandus 1972, nr 4, lk 237–240.
    /Redigeeritult uuesti avaldatud autori kogumikus 1976, lk 149–156./
100. OU:Kindlam, Ester. Kask ja Sannamees, Perttunen ja Vuolijoki. — Keel ja Kirjandus 1973, nr 9, lk 560–562.
     /Eesti nimede käänamisest soome keeles (M. Punttila artikli põhjal Virittäjäs 1972/2) ja soome nimede käänamisest eesti keeles. Pooldab reeglipärast, s.o võõrnimepärast käänamist. Redigeeritult uuesti avaldatud autori kogumikus 1976, lk 140–143./
101. +Kindlam, Ester. Meie igapäevane keel. Tema hoolet ja seadet. Valgus, Tallinn 1976. 236 lk.
     /Keelehooldeartiklite kogumik. Sisaldab koondatult ja redigeeritult varasemate artiklite materjale, sh nimedest: Suurest ja väikesest algustähest pärisnimelistes täiendites (92–99) – Igavene linn ja Tulpide maa (piltlikest nimedest, lk 102) – Eesti perekonnanimede käänamisest (118–137) – Kui nime lõpus on -ak, -ek, -ik, -uk või -ng (137–140) – Eesti nimed soomlase suus ja soome nimed eestlase suus (140–143) – Vaikivast kokkuleppest: lugesin Blokki, sõitsin Vladivostokki (143–145) – Lea, T(h)ea ja Dorothea (144–145) – Millal apostroof on tarvilik ja millal tarbetu? (eesti perekonnanimedes, võõrpärisnimedes jm, 145–160) – Õigekeelsuslase pilguga mööda Tallinna (160–164) – Põgus selgitus lane-sõnade tuletamiseks kohanimedest (164–167) – Kuidas võõrnimesid hääldada? (167–169.)/
102. +Kindlam, Ester. Õigekeelsussõnaraamat 1976. ("Keele ja Kirjanduse" ringküsitlus.) — Keel ja Kirjandus 1978, nr 7, lk 423–428.
     /Sh vene nimede transkriptsiooni ebajärjekindlusest (-ija/-ia)./
103. *Kindlam, Magnus. Kohanimede kirjutusviis vajab kiiret lahendamist. — Edasi 30.06.1950.
104. Kindlam, Magnus. Mõningatest transkriptsiooni üksikküsimustest. — Edasi 13.12.1951, nr 291.
     /Võõrnimedes. "Hääldusele lähendatud kirjutusviis" peaks piirduma kohanimedega./
105. *Kindlam, Magnus. Eesti pärisnimede kirjutamisest vene keeles. — Edasi 10.11.1954.
106. *Kindlam, Magnus. Ühest vaieldavast keeleküsimusest. — Sirp ja Vasar 01.07.1960, lk 6.
     /tsaari-Venemaa./
107. *Kinger, E. Võõrapäraste ristinimede vanem kiht Tarvastu kihelkonnas. Seminaritöö. Tartu 1930.
     /Ilmselt hävinud./
108. +Kingisepp, Valve-Liivi. Juhan Peegel keeleuurijana. — Keel ja Kirjandus 1994, nr 5, lk 262–269.
     /Sh tema 1959. a kirjutis venepäraste eesnimede mugandumisest Ida-Saaremaa murrakutes./
109. +Kingisepp, Valve-Liivi. Pool sajandit üliõpilaste keeleringi. — Emakeele Seltsi aastaraamat 43 (1997). Tartu 1999, lk 109–131.
     /Sh meenutatud nimeteemalisi üritusi: võõrpärisnimede häälduspärase kirjaviisi arutelu 1951 (lk 112), ühiskoosolek ajalooringiga perekonnanimedest 1988 (114); mainitud nimeteemalisi ettekandeid keeleringi kevad- ja sügiskoolides 1983–1991 (vt V. Pall 1983, K. Lond, M. Deemant, K. Õim, P. Päll, K. Saia, M. Lepajõe, A. Tamme, A. Kaalep 1984, P. Päll 1987 ja 1988; samas mainitud ka ürituste ülevaated ajakirjanduses)./
110. OU:*Kiparsky, V(alentin). Ostseefinnische Personennamen aus lettländischen Sammlungen. — Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat / Annales Litterarum Societatis Esthonicae / Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft 1936. Tartu 1938, lk 245–259.
111. *Kiparsky, Valentin. Tonttukivet Kuurinmaalla. — Sananjalka 15 (1973), lk 69–71.
     /Ilmselt ka Eesti kohanimedest?/
112. +Kipper, Pille. Richard Viidalepp ja Järvamaa. — Kodumurre 20. Emakeele Selts, Tallinn 2002, lk 32–37.
     /Sh lühidalt ka tema Esna kohanimekogust./
113. +*Kiri Merisuu supelrannast . — Postimees 04.08.1923, nr 203, lk 4.
     /Reisikiri Narva-Jõesuust; ka Merisuu nimest. Allk: Suvitaja./
114. +*Kirjad Petserimaalt . I. Käik Truuvori linna. — Postimees 12.08.1921, nr 180, lk 5–6.
     /Ka Irboska nimest. Allk: Arnold K-v./
115. +*Kirjakast . — Sirp ja Vasar 25.02.1983, lk 5.
     /Sh pärisnimede käänamisest. Kirjadele vastab K. Kerge./
116. Kirjakeele teataja II. 1993–2000. Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitused. Emakeele Selts, (Tartu) 2000. 123 lk.
     /Sisaldab ka nimeteemalisi soovitusi: Algustäheortograafiast ja jutumärkidest (T. Erelt, lk 14–19, P. Pälli lisakommentaare, 20–23, varem ilmunud KjK 1994/6); Eesti kohanimede õigekirjast (P. Päll, 51–53, varem ilmunud KjK 1997/1); Väliskohanimede õigekiri (P. Päll, 54–60, varem ilmunud KjK 1998/6); Maailma maade nimed ja nende elanike nimetused (P. Päll, 66–82, varem ilmunud KjK 1998/6); Rahvaste ja keelte nimetuste õigekiri (P. Päll, 83–105, varem ilmunud KjK 1998/4); Vene-eesti ja eesti-vene ümberkirjutusreeglid (vt eraldi kirjet); Kaupade nimetamine (M. Raadik, 115–121, varem ilmunud KjK 1998/11); Võõrnimede hääldus (P. Päll, 122–124, varem ilmunud KjK 2000/10). Sissejuhatuses ka muudest küsimustest, mis seostuvad nimeteemaga./
117. +*Kirjaridu . — Sirp ja Vasar 25.07.1969, lk 5.
     /Sh võõrpärisnimede ortograafiast./
118. +*Kirju ja kommentaare . — Keel ja Kirjandus 1971, nr 8, lk 492–493.
     /Sh: Mulgimaa. Tähendusest ja päritolust./
119. *Kirss, Kristel. Uus nimi toob tervise ja õnne. — SL Õhtuleht 11.10.2000, lk 12.
     /Nimemuutmistest, tuntumatest nimevahetajatest, seadusandlusest./
120. *Kirss, Odette. Rakvere tänavate nimedest. — Punane Täht 26.09.1978.
121. *Kirss, Odette. Ka tänavanimed on killuke ajalugu. — Punane Täht 18.06.1987.
     /Rakveres./
122. Kirss, Odette. Mõnda Turu platsist. — Punane Täht 12.02.1987, nr 18, lk 3.
     /Ka muudest tänavanimedest Rakveres./
123. *Kirss, U(rve). Veel kord asulate nimedest. — Kommunismiehitaja 15.01.1976.
     /Saaremaal./
124. *Kirss, Urve. Isikunimed on kultuuripoliitika küsimus. — Meie Maa 15.11.2000, nr 219, lk 6.
     /Arvamus Kuressaare tänavatele isikute nimede paneku kohta./
125. *Kirt, K(aljola). Segadus Elva nimes. — Edasi 12.03.1976.
     /Vene k-s kirjutamisest./
126. *Kirt, Kaljola. Kas ikka on segadus? — Edasi 15.04.1984, lk 5.
     /Tartu linnaosade nimedest./
127. *Kislenko, Renate. Võõrpäraste kohanimede ortograafia ajakirjas "Aja Pulss". Kursusetöö. Juhendaja Eevi Ross. TPedI, Tallinn 1991. 47 lk. (Nr 618.)
128. *Kiuma ~ Kioma. — Keel ja Kirjandus 1959, nr 1, lk 50.
129. OU:*Kivi, Aleksander. Mäed ja mäenimelised tänavad Tallinnas. — Keel ja Kirjandus 1964, nr 6, 7, lk 334–338, 399–411.
     /Vt ka Saari KjK 1964/10 ja Krusten KjK 1965/1./
130. OU:*Kivi, Aleksander. Linna toponüümilisest uurimisest. — Kodu-uurimise teateid. 7. Tallinn 1967, lk 25-33.
     /Tallinna tänavate nimedest./
131. *Kivi, A(leksander). Kuidas Tallinna tänavad endale nime said? — Küsimused ja Vastused 1968, nr 2, lk 43–46.
132. OU:Kivi, Aleksander. Tallinna tänavad. Valgus, Tallinn 1972. 202 lk.
     /Sisu: Saateks – Tallinna tänavad: Tallinna tekkimine, kasv ja tänavavõrgu areng, Tallinna tänavate nimedest – Tallinna tänavanimede koondloetelu (22–147) – Registrid: Keskaegseid ladina- ja alamsaksakeelseid tänavanimesid, Varem kasutamisel olnud saksakeelseid tänavanimesid, Varem kasutamisel olnud venekeelseid tänavanimesid, Muudetud eestikeelsed tänavanimed, Kasutatud kirjandus ja arhiivide allikmaterjalid – Lisa: Tallinna tänavate nimekiri 1968. Tutv: Tiik, Leo, KjK 1973/2, lk 116–118./
133. OU:Kivi, Aleksander. Isikunimelised tänavad Tallinnas. Eesti Raamat, Tallinn 1977. 128 lk.
     /Sisu: Saateks – Tänavanimedest ja nende uurimisest – Nende nimedega – Mütoloogia valdkonda kuuluvate ja kirjandusteoste tegelaste nimedega tänavad./
134. Kivi, Boris. Meie linna tänavate nimedest. — Kommunismiehitaja 04.11.1986; 11.11.1986; 13.11.1986; 18.11.1986.
     /Kuressaares./
135. Kivimets, H. Nimede muutmisest. — Õhtuleht 27.07.1988, nr 172, lk 1.
     /Liiga palju Kalinini nimega kohti, ettepanek tänav või rajoon ümber nimetada./
136. *Kiviniemi, Eero. Virolaisen nimistön rakenne ja kehitys. — Virittäjä 83, nr 3 (1979), lk 248–251.
     /Rets: V. Pall. Põhja-Tartumaa kohanimed II. Tallinn 1977./
137. *Kivisild, Inga. Eesnimed eestlaste ja venelaste vaatepunktist. Proseminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2002. Nr 16(02).
138. +Klaus, Väino. III keelefoorum. — Keel ja Kirjandus 1992, nr 5, lk 315–316.
     /31.01 Tartu ülikoolis, sh Henn Saari nimeseaduse loomisest./
139. +*Klein, Ernst. Runö. Folklivet i en gammal svensk by. Uppsala 1924.
140. *Klein, Mari. Hüüd- ja varjunimed Interneti jututubades. Seminaritöö. Juhendaja Tiit Päeva. TPÜ, Tallinn 2000. 25 lk + lisa. (Nr 4/00.)
141. *Klein, Mari. Internetis kasutatavad nimed portaali rate.ee põhjal. Bakalaureusetöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2004. Nr 4(04).
142. *Klein, Styna. Eesnime valiku põhjendusi. Seminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2000. (Nr 2/00.)
143. Kleis, Richard; Raudtits, Ludmilla. Vennasrahvaste nimedest ENE-s. — Sirp ja Vasar 23.06.1967, nr 25, lk 5.
     /Otsetranslitereerimise praktilisest võimatusest ENE-s. Vastuseks J. Krossi jt kirjale SV samas numbris./
144. *Klemetti, H. Muinassuomalaista nimistöä. — Uusi Suomi 12.05.1929, nr 126, lk 12–13; 13.05.1929, nr 127, lk 4–5.
     /Palju Lõuna-Pohjanmaa kohanimesid eesti paralleelidega./
145. *Klettenberg, Signe. Eesnimedest Viljandi rajoonis 1966. ja 1986. aastal. Kursusetöö. Juhendaja Jaan Õispuu. TPedI, Tallinn 1989. Nr 4(89).
146. *Kliimann, Artur-Tõeleid. Nimeõigus. Äratrükk ajakirjast Eesti Politsei nr. 2, 1931. Ühiselu, (Tallinn) 1931. 13 lk.
147. +Knüpffer, G. M. Der Berg des Thorapilla. Ein historischer Versuch. — Das Inland 03.06.1836, nr 23, lk 277–283.
     /Otsib Henriku kroonikas mainitud Thorapilla (Tharapilla, Tharapita) mäe jälgi ning seostab selle nime Simuna khk Ebavere mäega (Ebbafer). Ebavere = eba + voor, s.t ebba-jummala woor (Götzenberg). Mäest lõunas on Santimets – mets ja samanimeline küla, arvatavasti vana Reienen. Jutustab ka kohamuistendeid. Vaatleb Thor'i nime ja seostab nimedega Torma, Turaida (Thoreida = Tor aita!) jne. Allk: G. M. Knüpffer, Pr. zu Klein-Marien. Vastukajad s.a nr-tes 36 ja 51./
148. OU:Kobolt, E. Vanemaid isiku- ja kohanimesid. — Eesti Keel 1933, nr 2, lk 50–54.
     /Rets: Sitzungsberichte der Altertumerforschenden Gesellschaft zu Pernau. Achter Band, 1914–1925. Pernau 1926. 363 lk + VI tabelit. Tutvustab Pärnu Muinsusuurijate Seltsi toimetistes ilmunud artikleid, eriti: F. Baron Stackelberg, Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenszeit, kus on avaldatud palju arhiivimaterjale; isiku- ja kohanimede näiteid sealt./
149. OU:*Koduloomade nimede kogumisest. — Kogumistöö juhendaja eesti keele alal, nr. 3. Tartu 1953, lk 9–13.
150. *Koduloomade nimede kogumisest. Tartu 1960. 7 lk. (ENSV TA. Emakeele Selts. Keeleline ülesanne. Nr. 18.)
151. Kodumaa kohanimed . — Olevik 03.11.1886, nr 45, lk 2.
     /Topeltkohanimede kaotamise vajadusest, ettepanek jätta kõrvale saksa kohanimed ning võtta kasutusele eestikeelsed./
152. *Kodumaa kohanimede muutmine . — Postimees 05.10.1915, nr 228; 06.10.1915, nr 229, lk 2–3.
     /Allk: R. (=W. Reiman?)/
153. *Kodumaa mõisanimede asjus . — Postimees 11.07.1917, nr 153, lk 4.
     /Patküla nimest. Allk: S./
154. *Kodusaar, Katrin. Meelisnimed meie koolis. Õpilasettekanne Räpina Keskkooli keelepäeval. — ES 08.04.1976.
155. *Koduta? — Postimees 11.06.1916, nr 130, lk 1–2.
     /Kohanimedest. Muutmisest?/
156. *Koel, Aleksander. 1. keskkool ja kutsekeskkool nr. 1. — Õhtuleht 06.06.1979.
     /Asutusenimede kirjutamisest./
157. +*Koff, Elli. Eesti võõrsõnade ja võõrnimede ortograafia kujunemisest. Diplomitöö. Tartu 1950. 177 lk. (Nr 298.)
     /Käsikiri hävis ülikooli põlengus 1965./
158. *Kohalik Vene leht "Revelskija Isvestija" nimetab... ("Teised ajalehed.") — Eesti Postimees 22.11.1901, nr 47, lk 3.
     /Lehe kahtlustuste puhul Eesti Postimehe vastu Tallinna tänavate eestikeelsete nimetuste asjus./
159. *Kohanimede kogumisest . — Punane Täht 23.07.1968.
     /Vanda Sardma tööst kohanimede kogujana ja uurijana Rakvere rajoonis; Näiteid V. Sardma kogutud kohanimedest koos vastavate rahvapärimustega./
160. *Kohanimede küsimus . ("Päevauudised.") — Postimees 26.01.1924, nr 25, lk 1.
     /"Haridusministeerium on otsustanud Eesti kirjanduse seltsile ette panna lahendada küsimus, missugused ametlised kohanimed võtta tarvitustele võõrastes keeltes (Inglise ja Prantsuse keeles), nimelt kas neid Eesti või Saksa keelest võtta, või tuleks iga koha nime kohta eraldi otsustada. Ühtlasi otsustas haridusministeerium Eesti kirjanduse seltsi paluda kokku seada Eesti tähtsamate kohtade nimekiri Eesti ja võõrastes keeltes..." Sõnum./
161. *Kohanimedest . ("Kirjandusest.") — Postimees 30.01.1924, nr 29, lk 4.
     /"Raamatus "Soomusrongide diviis vabadussõjas", mille kokku seadnud soomusrongide brigaadi ajaloo komitee korraldusel Ed. Laamann, leidub palju eksimisi kohanimede ebakindla tarvitamise vastu. Siin valitseb järjekindlusetus, ja mitte ainult see, vaid ka nimede väänamine. Nii loeme näituseks Teidla ja Tedla Teedla asemel, Kirumpea Kirepi asemel... Oleks mõni võõramaalane nii nimesid väänanud, võiksime talle teadmatusest andeks anda." (Rets.) Allk: M./
162. *Koha-nimedest Põhja-Venemaal . — Postimees 18.10.1894, nr 230, lk 1–2; 19.10.1894, nr 231, lk 1; 20.10.1894, nr 232, lk 1; 22.10.1894, nr 234, lk 2; 24.10.1894, nr 235, lk 1; 25.10.1894, nr 236, lk 1.
     /Dr M. Veske raamatu "Славяно-финскія культурныя отношенія по даннымъ языка" andmetel: eesti ja soome mõjust Venemaa kohanimedes./
163. *Kohanimede väänamine on Eesti ajakirjanduses juba otse spordiks saanud... ("Kirjandus.") — Tallinna Teataja 30.11.1915, nr 276, lk 3.
164. *Kohanimede ümbermuutmine Vene keeles . ("Kodumaalt.") — Olevik 13.12.1914, nr 143, lk 2.
165. OU:Kohanimenõukogu koduleht. Tallinn 1997–.
     /Siseministeeriumi juures tegutseva nõukogu uudised ja materjalid: kohanimeseadus jm õigusaktid, koosolekute protokollid, asustusnimede reformi ülevaade ja ametlikud nimistud, ülevaade rahvusvahelisest koostööst (Balti jaotis) jm. Mõned artiklid ka eraldi viidatud./
166. *Kohanimenõukogu taunib Tooraboora nime kasutamist Eestis. — Postimees Online 05.03.2002.
     /Uudislugu./
167. OU:Kohanimeseadus . Vastu võetud 11. detsembril 1996. — Riigi Teataja I 1997, nr 1, art 3.
     /Hilisemate muudatustega. Interneti-versioon kohanimenõukogu kodulehelt./
168. Kohler, Vilja. Kallastele vene nime taotlemine luhtus. — Tartu Postimees 31.08.2005, lk 3.
     /Regionaalminister ei rahuldanud Kallaste linnavolikogu taotlust saada linna rööpnimeks Krasnõje Gorõ. Uudis./
169. Kohler, Vilja. See nimi ei lähe mitte... — Tartu Postimees 22.04.2010.
     /Talunimede kohanimeseadusega vastavusse viimisest, nimetavakäändeliste parandamisest./
170. *Kohtade nimed . — Sakala 24.01.1887, nr 4, lk 1.
171. *Kohus tunnistas nimeseaduse ahistavaks. — Delfi 19.03.2001.
     /Marika Arendi kohtuasjast./
172. OU:Koit, Enn. Valjala kohanimesid. — Emakeele Seltsi aastaraamat VIII. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1962, lk 229–237.
     /Резюме: Топонимика Вальяла, с. 237. Kn: Valjala; Vanalõve; Uuelõve; Ariste; Jursi; Jõgise; Kalju; Kallemäe; Kirikuküla; Kogula; Koksi; Kuiste; Kõnnu; Kõriska; Lasma; Rahu; Tõnija; Ure./
173. OU:Koit, Enn. Mõningaid Saaremaa kohanimesid. — Emakeele Seltsi aastaraamat 12. Eesti Raamat, Tallinn 1966, lk 79–82.
     /Резюме: Топонимика острова Сааремаа, с. 82. Kn: Jõempa; Kudjape; Kuusnõmme; Mäebe; Nõmpa; Üüdibe./
174. OU:Koit, Enn. salu ja selg Saaremaa liitsõnalistes kohanimedes. — Emakeele Seltsi aastaraamat 13 (1967). Eesti Raamat, Tallinn 1968, lk 113–118.
     /Резюме: selg и salu в местных названиях острова Сааремаа, с. 118. Kn: Austla; Haapsu; Käesla; Läätsa; Mätasselja; Selkkare; Tatterselja./
175. OU:*Koit, Enn. Saaremaa jala-liitelistest kohanimedest. — Töid eesti filoloogia alalt. III. TRÜ toimetised. Vihik 259. Tartu 1970, lk 85–94.
     /Резюме: О топонимах на -jala, встречающихся на острове Сааремаа. Referat: Über die in Saaremaa vorkommenden Ortsnamen mit dem Suffix -jala./
176. *K(oit), P. Tallinna uulitsanimede üle kirjutatakse meile siit:... ("Omalt maalt. Üleüldised teated.") — Eesti Postimees 25.10.1901, nr 43, lk 2.
     /Allk: P. K. Tallinnlane. Vt ka "Kohalik Vene leht..." EPm 22.11.1901./
177. *Koit, P. Veel kord, kas Tallinn või Tallinna. — Päevaleht 16.12.1930, nr 343, lk VI.
     /Toetab kuju Tallinn. Vastuväited J. V. Veskilt samas numbris./
178. *Kokk, J. Raudna ja Heimtali nime tekkimisest. — Tee Kommunismile 20.03.1972.
179. *Kokka, Marika; Piirsalu, Anneli. Meie kooli nimedest. Õpilasettekanne A. Kesleri nim Kohtla-Järve Keskkooli keelepäeval. — ES 06.05.1982.
180. OU:*Kokla, Paul. Valdek Pall 60. — Keel ja Kirjandus 1987, nr 6, lk 367–368.
181. Kokla, Paul. Nimed on tõsisem asi, kui arvata võib. — Nõukogude Hiiumaa 21.02.1989, nr 21, lk 3.
     /Kärdla kohanimede ennistamise põhjendusi; ka külanimede ennistamise kavast Lauka kn-s ja külanõukogu enda nimest./
182. *Kolme aasta sõnavara ja kohanimede kogumise võistluse tulemused. — Kodumurre 10/11. Tallinn 1972, lk 151–155.
     /1969–1971./
183. +*Kolm kuud esimese sekretärina. Intervjuu Tõnu Laagiga. — Edasi 22.01.1987, nr 17, lk 3.
     /Sh skeptiliselt tänavate ümbernimetamise mõttevahetusest, näeb järjekindlusetust ja nimemuutmisest tekkivat segadust. Ka Edasi nime peab kinnistunuks./
184. *Kolõvan. Tallinna linnapea hr. Lender nimetas ühes "Kolõvan" nimega... ("Päevauudised. Segasõnumed.") — Virulane 13.10.1910, nr 233, lk 3.
185. OU:*Komolova, Z.; Tuldava, J(uhan). Estonian Brand Names. Ways of Formation, Semantic Analysis. — Linguistica. V. Tartu 1974, lk 74–90.
     /Резюме: Эстонские торговые названия./
186. +*Kond, Ave. Otepää kihelkonna põhjaosa asustusajalugu ja toponüümika. Diplomitöö. Juhendaja Mati Hint. TPedI, Tallinn 1984. 100 lk. (Nr 11.)
187. OU:Kond, Ave. Kohanimede tähenduse jälgedel. — Eesti Loodus 1986, nr 11, lk 742–744.
     /Otepää kandi ajaloost ja (mikro)toponüümikast, lisatud kaart. Kn: Otepää; Neeruti; Pühajärve; Nõuni./
188. *Konsand, Tiit. Maade ja pealinnade nimede ortograafia kujunemine. Diplomitöö. Juhendaja Valve-Liivi Kingisepp. Tartu 1995. 93 lk. (Nr 1246.)
189. +Kont, I(lse). Eesti nominaalsufiksi -sk päritolust ja semantikast. — Emakeele Seltsi aastaraamat III. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1957, lk 104–115.
     /Sh sk-lõpulistest Lõuna-Eesti perekonnanimedest lk 110. Резюме: По поводу происхождения и семантики именного суффикса -sk, с. 114–115./
190. *Kont, Marika. Kanepi ja Urvaste kihelkonna perekonnanimede algupärast. Diplomitöö. Juhendaja Huno Rätsep. Tartu 1986. 318 lk. (Nr 1144.)
191. +Koplus, Milvi. Sõnast ja nimest. Perioodika, Tallinn 1999. 39 lk.
     /Nimed ja nende mõju; numeroloogia. Esoteeria valdkonnast./
192. +*Koppel, Helvi. Võõrsõnade ja võõrnimede ortograafia C. R. Jakobsoni "Weikeses Geografias". II k töö. Tartu 1959. 53 lk. (Nr 465.)
193. *Koppel, Mart-Enn. Tallinna Ülikool kõlab nagu Tartu kilud ehk Värska vesi voolab Tartust. Kohanimede kasutamisest Eesti kaubamärkides. — Postimees 16.09.1996.
194. *Koppel, Merle. Kaarma kandi nimed. Õpilasettekanne A. Mui nim Kingissepa 2. Keskkooli 2. keelepäeval. — ES 14.04.1988.
     /Isikunimedest. Tutv: Kaal, H. jt, KjK 1988/10./
195. *Korhonen, Arvi. ((M. J. Eisen. Daani hindamise raamat. Liber census Daniae. Tallinn 1920.)) — Historiallinen Aikakauskirja 19 (1921), lk 196–201.
     /Rets./
196. *Korm, Maarika. Lüganuse kohanimesid. Õpilasettekanne Püssi Keskkooli 2. keelepäeval. — ES 18.12.1975.
197. *Korrastati maa-asulate arvestus. — Harju Elu 05.12.1978.
     /Harju rajooni maa-asulate nimestik./
198. Korrovits, Viktor. Kesklinna tänavanimede muutmisest. — Edasi 08.02.1987, nr 32, lk 4.
     /Tartus. Vastuseks O. Printsile./
199. *Koski, Mauno. Liivimaa. Ettekanne Emakeele Seltsi, TÜ ja Võru Instituudi ühiskonverentsil Kütiorus. — ES 29.11.1996.
     /Ilmunud 1997./
200. OU:Koski, Mauno. Liivimaa. — Õdagumeresoomõ lõunapiiŕ / Läänemeresoome lõunapiir / Itämerensuomen eteläraja. Võro Instituudi toimõtiseq 1. Võro 1997, lk 43–61.
     /Nimede Livonia, Livland ja Liivimaa ajaloost ja tähendusest, ka muudest nimedest (Ydumea, Vidzeme, Kuramaa). Kokkuv: lk 60–61. Kokkovõtõq: Liivimaa, lk 155./
201. OU:+Koski, Mauno. "Om maid maailman tuhandit". — Õdagumeresoomõ veeremaaq / Läänemeresoome perifeeriad. Võro Instituudi toimõtiseq 6. Võro 1999, lk 39–54.
     /Maade nimed, sõna maa semantika, kohanimenäited Eestist, Soomest, Rootsist ja mujalt. Kokkovõtõq: "Om maid maailman tuhandit", lk 53–54. Summary: There are Thousands of Lands, p. 310./
202. Koski, Mauno. Kolkka. — Nime murre. Pühendusteos Valdek Palli 75. sünnipäevaks 30. juunil 2002. Koostanud Marja Kallasmaa. Toimetanud Marja Kallasmaa ja Margit Langemets. Eesti Keele Instituudi toimetised 11. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2002, lk 53–93.
     /Kolkka ~ Kolga jm apellatiivina ja kohanimedena läänemeresoome keeltes./
203. *Kostabi, Ivar. Nimed ja kohad segamini. — Edasi 25.03.1984, lk 4.
     /Tartu mikrotoponüümidest./
204. *K(o)t(sa)r, (K.) -vere lõpuga kohanimed Eestikeeles. — Uudised 04.12.1903, nr 3, lk 4.
     /Allk: Ktr./
205. *Kraav, Karin. Nimed Heino Kiige teoses "Tondiöömaja". Kursusetöö. Juhendaja Valdek Pall. TPÜ, Tallinn 1994. 84 lk. (Nr 9/94.)
206. *Kransiver, Marika. Eesti-vene ja vene perekondade laste nimed. Seminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2001. 21 lk + ankeedid lisas. (Nr 5/01.)
207. +*Kraut, Einar; Liivaste, E.; Tarvo, A. Eesti õigekeel. Gümnaasiumi õigekeelsusõpik. Koolibri, Tallinn 1998.
     /Sh võõrnimedest ja nende hääldusest lk 28–29, 40–42, 63–64./
208. *Kraut, Einar. Hääldusõppe probleeme ja võimalusi. Ettekanne kõnekoosolekul Tallinnas. — ES 10.05.2001.
     /Ka võõrnimede hääldamisest./
209. *Kraut, N. Kust on "Paide" nimi tulnud? — Postimehe lisa 1898, nr 92, lk 1.
210. Kreem, Enn. Mahlakasest majaukse ees. — Sirp ja Vasar 24.10.1986, nr 43, lk 12-13.
     /Sh nimede ennistamisest: nii tänavanimedest kui ka Kuressaarest./
211. *Kreutzwald, Fr(iedrich) R(einhold). Reval's ältester Estnischer Name Lindanisse, vom Estnischen Standpunkte beleuchtet. — Verhandlungen der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Band 3, Heft 1. Dorpat 1854, lk 46–47.
212. *(Krikmann, A.) Kuidas asukohtade nimed ajajooksul teiseks muutuvad. Arhiivi andmetel A. Krikmann. — Vaba Kodanik 13.07.1929, nr 13, lk 4.
     /Roodevälja mõisa nime rändamisest./
213. *(Krikmann, A.) Kuradi uulits Rakveres. — Virumaa Teataja 08.08.1931, nr 89, lk 3. Arhiivi andmetel A. Krikmann.
214. +*Kripke, Saul A. Nimetamine ja paratamatus. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu 2001.
     /Sisaldab nimeteoreetilisi arutlusi./
215. +*Krohn, Kaarle. Kaleva und seine sippe. — Journal de la Société Finno-Ougrienne 30, nr 35 (1913–1918), lk 1–43.
     /Sh Kaleva nime seletusi./
216. *Kross, Eerik. Kas tunned maad... — Edasi 22.11.1987, lk 5.
     /Nimetuse Eesti NSV kasutamisest./
217. Kross, Eerik-Niiles. Estland, Estland über alles. — Eesti Päevaleht 12.11.2001.
     /Ettepanek võtta Eesti nimena inglise jm keeltes kasutusele Estland, mitte ladinapärane Estonia. Ka nende nimede ajaloost. Vt ka "Keelemees sõdib..."2001, E. Soosaar "Estland..." 2001./
218. Kross, Jaan. Last, not least: laast, mitte liist. — Sirp ja Vasar 01.09.1967, nr 35, lk 5.
     /O- ja V-põhimõttest vennasrahvaste nimede kirjutamisel (otse või vene keele kaudu), toetab O-põhimõtet. Vastukaja H. Meristele SV 18.08.1967. Uuesti avaldatud 1976 (Vahelugemised II)./
219. Kross, Jaan; Laht, Uno; Merilaas, Kersti; Niit, Ellen; Sang, August. "Sirbi ja Vasara" toimetusele. — Sirp ja Vasar 23.06.1967, nr 25, lk 5.
     /Pooldavad A. Kaalepi seisukohti./
220. ##*Kross, Jaan. Last, not least: laast, mitte liist. — Kross, Jaan. Vahelugemised. II. Tallinn 1976, lk 68–73.
     /NL rahvaste nimede translitereerimisest. Varem ilmunud 1967 (Sirp ja Vasar)./
221. *Kruse, Fr. Jurgew. — Ercsh u. Gruber. Encyclopädie, s.v. ca. 1850?
     /Tartu nimest. Winkelmannil dateerimata./
222. +*Kruse, F(r). Ueber den Ursprung der Stadt und des Namens Reval. — Das Inland 1851, nr 25.
223. *Krusten, E(rni). Kiri toimetusele. — Keel ja Kirjandus 1965, nr 1, lk 49.
     /Kakumäe etümoloogiast. Täienduseks A. Kivile KjK 1964/7./
224. +*Kruus, H. Vene-Liivi sõda (1558–1561). Tartu 1924.
     /Sh (Uue-)Kastre nimest jm lk 55./
225. Kruus, Ivo. Mina elan Priislis. — Õhtuleht 23.12.1986, nr 294, lk 2.
     /Vajadusest asendada Lasnamäe mikrorajoonide numbrid kohanimedega./
226. *Kruus, O(skar). Ebatäpsusi polaarmeeste nimedes. — Keel ja Kirjandus 1971, nr 4, lk 237.
     /Isikunimede õigekirjast./
227. *Kruusberg, A. Veel kord "Tallinna nimest". ("Killud ja dokumendid.") — Eesti Kirjandus 1926, nr 6, lk 335–336.
228. +Kubjas, Eduard. Märkmeid Chr. Kelchi kroonikas 1695 trükitud rahvalaulu "Jörru, Jörru..." kohta. — Emakeele Seltsi aastaraamat 17. Eesti Raamat, Tallinn 1971, lk 135–144.
     /Sh sõnast Jörru, mida arvatakse olevat naise nimi (kuid ehk ka interjektsioon). Резюме: Заметки о помещенной в хронике Хр. Кельха 1695 года народной песне "Jörru, Jörru...", с. 144./
229. *Kuda kuuleme, tuleb edespidi meie linna nimeks ainult Jurjev tarvitada. ("Sõnumed. Valitsus. Kord. Kohus.") — Olevik 10.09.1896, nr 37, lk 842.
230. *Kuda "Zeit. für St. u. Ld." Peterburist kirjutatakse, saada peatselt Greeka-Õigeusu kihelkondadele Balti maal ametlilikud Vene nimed pandud. ("Vene maalt. Peterburist.") — Postimees 05.07.1888, nr 74, lk 3.
231. Kuda Моск. Вѣдомостиle Peterburist telegraferitakse, olla hiljuti esimest korda Baltimaa valdadele Vene nimesi hakatud panema. Nii olla Eestimaa vallad Kauksi, Palvere ja Uuemõisa Aleksandrovski, Nikolajevski ja Vladimirski valdadeks ümber nimetatud. ("Sõnumed. Valitsus. Kord. Kohus.") — Olevik 25.11.1891, nr 47, lk 951.
     /Kogu tekst./
232. *Kudrjavets, Gunnar; Palm, Kadri. Meie kodukoha nimed. Õpilasettekanne Ahja 2. keelepäeval. — ES 20.05.1989.
233. +*(Kuhlbars, Fiedrich). Friedrich Kuhlbarsi (Villi Andi) uurimised aja- ning haridusloolisel väljal. Valgus, Viljandi 1922. 64 lk.
     /Artiklikogumik. Sh: eestlastest ja nende nimest (3–18, 63); keltidest ja lätlastest (19–26, ka kohanimedest); rahvaste rändamisest meie maal, eriti Sakala maakonnas (27–31), vere-lõpulistest kohanimedest (37–50). Tutv: J(anno), R., EK 1923, lk 30–32./
234. *K(uhlbars), F(riedrich). Veel üks kord "Kungla". — Oma Maa 1886, lk 117–120.
     /Vastuseks Eisenile Oma Maa 1886./
235. *Kuhlbars, F(riedrich). Esimene aruanne kohanimede korjamisest. — Postimees 19.02.1901, nr 15, lk 3.
236. *Kuhlbars, F(riedrich). Esimene aruanne kohanimede uurimisest. — Eesti Postimees 01.02.1901, nr 5, lk 3.
237. *Kuhlbars, F(riedrich). Kolmas aruanne kohanimede korjamisest. — Postimees 17.03.1901, nr 63 eralisa, lk 1.
238. *Kuhlbars, F(riedrich). Kolmas aruanne kohanimede korjamisest. (Võrrelda "Eesti Postimehe" 1900. a. 52. nr.) — Eesti Postimees 05.04.1901, nr 14, lk 3.
239. *Kuhlbars, F(riedrich). Kuues aruanne kohanimede korjamisest. — Postimees 06.10.1901, nr 227, lk 3.
240. *Kuhlbars, F(riedrich). Kuues aruanne kohanimede korjamisest. ("Teadus. Kunst. Seltsielu.") — Eesti Postimees 08.11.1901, nr 45, lk 2.
241. *Kuhlbars, F(riedrich). Neljas aruanne kohanimede korjamisest. — Postimees 28.04.1901, nr 94 eralisa, lk 1; Eesti Postimees 17.05.1901, nr 20, lk 3.
242. *Kuhlbars, F(riedrich). Teine aruanne kohanimede korjamisest. — Postimees 19.02.1901, nr 41, lk 3.
243. *Kuhlbars, F(riedrich). Teine aruanne kohanimede korjamisest. (Võrrelda "Eesti Postimehe" 1900 a. 52. nr.) — Eesti Postimees 15.03.1901, nr 11, lk 3.
244. *Kuhlbars, F(riedrich). Viies aruanne kohanimede korjamisest. — Postimees 21.06.1901, nr 135, lk 3; Eesti Postimees 28.06.1901, nr 26, lk 3.
245. *Kuhlbars, F(riedrich). Kaheksas aruanne kohanimede korjamisest. — Postimees 22.04.1902, nr 89, lk 3; Eesti Postimees 13.06.1902, nr 24, lk 303–304.
246. *Kuhlbars, F(riedrich). Seitsmes aruanne kohanimede korjamisest. — Postimees 07.01.1902, nr 5, lk 3.
247. *Kuhlbars, F(riedrich). Seitsmes aruanne kohanimede korjamisest. ("Teadus. Kunst. Seltsielu.") — Eesti Postimees 14.02.1902, nr 7, lk 85.
248. *Kuhlbars, F(riedrich). Üheksas aruanne kohanimede korjamisest. — Postimees 09.09.1902, nr 200, lk 3; Eesti Postimees 19.09.1902, nr 38, lk 471–472.
249. *Kuhlbars, F(riedrich). Kümnes aruanne kohanimede korjamisest. — Postimees 09.09.1903, nr 201, lk 2; Eesti Postimees 18.09.1903, nr 38, lk 2.
250. *Kuhlbars, F(riedrich). Meie kohanimedest. — Linda 29.01.1904, nr 4, lk 76.
251. *Kuhlbars, F(riedrich). Parika-järv. ("Toimetusele tulnud kirjad.") — Postimees 05.03.1904, nr 53, lk 3.
252. *Kuhlbars, F(riedrich). Üksteistkümnes aruanne kohanimede korjamisest. — Postimees 30.04.1904, nr 96, lk 2; Eesti Postimees 05.05.1904, nr 45, lk 1.
253. *Kuhlbars, F(riedrich). Kaksteistkümnes aruanne kohanimede korjamisest. — Postimees 13.09.1905, nr 202, lk 1–2.
254. *Kuhlbars, F(riedrich). Meie kohanimedest. — Linda 29.09.1905, nr 37-38, lk 751–752.
     /Kn: Nõo; Põltsamaa./
255. *Kuhlbars, F(riedrich). Mõni sõna meie kohanimedest. — Postimees 09.11.1905, nr 246, lk 2.
     /Kn: Paide./
256. *Kuhlbars, F(riedrich). Kolmasteistkümnes aruanne kohanimede korjamisest. — Rahvaleht 10.05.1906, nr 12, lk 3.
257. *Kuhlbars, F(riedrich). Kolmeteistkümnes aruanne kohanimede korjamisest. — Postimees 12.05.1906, nr 106, lk 2.
258. *Kuhlbars, F(riedrich). Mis tähendab kohanimi Paide? (Täienduseks.) — Postimees 13.12.1906, nr 282, lk 2.
259. *Kuhlbars, F(riedrich). Mis tähendab Ulimaa? — Postimees 08.06.1906, nr 127, lk 2; 13.06.1906, nr 131, lk 2.
     /Kohanimest Pihkva kubermangus, selle seletus eesti ja teiste keelte abil. Vt ka järg Pm 20.06.1906./
260. *Kuhlbars, F(riedrich). Veel kord "Ulima". — Postimees 20.06.1906, nr 137, lk 2.
     /Vt ka järg Pm 14.07.1906./
261. *Kuhlbars, F(riedrich). Viimast korda "Ulima". — Postimees 14.07.1906, nr 157, lk 2.
262. *Kuhlbars, F(riedrich). Neljasteistkümnes aruanne kohanimede korjamisest. — Postimees 31.01.1907, nr 25, lk 2; Rahvaleht 01.02.1907, nr 9, lk 3.
263. *Kuhlbars, F(riedrich). Neljateistkümnes aruanne kohanimede korjamisest. ("Kohalikud sõnumid.") — Hüüdja 03.02.1907, nr 29, lk 3.
264. *Kuhlbars, F(riedrich). Viiesteistkümnes aruanne kohanimede korjamisest meie kodumaal. — Elu 05.09.1907, nr 19, lk 3; Päevaleht 08.09.1907, nr 203, lk 2; Rahvaleht 13.09.1907, nr 71, lk 3.
265. *Kuhlbars, F(riedrich). Kuuesteistkümnes aruanne kohanimede korjamisest ning nende kohta käivast uurimisest. ("Kirjandusest.") — Postimees 07.09.1909, nr 203, lk 1–2.
266. *Kuhlbars, Friedr(ich). 17. aruanne kohanimede korjamisest ja muinasaja uurimisest. — Postimees 24.08.1910, nr 190, lk 5; Virulane 28.08.1910, nr 195, lk 1.
267. *Kuhlbars, F(riedrich). Über die etymologische Bedeutung verschiedener Namen der Stadt Reval. Noch ein Wort über den Namen Kolywan. — Felliner Anzeiger 1910, nr 43–44.
     /? Blumfeldt-Loonel nimetähega K. Kuhlbars, ent see ei tundu usutav. Vrd ka Rigaer Tageblatt 1910, nr 261./
268. *Kuhlbars, F(riedrich). 20. aruanne kohanimede korjamisest. ("Kirjandusest.") — Postimees 31.10.1913, nr 251, lk 1.
269. *Kuhlbars, F(riedrich). Kaheksasteistkümnes aruanne kohanimede korjamisest ja muinasaja uurimisest. — Postimees 15.02.1913, nr 39, lk 5.
270. *Kuhlbars, F(riedrich). Kodumaa kohanimedest. — Tallinna Teataja 12.06.1913, nr 130, lk 1; Päevaleht 13.06.1913, nr 131, lk 1.
271. *Kuhlbars, Friedrich. Kohanimed Sämi ja Salme. — Eesti Kirjandus 1913, lk 253–254.
     /Järelmärkus: Toimetuse tähendus./
272. *Kuhlbars, Friedrich. Mõni sõna koha- ning suguharunimedest. — Eesti Kirjandus 1913, lk 471–472.
273. *Kuhlbars, F(riedrich). Üheksasteistkümnes aruanne kohanimede korjamisest. ("Kodumaalt.") — Postimees 19.06.1913, nr 137, lk 2.
274. *Kuhlbars, Friedrich. Aliste või Halliste. — Eesti Kirjandus 1915, lk 94–95.
275. *Kuidas Eesti kohanimesid võõras keeles kirjutada. Eritoimkonna seisukohad ja otsused. ("Tartu teated.") — Postimees 02.05.1924, nr 117, lk 3.
     /"Eesti saadik Londonis Dr. O. Kallas on riigisekretäri palunud seletust anda, kuidas Eesti kohanimesid võõrastest keeltes kirjutada. Sekretärilt läks küsimus edasi haridusministeeriumi, kes selle omalt poolt Eesti Kirjanduse Seltsile ja Akadeemilisele Emakeele Seltsile edasi andis lahendada. Mõlemad seltsid määrasid küsimuse lahendamiseks eritoimkonna ... on toimkond ühel häälel otsustanud, et Eesti kohanimed tulevad võõrastes keeltes nii kirjutada, kuidas nad Eesti keeltes kuulduvad." Pikem sõnum koos näidetega./
276. *Kuidas Kanada sai oma nime . — Meie Elu 30.01.1976, nr 4, lk 7.
277. *Kuidas lahendada "uulits tänava" küsimus. — Päevaleht 13.01.1923, nr 11, lk 4.
     /Tänava poolt. Allk: Täieline võhik keeleteaduses./
278. +Kuidas muuta Rakvere inimsõbralikumaks? — Punane Täht 20.12.1986, nr 149, lk 2.
     /Vestlusring. Sh Rakvere ja Tapa ajalooliste tänavanimede taastamise ettepanekud./
279. *Kuidas nimetada Eesti Vabariigi osasid? — Päevaleht 24.09.1919, nr 206, lk 2.
     /Ettepanek: Põhja-Eestimaa (senine Eestimaa kubermang), Liivimaa. Kõik koos Eesti. Allk: M. Lsr./
280. *Kuidas Räpina sai oma nime. Üles kirjutanud P. Vaarand. — Koit 18.05.1968.
     /Muistend./
281. *Kuidas sai Tapa linn omale nime? — Tapa Sõnumed 15.08.1930, nr 33, lk 3.
     /EFAA: väärtusetu. Allk: M. K./
282. *Kuidas suunata kohanimede rännet? — Edasi 07.10.1984, lk 4, 5.
     /R. Kivi, N. Raid, U. Salo, M. Preem, H. Käämbre, I. Karro, H. Vals ja I. Kostabi Tartu kohanimedest./
283. *Kuidas tulevad kirjutada kohanimed . — Päevaleht 15.11.1925, nr 310, lk 7.
     /Allk: Akadeemiline emakeele selts./
284. *Kuidas "Voldist" "Tabivere" sai. — Postimees 11.10.1925, nr 275, lk 4.
     /"Voldi jaama ümberristimise puhul Tabivereks protesteerisid ... ümbruskonna elanikud ja muuseas ka Sootaga vallanõukogu. Tartu maakonnavalitsus esitas protestid raudteevalitsusele selguse saamiseks..." Voldi asendamist Tabiverega soovitas Akadeemiline Emakeele Selts. Selts andis soovitusi ka teiste kohanimede osas (Tallinn, Valga, Paldiski, Saarde)./
285. *Kui Kuressaare linn koosnes "küladest". — Saaremaa Teataja 09.12.1931, nr 74, lk 3.
286. Kuis kotussõq hindäle nimeq saiq? — Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 2001. aastaga pääle. Võro Selts VKKF, (Võru) 2000, lk 54–56.
     /Rahvajutte nimede tekkest: Anumägi (Krl), Harglõ, Piitreegi (Har), Ruusmäe (Rõu), Põlva, Kõtajärv (Plv), Meerapalo (Räp), Juudijõõratus (Vas), Rüüvlimägi (Vas), Mus'omägi (Vas), Räpinä./
287. *Kuivjõgi, H. Dragon, Draakon, Lohe... — Kehakultuur 1970, nr 1, lk 15–16.
     /Jahiklasside nimede tõlkimisest eesti keelde./
288. *Kukelinn – Eesti Luxori. — Esmaspäev 12.05.1930, nr 19, lk 4.
     /Sh Kukelinna nime tekke muistend./
289. *Kukk, Jüri E. Külarahvas valib kahe nime vahel. — Sakala 02.10.2008.
     /Tarvastu valla Soe küla elanikud kaaluvad, kas mitte kunagise ühismajandi järgi nimeks panna Vambola. Algataja on Elmar Kallas, endine majandijuht. Vastus 08.10.2008 Sakalas./
290. *Kukrus, Ants. Aktuaalset geograafiliste tähiste õiguskaitsest. — Eesti Majanduse Teataja 1999, nr 4, lk 13–15.
     /Vastavalt rahvusvahelistele konventsioonidele./
291. +Kuldvere, Gunnar. Eesmärk on kolm last perekonnas. Linnanõukogu istungjärgult. — Edasi 30.09.1987, nr 224, lk 3.
     /Sh lähemalt tänavanimede taastamise arutelust (Viktor Korrovits, Mare Mugra, Alvo Aabloo, Tiit Rosenberg, Enriko Talvistu, Tõnu Anton), 2 otsuseprojekti seast valiti see, millega otsustamine lükati edasi./
292. Kuldvere, Gunnar. Taastati nelja tänava nimed. — Edasi 01.11.1987, nr 251, lk 3.
     /Tartu RSN TK otsusest./
293. +*Kull, Helle. Üht-teist Põltsamaa tänavatest. — Punalipp 22.03.1986.
     /Tänavate ajaloost./
294. +Kull, Helle. Arutati päevakohaseid probleeme. — Vooremaa 06.07.1989, nr 78, lk 1.
     /Sh Põltsamaa RSN otsus tänavanimede ennistamise kohta./
295. OU:*Kull, Rein. Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamise reeglistamisest. — ENSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused 6, nr 2 (1957), lk 204–207.
296. OU:*Kull, Rein. Eesti kohanimede ortograafiast. — Keel ja Kirjandus 1958, nr 9, lk 556–563.
     /Õiendus: vt KjK 1958/11, lk 712. Vt ka Vilbaste KjK 1959/4./
297. *Kull, R(ein). Sõnaraamatute sektor soovitab. 2. Kokku- ja lahkukirjutamine asutusenimedes. — Keel ja Kirjandus 1968, nr 5, lk 296–298.
298. +##Kull, Rein. Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsuseid ja soovitusi. — Emakeele Seltsi aastaraamat 17. Eesti Raamat, Tallinn 1971, lk 251–261.
     /Sh: (3) Adjektiivsete liitüksuste kokkukirjutamisest. 1. Tüüp vanakreeka kirjandus, uuskreeka keel, lõunaeesti murded, obiugri keelerühm lk 253–255. Arutusel 16.10, 23.12.1970 ja 29.01.1971. Varem ilmunud: KjK 1971/4, lk 235–237, kokkuvõtlikult ka SV 19.02.1971. Sama otsust refereerib veel T. Erelt ESA 19–20 1975, lk 337 VÕKi heakskiidetuna./
299. +*Kull, R(ein). Vastused Suure-Jaani eesti keele õpetajate kirjale. — Nõukogude Õpetaja 22.04.1972.
     /Adjektiivsete liitüksuste kokkukirjutamisest, võõrpärisnimede ortoeepiast. Vt ka V. Roost SV 1972./
300. *(Kull, Rein). Ühest tülikast puntrast meie õigekirjutuses. — Töörahva Lipp 03.02.1973.
     /Suur ja väike algustäht ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide nimedes. Kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 73/74" (Tln 1976), lk 112. Vt ka Nurmiste 1973 (TL)./
301. *Kull, Rein. Meeled keelele valla. Keeleergastaja tähtpäev. — Sirp ja Vasar 15.02.1974, lk 5.
     /H. Saari 50. sünnipäeva puhul./
302. +Kull, Rein. Õigekeelsussõnaraamat 1976. Tegijate poolelt vaadatuna. — Keel ja Kirjandus 1978, nr 11, lk 675–682.
     /Sh võõrnimekirjutuse põhimõtetest./
303. OU:Kull, Rein. Henn Saari 60. — Keelest ja rahvaluulest. Emakeele Seltsi aastaraamat 30 (1984). Eesti Raamat, Tallinn 1986, lk 212–213.
304. *Kull, Rein. Väliskohanimede kirjutamise seiku vaagides. — Sirp ja Vasar 28.02.1986, lk 13.
305. *Kull, Rein; Päll, Peeter. Eesnimede valikust ja tarvitamisest. — Edasi 29.07.1987, lk 4.
     /Sh kaksinimedest./
306. OU:Kull, Rein; Ross, Eevi. Eduard Leppik kohanimede ja murdesõnavara kogujana. — Emakeele Seltsi aastaraamat 44–45 (1998–1999). Tartu 2000, lk 242–251.
     /75. sünnipäeva puhul. Loetletud tema kaastööd ESile./
307. *Kuningaküla nimest . — Põhja Kodu 06.07.1929, nr 73, lk 2.
     /Nimest ja selle vanusest. Allk: A. S./
308. *Kuningas, Oskar. Kuidas kirjutada moldaavia pärisnimesid? — Sirp ja Vasar 17.05.1963.
     /Vt ka Kurtna SV 1963./
309. *Kuningas, Oskar. Eduard Roosi meenutades. — Kodumaa 09.05.1979, lk 7.
     /(1903–1979.)/
310. *Kupits, Pille; Kiivikas, Anne-Ly. Meie õpilaste perekonnanimedest. Õpilasettekanne Õisu Põllumajandustehnikumi VII keelepäeval. — ES 13.03.1997.
311. *Kupper, Kati. Hummuli 8-kl. Kooli õpilaste nimede tähendused. Õpilasettekanne Hummuli keelepäeval Hummuli 8-kl Koolis. — ES 04.12.1986.
312. *Kuresaarest. Et inimesed oma nime muudavad, tuleb igal pool ette... ("Kodumaalt.") — Saarlane 23.01.1907, nr 4, lk 2.
313. +Kurrik, J(uhan). Üleüldiselt pruugitav kirjaviis. Eesti Kirjameeste Seltsi koosolekul 25. Märtsil 1886 siginenud heaksarvamised. — Olevik 07.04.1886, nr 15, lk 1. Üles kirjutanud J. Kurrik.
314. *(Kurrik, Juhan). Nimede asjus. (Vastukõne J. K. poolt.) — Postimees 28.08.1901, nr 193, lk 1; 29.08.1901, nr 194, lk 1.
     /W. Reimani arvustuse kohta./
315. *(Kurrik, Juhan). Nimede raamat. Välja andnud Juhan Kurrik. Jurjev (Tartu) 1901. 52 lk.
     /Tutv: Olevik 27.03.1901. Reiman, W., Postimees 10.08, 11.08 ja 13.08.1901/
316. *K(urrik), W. Lindanissa, Revel, Tallinn. (Vanavaraline harutus.) — Postimees 09.07.1921, nr 151, lk 7.
     /Nimede päritolu ebateaduslik seletus (nt Lindanissa = *Linndaanissa = Daani-linn, nimi Reval prantsuse päritolu)./
317. OU:*Kurro, Karl. Perekonnanimed Jäärjas. — Külade ajaloost. Pärnumaa ajalugu. Vihik 2 Pärnu 1999, lk 55–62.
318. *Kurs, Ott. Vepsa kõrgustikul. — Eesti Loodus 1974, nr 1, lk 53–56.
     /Kõrgustiku skeem koos kohanimedega. Резюме: На Вепсовской возвышенности. Summary: On the Veps Elevation./
319. *Kurs, Ott. Mõnda kohanimede kirjutamisest. — Edasi 14.10.1983, lk 4.
     /Võõrkohanimed./
320. +Kurs, Ott. Koguteos Ingeri ajaloost, asustusest ja kultuurist. — Keel ja Kirjandus 1993, nr 2, lk 124–127.
     /Rets: Inkeri. Historia, kansa, kulttuuri. Toimittaneet Pekka Nevalainen, Hannes Sihvo. Helsinki 1991. 420 lk. Sh väga põgusalt Ingeri ja Oudova kohanimedest./
321. +*Kurs, Ott. Kaardinimede seletussõnastik. Regio, Tartu 1994. 47 lk.
322. +Kurs, Ott. Rahvad punases (impeeriumis). — Keel ja Kirjandus 1994, nr 2, lk 122–124.
     /Rets: Margus Kolga, Igor Tõnurist, Lembit Vaba, Jüri Viikberg. Vene impeeriumi rahvaste punane raamat. a/s Nyman & Nyman LNT. Tallinn 1993. XI+371 lk. Sh Venemaa ja Gruusia/Georgia nimest./
323. Kurs, Ott. Turgi maailma kohanimed. Türk Dünyası Yeradları. Tartu Ülikool. Türgi keele kabineti üllitised. 2. Ergenekon. Tartu 1998. 68 lk.
     /Kokkuv: Türk Dünyası Yeradları, 15. Summary: The Turkic realm's placenames, p. 16. Sisu: Rahvad ja keeled – Sõnavaralisi võrdlusi – Tegevust väljendavad kohanimed – Tähestikud ja kohanimed – Türgi – Küpros – Azärbaycan – Turkestani riigid (Türkmenistan, Usbekistan, Kõrgõzstan, Kasahstan) – Ida-Turkestan – Lõuna-Turkestan, Lõuna-Azärbaycan jm turgi alad – Euraasia rohtlavööndi lääneosa – İdel-Ural – Siber./
324. Kurs, Ott. Turgi riikide kohanimed. — Akadeemia 1998, nr 5, lk 1036–1051.
     /Nimetüüpidest ja keelelisest päritolust./
325. +Kurs, Ott. Endel Varep asulastiku uurijana. — Akadeemia 2000, nr 8, lk 1711–1721.
     /Sh põgusalt kohanimede käsitlemisest töödes lk 1718 jj./
326. Kurs, Ott. Place names as mirrors of the interaction between culture and nature (on example of the Baltic Finnic place names of NW Russia). — Congressus nonus internationalis fenno-ugristarum. 7.-13.8.2000 Tartu. Pars II. Summaria acroasium in sectionibus et symposiis factarum. Linguistica. Tartu 2000, lk 380.
327. +Kurs, Ott. Kasahhi keel taas ladinatähestikuline. — Keel ja Kirjandus 2004, nr 2, lk 140–141.
     /Mõnevõrra ennatlik teade, mis rajaneb ühel Türgi ajakirjas avaldatud allikaviiteta tabelil./
328. Kurs, Ott. Eesti ja maailm nimedes. — Akadeemia 2005, nr 8, lk 1800–1804.
     /Rets: Peeter Päll. Võõrnimed eestikeelses tekstis. Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 15. Tartu 2005./
329. *Kurtna, Aleksander. Veel kord moldaavia koha- ja pärisnimede edasiandmisest. — Sirp ja Vasar 13.12.1963.
     /Vt Kuningas SV 1963./
330. OU:Kurtna, A(leksander). Uuskreeka nimede kirjutamisest eesti keeles. — Keel ja Kirjandus 1966, nr 1, lk 51.
     /Vajadusest selliste reeglite järele, uuskreeka nimede eripärast./
331. *Kus asub "Jurjev"? ("Tartu teated.") — Postimees 28.04.1921, nr 93, lk 7.
     /"See küsimus tekkis mulle ühel päeval keele peale, kui Tartu linna poolt väljarenditud pontonsillast üleminnes mulle üks 20-penniline lubakiri pihku pisteti, kus peal seisis: "Siimus, Jurjevis". Kas ei võiks ehk linnavalitsus või keegi teine kompetent asutus või herra teatada, kust see herra Siimus pärit on, kellele pontonsild välja renditi?" (Kogu tekst.) Allk: Tartlane./
332. *Kust on Alatskivi mõisa oma nime saanud ja mis tähendus on sel nimel? — Olevik 1895, nr 50.
     /Allk: -rm-./
333. *Kust on "Paide" nimi tulnud? — Oma Maa 29.08.1923, nr 100, lk 2.
     /Allk: -u./
334. *Kust on sõna "setu" tulnud? ("Segasõnumid kodust ja võersilt.") — Teataja 14.03.1902, nr 86, lk 3.
     /Allk: Sp./
335. *Kust sai Tallinn oma nime . Rahvasuust. — Esmaspäev 17.09.1923, nr 37, lk 4.
     /Rahvaetümoloogia (=*talilinn). Allk: J. K./
336. *Kust tuleb "Amerika" nimi? ("Mõndasugust.") — Virulane 10.06.1909, nr 127, lk 3.
337. *Kust tulevad nimed "Liibavi" ja "Lihula". ("Säält ja täält.") — Oleviku Lisa 1889, nr 14, lk 222.
338. *Kuulata kikkis kõrvadega . — Edasi 16.02.1984, lk 4.
     /H. Valsi intervjuu H. Saariga./
339. *Kuum, Jüri. vere-mõistatusest. — Edasi 13.12.1984, lk 5.
340. *Kuum, Jüri. Eesti muistsetest sugukonnakülade ja inimeste nimedest. — Agraarteadus 1994, nr 3, lk 181–183.
341. OU:*Kuum, Jüri. Vanemate külade nimedest. — Agraarteadus 1998, nr 3, lk 169–171.
342. *Kuusik, Kristiina. Lasteaedade nimed Eestis. Bakalaureusetöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2005. Nr 3(05).
343. Kuusik, T(imotheus). Lühikene maadeteadusline sõnastik ehk tähtsamate kohtade nimed Eesti-pinnal / Краткій географическій словарь или болѣе важныя названія мѣстностей въ Эстоніи. Toimetanud T. Kuusik, kooliõpetaja Arukülas / Составилъ Т. Кузикъ, учитель въ Аррокюлѣ. — Eesti-vene sõnaraamat Wiedemanni järele / Эстско-русский словарь по Видеману. Seadnud M. Salem, endine Ladina- ja Eesti-keele õpetaja Tallinna Aleksandri gimnasiumis. Täiendanud ja läbi vaatanud J. Kunder ja kooliõpetaja T. Kuusik. Eesti kirjameeste seltsi toimetused Nr. 90. Th. Jakobsoni kirjastus, Tallinnas 1890, lk 493–526.
     /Üsna põhjalik eesti-vene kohanimeloend, hõlmab ka üksikuid Eesti-väliseid kohti. Kohanimesid (Wiedemanni alusel) sisaldab samuti sõnaraamatu üldosa./
344. Kuuspalu, Kersti. "Ütle mulle üks ilus poisslapse nimi." — Kodumurre 20. Emakeele Selts, Tallinn 2002, lk 38–54.
     /Kuusalu kooli tüdrukute-poiste eesnimed, nende sagedus ja panemise motiivid. Juhendanud õpetaja Menda Kirsmaa./
345. *Kõiv, Aive; Käiro, Monika. Tütarlaste eesnimedest Helme Põllumajanduskoolis. Õpilasettekanne Helme 4. keelepäeval. — ES 23.05.1991.
346. +Kõivupuu, Marju. Kaikakoolitus? Kellele? Milleks? Seitse aastat Kaika suveülikoole Võrumaal. — Keel ja Kirjandus 1995, nr 9, lk 621–626.
     /Sh Võrumaa kohanimede korrastamise kavadest 1994, nimeteemalised ettekanded Karulas jm./
347. +Kõivupuu, Marju. Viimased kolm Viitinas, Vilustes ja Põlgastes ehk Nüüdseks 10 aastat Kaika-koolitust ajaloolisel Võrumaal. — Keel ja Kirjandus 1998, nr 11, lk 794–799.
     /Sh mainitud nimeteemalisi ettekandeid, vt Võru Instituudi toimetiste sarja; Kanepi rahvaetümoloogilisest seletusest./
348. +Kõivupuu, Marju. Jaigi-kandi kirutamaldaq kirändüsest ni rahvausust Sänna '91 ekspeditśooni ülestähendüisi perrä. — Kaika suvõülikuulõ kogomik IX–XI. Vilustõ (1997). Põlgastõ (1998). Lepistü (1999). Kokkosäädjä ja toimõndaja: Nele Reimann. Võro Seltś VKKF, Võro 2003, lk 159–186.
     /Sh Sänna kandi kohanimesid ja nendega seotud pärimusi./
349. *Kõne Tallinna minevikust ja Tallinna linna esialgulisest Eesti keelsest nimest "Lindanisa". ("Kohalised sõnumed.") — Uus Aeg 07.02.1902, nr 16, lk 1.
     /Allk: -th-./
350. +*K(õpp), J. Laiuse kihelkonna ajaloost. — Postimees 30.12.1923, nr 348, lk 2.
     /Ka Laiuse kohanimedest./
351. +*Kõpp, J. Laiuse kihelkonna vanemast ajaloost. — Ajalooline Ajakiri 1923, lk 121–134.
     /Ka kihelkonna kohanimedest./
352. OU:Kõressaar, Viktor. Muistse Ocrielae kihelkonna eestikeelsest nimest. — Keel ja Kirjandus 2003, nr 2, lk 131–132.
     /Seostab nime Vaskjalaga./
353. *Kõvamees, Anne. Local surnames in English - their origin, classification and comparison with Estonian. Diplomitöö. Tartu 1975. 114 lk. (Chair of Englsih Studies.)
354. *Käbin, Ilo. Milliselt vanalt kaardilt leiame 7100 eestikeelset kohanime? — Horisont 1997, nr 5.
     /Mellini Liivimaa atlasest 1798./
355. *(Käger, J.) Kust "Tarvastu" omale nime on saanud. Rahva suust üles kirjutanud J. Käger. — Sakala lisa 1895, lk 365–366.
356. *Kährik, Aime. Karjala keele Djorža murraku kohanimed. IV k töö. Tartu 1967. 20 lk. (Soome-ugri k-te kateeder.)
357. *Kährik, Aime. Ersa ja vene kohanimed Mordva ANSV Ardatovi rajooni Ketšenbije, Orozbije ja Erzän Ordanbije külas. Diplomitöö. Tart 1968. 119 lk. (Soome-ugri k-te kateeder.)
     /Sama pealkirjaga võistlustöö 1968, 119 lk. TÜ rmtk-s. Резюме: Местные названия эрзянского и русского происхождения в сёлах Кеченьбие, Орозбие и Эрзянь Орданьбие Ардатовского района Мордовской АССР. Tiivistelmä: Ersän ja venäjän paikannimistö Mordvan Neuvostotasavallan Ardatovin piirin Ketšenbijen, Orozbijen ja Erzän Ordanbijen kylissä./
358. +*Käis, Johannes. Mida tuleb nõuda kooliraamatuilt nende keele suhtes. — Nõukogude Õpetaja 22.08.1947.
     /Sh võõrnimede reeglipärase kirjutuse kaitseks, vastuseks Elistole 1947, "Eesti keele korraldamisest"./
359. *Källo, Aino. Kohanimede koguja töömailt. Ettekanne murdeseminaril Tallinnas. — ES 27.11.1967.
     /Kn: Maidla kohanimed./
360. *Känd, Karoliina. Isikunimelised tänavanimed. Õpilasettekanne Viljandi Maagümnaasiumi VII keelepäeval. — ES 02.04.2002.
361. Kändler, Tiit. Neeruti mäed sünnitavad kohanimesid. — Eesti Päevaleht 09.07.2002.
     /Mh Eduard Leppiku tööst kohanimede kogumisel. Lisatud väike skeem./
362. +Käosaar, Vaike. Linnanõukogu istungjärgult. ("Kohalikes nõukogudes.") — Vooremaa 29.06.1989, nr 75, lk 1.
     /Sh Jõgeva TK esialgsest otsusest tänavanimede taastamise kohta./
363. +Käosaar, Vaike. Nädalamõtteid väikelinnas. — Vooremaa 17.06.1989, nr 70, lk 1.
     /Sh Jõgeva TK istungil 15.07.1989 arutatud tänavanimede ennistamisest./
364. *Kärk, Monika. Eesnimed Linnalehes 1999–2000. Proseminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2001. 11 lk + 2 lisa. (Nr 24/01.)
365. *Kärk, Monika. Eesnimed Linnalehes (23.04.1999–08.02.2002). Bakalaureusetöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2002. Nr 16(02).
366. *Kärner, Martin. Meie kooli õpilaste eesnimedest. Õpilasettekanne Tartu 10. Keskkooli keelepäeval. — ES 1987.
367. Kärner, Tiit. Ainult leivast? — Vikerkaar 1987, nr 8, lk 89–93.
     /Vastusena Kingissepa Rajooni RSN TK keeldumisele toetada Kuressaare linna nime ennistamist. Poleemika A. Lume, A. Vahemetsa, A. Tammlehe jt-ga./
368. *Käsukirjaga 12. novembrist s. a. nr. 100 siseministeeriumile on avaldatud teadmiseks Vabariigi Valitsuse otsus 10. novembrist s. a. (prot. nr. 111, p. III): Ette kirjutada Eesti Vabariigi ametiasutustele tarvitada kirjavahetuses "Eesti" nimetuse inglise-, itaalia-, hispaania ja portugaaliakeelseks transkriptsiooniks - "Estonia", saksa-, rootsi-, norra-, taani- ja hollandikeelseks transkriptsiooniks - "Estland". ("Ametlik osa.") — Eesti Politseileht 20.11.1926, nr 47, lk 705–706.
     /Kogu tekst./
369. *Käämbre, Henn. Veel Tartu edelalinnaosa nimest. — Edasi 03.06.1984, lk 5.
370. Käänatagu eesti perekonnanimesid nagu vastavaid üldnimesid. — Eesti Keel 1926, nr 6, lk 115–116.
     /Uued juhised, millega tunnistatakse kehtetuks senised (Eesti Keel 1923, lk 168–170. Vt "Mõned õigekeelsuse juhised"). Allk: Ak. Emak. Seltsi juhatus, Õigekeelsuse-sõnaraamatu redaktsioon, Ülikooli eesti keele professor ning lektorid./
371. +Könned ommalt maalt . — Tallorahwa postimees 09.05.1858, nr 43, lk 353–358.
     /Uudisterubriigi alguses ("Wörromaalt") lk 353–357 avaldatakse F. R. Kreutzwaldi kiri toimetusele, kus ta kaitseb uut kirjaviisi ning räägib lk 356 ka võõrnimede kirjutamisest./
372. *Körber, C(arl). (Über das Wort "mulk", pl. "mulgid".) — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1866. Dorpat 1866, lk 20.
373. +Kübar, Kaja; Vahur, Urmas. Sookuninga looduskaitseala ulatub üle riigipiiride. — Eesti Loodus 1998, nr 5/6, lk 225–226.
     /Läti piiril olevad sood, sh nende nimed eesti ja läti k-s (Ruunasoo, Tõrga soo e Kodja raba, Rõikküla soo e Rongu raba)./
374. +*Küla, millest ainult nimi järel. Mineviku pilt Nurmsi ja Mäeküla küladest. — Järva Teataja 11.08.1931, nr 92, lk 4.
     /Allk: F. V./
375. +Künnap, Ago. Paul Alvre 70. — Keel ja Kirjandus 1991, nr 1, lk 49–50.
     /Sh tema uurimustest kohanimede teemal koos viidetega./
376. +Künnap, Ago. Ikka veel Tiit Hennoste eesti keele vanimatest (sotsio)perioodidest. Vastuseks Urmas Sutropile. — Keel ja Kirjandus 1999, nr 10, lk 717–719.
     /Sh Aa, Saka ja Alutaguse nime vanematest vormidest (Vt ka Sutrop KjK 1999/9)./
377. OU:Künnap, Ago. Aa ja Saka küll, aga Atsalama? — Keel ja Kirjandus 2002, nr 12, lk 885–886.
     /Nende nimede raskesti seletatavast häälikuseaduslikust arengust./
378. OU:Künnap, Ago. On Some Peculiarities of Estonian Place Names. — Nime murre. Pühendusteos Valdek Palli 75. sünnipäevaks 30. juunil 2002. Koostanud Marja Kallasmaa. Toimetanud Marja Kallasmaa ja Margit Langemets. Eesti Keele Instituudi toimetised 11. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2002, lk 94–99.
     /Arengust k>ts kohanimedes ja selle võimalikest tõlgendustest. Kn: Aa; Atsalama; Saka./
379. +Künnap, Ago. Läänemeresoome keelte kunagine idapiir. — Õdagumeresoomõ hummogupiiŕ / Läänemeresoome idapiir. Toimõndanuq Karl Pajusalu ja Jan Rahman. Võro Instituudi toimõndusõq 15. Võru 2003, lk 101–111.
     /Sh pms Janne Saarikivile toetudes substraatsetest kohanimedest Põhja-Venemaal, ent ka mujal (Poolas, Saksamaal). Kokkovõtõq: Õdagumeresoomõ kiili ammuskinõ hummogupiiŕ, lk 110–111. Summary: The Former Eastern Border of Finnic Languages, lk 222–223./
380. +*Küsimused-vastused . — Töörahva Lipp 31.05.1969.
     /Sh: Kas Randsalu kauplus või kauplus "Randsalu". Allk: Filo Loog./
381. *Küsimusi – vastuseid . — Keel ja Kirjandus 1959, nr 12, lk 752–753.
     /Sh isikunimede kirjutamisest dokumentides./
382. *Küsimusi – vastuseid . — Keel ja Kirjandus 1960, nr 1, lk 54.
     /Sh nimede Mai, Kai käänamisest./
383. *Küsimusi – vastuseid . — Keel ja Kirjandus 1960, nr 2, lk 107–109.
     /Sh suur ja väike algustäht kohanimedes./
384. *Küsimusi – vastuseid . — Keel ja Kirjandus 1965, nr 8, lk 492–493.
     /Millest tuleb ministeeriumide ja osakondade nimede kirjutamisel juhinduda?/
385. *Küsimusi – vastuseid . — Keel ja Kirjandus 1967, nr 1, lk 42.
     /Nime Dorothea käänamisest. Redigeeritult uuesti avaldatud E. Kindlami autorikogumikus 1976, lk 144–145./
386. *Küsimusi – vastuseid . — Keel ja Kirjandus 1967, nr 8, lk 501–502.
     /lane-liiteliste sõnade tuletamine kohanimede tüvevokaali säilitamisega ja ilma: grusiinlane, gruusialane või grusiin. Redigeeritult uuesti avaldatud E. Kindlami autorikogumikus 1976, lk 164–167./