EESTI ONOMASTIKA BIBLIOGRAAFIA.
Tähestikuline loend. A–C

:

1. *100 aastat perekonnanime . — Esmaspäev 08.12.1930, nr 49, lk 3.
2. *15000 uut sugunime. Lisa albumile "Eestlasele Eesti nimi". Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetused IV. Tartu 1921. 68 lk.
3. +*1969. aasta sõnavara ja kohanimede kogumise võistluse tulemused. — Rahva Hääl 14.12.1969; Sirp ja Vasar 19.12.1969, lk 7.
4. +*1970. a. sõnavara ja kohanimede kogumise võistluse tulemused. — Rahva Hääl 18.12.1970.
5. +*1970. a. sõnavara- ja kohanimede võistluselt. — Sirp ja Vasar 25.12.1970, lk 7.
   /Tulemused./
6. +*1973. aasta sõnavara- ja kohanimede kogumise võistluse tulemused. — Noorte Hääl 18.12.1973; Rahva Hääl 16.12.1973.
7. OU:Aaman, Ants. Kuhu kadusid, mu koduküla...? — Kultuur ja Elu 1987, nr 12, lk 32–38.
   /1977. a reformiga kaotatud ajaloolistest külanimedest Kuusalu kandis, reformi ajaloost; lähemalt ka Koitjärve nimedest. Kommentaarid ENSV ÜN Presiidiumi sekretärilt (V. Vaht) ja Kuusalu Küla RSN TK-lt (esimees Reet Alle), samuti toimetuselt./
8. *Aas, R. Nimi pannakse kogu eluks. — Õhtuleht 30.08.1962.
   /Vastukaja, vt Anti ÕL 16.07.1962./
9. Aasa, Hilja. Veel Tallinna tänavanimedest. — Õhtuleht 23.12.1986, nr 294, lk 2.
   /Liivapealse tänavanimedest, sh teeb ettepaneku taastada Kingissepa tänav Liivalaia tn-ks./
10. Aaslava, S. Piibli pärisnimede transkriptsiooni küsimuste lahendustest. — Eesti Keel 1935, nr 2-3, lk 67–71.
    /29. ja 30.04.1935 koosolekutest, kus osalesid H. Põld, S. Aaslava, H. Masing, J. Veski, J. Mägiste, E. Elisto, P. Haliste jt. Heebrea, kreeka ja ladina nimede edasiandmisest./
11. Aaslava, S. Täienduseks eelmisele. — Eesti Keel 1935, nr 2-3, lk 71–72.
    /Piibli pärisnimede teemal toimunud 03.06 koosoleku ülevaade. Traditsiooniliste isiku- ja kohanimede arutelu./
12. Aaslava, S.; Masing, Hugo. Vastuseks eelmisele. — Eesti Keel 1935, nr 1, lk 26–35.
    /Kaks seisukohavõttu (Aaslava 26–33, Masing 33–35) H. Põllu kirjutise asjus EK samas numbris. Toimetuse järelmärkusega./
13. *Aasta imenimed: Ato-Ron ja Gaantha Gurlan. — Delfi 31.12.2001.
    /2001. aastal sündinute eesnimedest./
14. *Aavekukk, Ulvi; Aasa, Ave. Kohanimede efektiivsusest (murdepraktika põhjal). Ettekanne Tallinnas. — ES 18.05.1988.
15. *Aavik, Joh(annes). (Oskar Kallas. Sadakakskümmend uut ristinime. (Tartu) 1914.) ("Kirjandusest.") — Postimees 05.05.1914, nr 124, lk 1.
    /Rets./
16. *Aavik, Joh(annes). Vastuseks sellele, kes "uulitsa" asemel "teed" soovitab. — Postimees 24.04.1914, nr 91, lk 6.
17. *Aavik, Joh(annes). Võõrakeeliste nimede väljarääkimisest. — Postimees 28.08.1914, nr 195, lk 2.
18. *Aavik, Joh(annes). Kas "tänav" või "uulits"? — Tallinna Teataja 31.12.1919, nr 286, lk 6; Saaremaa 07.01.1920, nr 1, lk 3.
    /Kaitseb uulitsat, hoiatab üleliigse purismi eest./
19. *Aavik, Joh(annes). Mõned ajakohased keelelised märkused. — Postimees 05.06.1920, nr 94, lk 4.
    /Mitte Latvija, vaid Latvia./
20. Aavik, Joh(annes). Missuguseid nimesid ja mispärast tuleks muuta. — Eestlasele eesti nimi. Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetused II. Tartu 1921, lk 34–40.
    /Eestistamise motiivid./
21. *Aavik, Joh(annes). Väikesed keelelised märkused. — Postimees 09.03.1921, nr 54, lk 5.
    /Läti pärisnimed: mitte Ulmanis, vaid Ulman. Mitte Slovakia, vaid Slovakkia./
22. +*Aavik, Joh(annes). Väikesed keelelised märkused. — Postimees 18.05.1921, nr 107, lk 6.
    /Sh: Tshehlased või tshehhid?/
23. *Aavik, Joh(annes). Kas "tänav" või "uulits"? — Eesti Kirjandus 1922, lk 31–32.
    /Eelistab uulitsat. Tutv: Postimees 22.02.1922, nr 44, lk 5./
24. *Aavik, Johannes. Nimi "Eesti". — Tarapita 1922, nr 7, vg 209–210.
    /Nimedest Eesti ja Estonia. Ettepanek leida hoopis uus nimi./
25. *Aavik, Johannes. Kas "Tallinna" või "Tallinn". — Päevaleht 17.11.1930, nr 314, lk 2.
    /Toetab kuju Tallinn./
26. *Aavik, J(ohannes). Mõned soovitavad erinevused ametlikust keelest. — Päevaleht 16.12.1930, nr 343, lk 11.
    /Sh perekonnanimede käänamisest (6): Mägi : Mäe, Kallas : Kalda kõrval ka Mägi : Mägi, Kallas : Kallase./
27. *Aavik, J(ohannes). Keelelisi märkusi. — Postimees 18.08.1931, nr 222, lk 4.
    /Sh tänaval ja tänavas erinevustest./
28. +*(Aavik, Johannes). 20 Euroopa keelt. 20 Euroopa keele hääldamise reeglid eriti pärisnimede ja tsitaatsõnade ning -lausete hääldamiseks. Koostand Joh. Aavik. Istandik, Tartu 1933. 122 lk.
29. *Aavik, Johannes. Eestisõnaliste perekonnanimede käänamine otstarbekohasemaks. — Päevaleht 18.01.1934, nr 17, lk 4.
30. *Aavik, Johannes. Veel kord pärisnimede suurest ja väikesest algustähest. — Kodu Tee (Stockholm) 1947, nr 2, lk 15.
    /Nn käändumatutes omadussõnades?/
31. *Aavik, Johannes. "Eesti korstnapühkijate selts Rootsis". — Mana 1951, nr 1, lk 43.
    /Organisatsioonide nimedest ja nende käänamisest. Vastukaja: Saareste Mana 1958/2./
32. *Aben, Karl. Läti isikunimede kirjutamisest eesti keeles. — Sirp ja Vasar 09.04.1949, lk 7.
33. Aben, Karl. Vabanegem fetišeist. — Edasi 02.12.1951, nr 283.
    /Ettepanek häälduspärastada kõik võõrnimed, lähtudes üldrahvalikkuse printsiibist ja toetudes stalinlikele seisukohtadele. Vt ka "Võõrnimede hääldamisest.." E 11.12.1951, "Diskussioonikoosolekud.." E 12.12.1951, "Võõrnimede ortograafiast.." E 21.12.1951 ja 28.12.1951./
34. OU:Aben, Karl. Ladina tähestikuga keeltest pärinevate võõrpärisnimede transkribeerimisest eesti keeles. — Ajaloo-Keeleteaduskonna töid. TRÜ toimetised. Vihik 35. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1954, lk 167–195.
    /Ettepanek kirjutada kõik võõrnimed häälduspärases transkriptsioonis ja selle põhjendusi, vastuarvamuste kriitikat. Резюме: О правописании в эстонском языке иностранных имен собственных из языков с латинским алфавитом./
35. *Abram, Marko. Aruküla kooli poistenimedest. Õpilasettekanne Aruküla keelepäeval. — ES 26.04.1988.
    /Tutv: Kaal, H. jt, KjK 1988/9./
36. Academicus. Kiri lahe tagant. — Eestlasele eesti nimi. Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetused II. Tartu 1921, lk 49–51.
    /Meenutusi nimede soomestamisest. Allk: Vana sõber "Academicus"./
37. *Ader, Anne. Isikunimed Friedebert Tuglase ilukirjanduslikus loomingus. Õpilasettekanne Märjamaa Keskkooli keelepäeval. — ES 24.11.1972.
38. *Ader, Riina. Võõrkohanimede õigekirjutusest eesti ajalehtedes. Kursusetöö. Juhendaja Eevi Ross. TPedI, Tallinn 1991. 34 lk + lisa. (Nr 611.)
39. *Adresside kirjutamine . — Olevik 21.09.1887, nr 39, lk 1.
    /Valdade venekeelseist nimedest./
40. *Aeltere Namen einiger Strassen Revals. — Revalsche Zeitung 1888, nr 266.
    /Allk: G. v. H./
41. AES-i juhatus. Küsimused ja kostused. — Eesti Keel 1932, nr 4, lk 127.
    /Vastuseks O. Kalda kirjale "Ärgu tõlgitagu..." nimede - ajalehtede, ajakirjade, asutiste ja tänavate - tõlkimisest; O. Kallas soovitab igal juhul hoiduda, AESi juhatus mõnel juhul seda möönab./
42. A. E. S. juhatus. Teadaanded kohanimede õigekirjutuse asjus. — Eesti Keel 1924, nr 5-6, lk 179–181.
    /AESi juhatuse soovitused vastuseks Posti-telegraafi-telefoni Peavalitsuse järelpärimisele dets-s 1924 ning raudteejaamade nimed jaan-s 1925./
43. A. E. S. juhatus. Teadaanne kohanimede õigekirjutuse asjus. — Eesti Keel 1925, nr 3-4, lk 82.
    /Raudteejaamade nimed, sh Tallinna./
44. A. E. S. juhatus. Teadaanne kohanimede õigekirjutuse asjus. — Eesti Keel 1926, nr 3, lk 93–95.
    /Soovitusnimestik vastuseks Riigi Statistika Keskbüroo järelepärimisele, pms vallanimed./
45. +Ahven, E(eva). Eesti kirjakeele arenemine aastail 1900–1917. Eesti NSV Teaduste Akadeemia. Keele ja Kirjanduse Instituudi uurimused IV. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1958. 188 lk.
    /Sh võõrnimekirjutuse arengust lk 17, 35-36, 40-41, 82-84./
46. *Ahven, Eeva. Kingissepa ja Кингисепп. — Nõukogude Õpetaja 07.11.1975.
    /Linna nime kirjutamisest eesti ja vene k-s./
47. +Ahven, H(eino). Märkmeid kirjakeelse sõnavara ulatusest F. J. Wiedemanni eesti-saksa sõnaraamatu esimeses trükis. — Emakeele Seltsi aastaraamat IV (1958). Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1959, lk 28–47.
    /Wiedemanni sõnaraamatust väljajäänud sõnu, sh 3. Maade ja rahvaste nimed lk 32. Резюме: По поводу полноты словарного состава эстонского лит. языка в I изд. словаря Ф. Видемана, с. 46–47./
48. *Ahven, H(eino). Härgla või Härküla? — Ühistöö 04.08.1966.
    /Purila metskonna Härküla vahtkonna ametlikust nimekujust./
49. *Ahven, Heino. Pilk Räpina perekonnanimedele. Ettekanne Räpina Keskkooli keelepäeval. — ES 08.04.1976.
50. OU:*Ahven, Heino. Edgar Rajandi. — Keel ja Kirjandus 1978, nr 11, lk 703–704.
    /1902–1978. Nekroloog./
51. OU:Ahven, Heino. Edgar Rajandi mälestuseks. — Eesti sõnavara. Emakeele Seltsi aastaraamat 24 (1978). Eesti Raamat, Tallinn 1980, lk 130–133.
    /1902–1978./
52. *Ahven, Heino. Nimed meie ümber. Avasõna A. Mui nim Kingissepa 2. Keskkooli 2. keelepäeval. — ES 14.04.1988.
    /Tutv: Kaal, H. jt, KjK 1988/10./
53. *Ahven, Heino. Sõnad ja nimed. Avasõna Õisu 3. keelepäeval. — ES 24.03.1988.
54. *Aiboland . — Kustbon 03.09.1920, nr 33, lk 115.
    /Otsib ühist nime eestirootsi aladele: Eyland, Egeland, veel parem: Aiboland. Allk: J. B./
55. *Aim, Lagle. Alatskivi perekonnanimedest. Õpilasettekanne Alatskivi keelepäeval. — ES 16.03.1988.
    /Tutv: Kaal, H. jt, KjK 1988/10./
56. Ainelo, J(aan). Nimede-eestistamise kesktoimkonna tegevus 1925. a. — Akadeemiline Emakeele Selts. Aastaraamat V (1924–1925). Tartu 1926, lk 9–11.
57. Ainelo, J(aan); Jänes, H. Nimede-eestistamise Toimkonna 1929. a. aruanne. — Eesti Keel 1930, nr 1-2, lk 38–39.
58. Ainelo, J(aan). Nimede-eestistamise Toimkonna aruanne 1930. a. kohta. — Eesti Keel 1931, nr 1, lk 30–31.
    /Autor märgitud sisukorras./
59. *Ainelo, Jaan. Meie tähtsamaid esmajärgulisi rahvuskultuuriülesandeid. Tartu 1932. 14 lk.
    /Nimede eestistamisest./
60. Ainelo, J(aan). Nimede-eestistamise Toimkonna aruanne 1931. a. kohta. — Eesti Keel 1932, nr 1-2, lk 57.
61. Ainelo, J(aan); Tiitsmaa, A(leksander). Nimede-eestistamise Toimkonna 1932. a. tegevuse aruanne. — Eesti Keel 1933, nr 2, lk 61–62.
62. *Ainelo, Jaan. AES-i lähemad ülesanded nimede eestistamisel. Ettekanne koosolekul Tartus. — ES 04.11.1934.
    /Tutv: E(listo), E(lmar), EK 1935, lk 87–88./
63. Ainelo, J(aan). Nimede-eestistamise toimkonna 1933. a. tegevusaruanne. — Eesti Keel 1934, nr 1, lk 26–27.
64. Ainelo, J(aan); Tiitsmaa, A(leksander). Nimede-eestistamise Toimkonna 1934. a. aruanne. — Eesti Keel 1935, nr 1, lk 39–40.
65. Ainelo, J(aan); Tiitsmaa, A(leksander). Nimede-eestistamise Toimkonna 1935. a. aruanne. — Eesti Keel 1936, nr 1, lk 31–32.
66. Ainelo, J(aan). Nimede-eestistamise Toimkonna aruanne 1936. a. kohta. — Eesti Keel 1937, nr 1-2, lk 58.
67. Ainelo, J(aan). Nimede Eestistamise Toimkonna aruanne 1937. a. tegevuse kohta. — Eesti Keel 1938, nr 1, lk 29–30.
68. Ainelo, J(aan). Nimede Eestistamise Toimkonna aruanne 1938. a. tegevuse kohta. — Eesti Keel 1939, nr 1-2, lk 40.
69. Ainelo, J(aan). Nimede-eestistamise Toimkonna aruanne 1939. a. tegevuse kohta. — Eesti Keel 1940, nr 1-2, lk 53.
70. *Ainelo-Bundberg, Jaan. Perekonnanimede muutmisest. Ettekanne Tartus. — ES 02.04.1922.
    /Tutv: AESA III, lk 21–22./
71. +Ainult 1 küsimus . — Noorte Hääl 28.06.1988, nr 148, lk 1.
    /Mida arvata konverentsieelsetest pöörinädalatest? Vastab Saaremaa komsomolijuht Erik Väinaste. Sh Kuressaare nime taastamisest ja ajalehe nimetamisest Saarte Hääleks./
72. +Ainult 1 küsimus . — Noorte Hääl 11.11.1988, nr 259, lk 1.
    /Jüris on nüüd Jüri sovhoos? Küsimusele vastab endise A. Sommerlingi nim sovhoosi direktor Kaarel Pajumägi. Harju rajooni TK istungi otsusest, ka külanõukogu nimest./
73. *Aitsam, Viio. Vigala eesnimedest. Õpilasettekanne Märjamaa Keskkooli keelepäeval. — ES 24.11.1972.
74. Aitsam, Viio. Nimepanek kisub peesse. — Maaleht 20.07.2000, lk 3.
    /Talunikust Läänemaal Ohtlas, kes tahab talule Karuperse nime./
75. *Aitsam, Viio. Vana nimi annab kindlust. — Maaleht 12.10.2000.
    /Kohanimenõukogu tegevusest. Kokkuvõte intervjuust Peeter Pälliga./
76. *Aitsam, Viio. Ei taha olla negatiivne näide. Kohanimenõukogu pooldab Turbuneemet, külarahvas Turbaneemet. — Maaleht 11.07.2002, nr 28, lk 16.
    /Intervjuu külaelaniku Elve Kuuskmäega; soovist nimetada Turbuneeme Turbaneemeks. Lisatud nimekujud läbi aegade ja Peeter Pälli kommentaar./
77. *Aitsam, Viio. Kapsaaia on ilus, Plaza lootusetu. — Maaleht 16.05.2002.
    /Intervjuu kohanimenõukogu sekretäri Elvi Sepaga: uuest kohanimeseadusest, nimevaidlustest, rahvusvahelisest koostööst, külanimede ennistamisest, uutest vallanimedest jm./
78. Aitsam, Viio. Iga tee peab saama nime. — Maaleht 11.12.2003.
    /Uue kohanimeseaduse rakendumisest, teede nimetamisest. Intervj: Elvi Sepp./
79. Aitsam, Viio. Proua Brüssel ja härra Lembitu. — Maaleht 16.10.2003.
    /Eesti eesnimemoest ja uuest isikunimeseaduse eelnõust. Intervj: Eve Mitin, Peeter Päll/
80. Aitsam, Viio. Pühendusnimi kui elu peegel. — Maaleht 01.02.2004.
    /Ancis Daumanise ja Albert-August Tiimanni tänavatest Narvas. Ka pühendusnimedest mujal/
81. Akadeemiline Emakeele Selts. Seletuseks kohanimede kirjutusviisi asjus. — Eesti Keel 1925, nr 5-6, lk 136–137.
    /Selgituseks raudteejaamade nimede asjus: nimede õigekirjutuse ja õigekeelsuse parandused (sh omastavaline kuju) ja võõrapärast algupära nimede asendamine põliseesti nimedega./
82. +Akadeemiline Emakeele Selts. Aastaraamat V (1924–1925). Tartu 1926. 48 lk.
    /Nimeteemalisi ettekandeid vt M. J. Eisen (2), E. Päss./
83. +Akadeemilise Emakeele Seltsi Aastaraamat I (1920). Tartu 1921. 24 lk.
    /Sh Bundbergi (=Ainelo) üleskutsest kohanimesid süstemaatiliselt koguda 14.11.1920 lk 16 ja koosolekute protokollid: nimeteemalisi ettekandeid vt M. J. Eisen (2), L. Kettunen, A. Saaberk./
84. +Akadeemilise Emakeele Seltsi Aastaraamat II (1921). Tartus 1922. 36 lk.
    /Sh aastaülevaates perekonnanimede muutmisest lk 7; sepp-lõpuliste perekonnanimede ortograafiast 24.04.1921 (Bundberg, lk 19), nimede eestistamisest 06.11.1921 lk 27; nimeteemalisi ettekandeid vt L. Kettunen (2), M. Kampmann, O. Loorits, K. Parts./
85. +Akadeemilise Emakeele Seltsi Aastaraamat III (1922). Tartus 1923. 63 lk.
    /Sh: "Nimedemuutmiskommisjoni tegevus" lk 10–11, nimede eestistamisest 29.10.1922 lk 31 ja 19.11.1922 lk 34, uulitsa ja tänava kasutamisest 19.11.1922 lk 33–34; nimeteemalisi ettekandeid vt J. Ainelo-Bundberg, M. J. Eisen (2), V. Ernits./
86. +Akadeemilise Emakeele Seltsi Aastaraamat IV (1923). Tartus 1924. 48 lk.
    /Sh nimede eestistamisest aastaülevaates lk 8–9, V. Ernits Setu- ja Ingerimaa kohanimede kujust 11.11.1923 lk 30; nimeteemalisi ettekandeid vt M. J. Eisen (2), L. Kettunen (2), E. Muuk, O. Parmas, E. Päss, A. Saareste, A. Tiitsmaa./
87. Akadeemilise Emakeele Seltsi juhatus. Asutiste, kirjanduslikkude organite ja vaimuteoste mitmesõnaliste nimetuste suure ja väikese algustähe reegel. — Eesti Keel 1929, nr 3-4, lk 85–86.
    /Vastukaja sellele ESi koosolekul 21.04.1929 vt Eesti Keel 1929, nr 5-6, lk 123. Tutv: Päevaleht 24.01.1929, nr 23, lk 6. (24.04?)/
88. Akad(eemilise) Emakeele Seltsi juhatus. Võõra algupäraga perekonnanimede õigekeelsusest. — Eesti Keel 1931, nr 3-4, lk 108.
    /A. Saareste, J. Mägiste, J. V. Veski, P. Ariste, E. Nurm, A. Kask, E. Trinkman-Elisto: neid nimesid tuleb käänata üldreeglite kohaselt. Ära jätta vene -a jm sootunnused, ka läti s-i eriseisund ei tule arvesse; nimesid kasutada rahvusvahelise uususe põhjal./
89. +Akadeemilise Emakeele Seltsi juhatus. Selgitusi märkide tarvitamise kohta. — Eesti Keel 1932, nr .
    /Sh 1. Apostroof perekonnanimedes (nii eesti kui ka võõrnimedes)./
90. +*Akadeemilise Emakeele Seltsi koosolek . ("Tartu teated.") — Postimees 14.03.1922, nr 59, lk 3.
    /12.03.1922, sh refereeritakse prof Eiseni ettekannet kohanime Kõlleste etümoloogiast. Allk: K. (Koosoleku eelteade ilmus 11.03.)/
91. *Akad. Emakeele Seltsi mai-koosolek . ("Kohalikud teated.") — Postimees. Hommiku väljaanne 13.05.1920, nr 81, lk 4.
    /M. J. Eiseni ettekanne kohanimedest./
92. *Akkermann, Jaanus. Nimedest üldse. Õpilasettekanne Järva-Jaani keelepäeval. — ES 05.04.1988.
93. *Akopjan, Maria. Kolga-Jaani loodusesemete nimetused. Kursusetöö. Juhendaja Valdek Pall. TPedI, Tallinn 1979. Nr 1(79).
94. *Alas, Marit. Kohanimede muutumine Pöide vallas Saaremaal. Ettekanne ESi üliõpilaskonverentsil Tallinnas. — ES 26.09.2007.
95. *Alas, Marit. Kohanime muutumine kui nimekasutaja vajadus. — Oma Keel 2008, nr 1.
96. Alas, Marit. The Changing of Place Names in Pöide Parish, Saaremaa, Estonia. — 23rd International Congress of Onomastic Sciences. York University / Université York, Toronto, Canada, August 17–22, 2008. Congress Guide / Guide du congrès / Kongressführer. Toronto 2008, lk 16.
97. Alatalu, Toomas. Neid poliitikuid ei tunne keegi. — Sirp ja Vasar 31.01.1975, nr 5, lk 5.
    /Vigastest hispaania nimedest "Välispanoraamis 1973". Vastukaja: "Asi pole päriselt nii" (T. Leito, T. Huik) Sirp ja Vasar 04.04.1975./
98. Alatalu, Toomas. Ühtede õigus taastatakse teiste arvel? — Õhtuleht 11.08.1987, nr 185, lk 2.
    /Hiiul asuva Suurtüki tänava nimetamisest Tüki tänavaks, ettepanek nimetada see Hiiu Suurtüki tänavaks, ka muid soove./
99. *Albanus. ((Über den Namen Arensburg.)) — Livländische Schulblätter 1815, lk 170.
    /Pealkiri teadmata. Viidatud Winkelmanni järgi. Vt ka Luce 1820./
100. *Alender, Eve. Eesti ettevõttenimetused XX sajandil: probleeme ja arengujooni (toitlustus- ja majutusettevõtete näitel). Seminaritöö. Juhendaja Peeter Päll. Tartu 1999. 29 lk.
101. Alender, Eve. Eesti ettevõttenimetustest 20. sajandil (toitlustus- ja majutusettevõtete näitel). Bakalaureusetöö. Juhendaja Peeter Päll. Tartu 2000. 143 lk. (Eesti keele õppetool. Nr 1322.)
     /Koopia EKIs (411). Summary: About the Estonian Company Names in the 20th Century (Examples of Catering and Accommodation Enterprises), p. 92–93. Sisu: Sissejuhatus – Nimeteoreetilist tausta – Ettevõttenimetused eesti õigekeelsusallikais ja grammatikates – Asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide nimetusi reguleerivaid õigusakte – Allikatest ja nimematerjalist – Toitlustus- ja majutusettevõtete nimetuste üldiseloomustus – Eesti ettevõttenimede ja -nimetuste keelsus – Ettevõttenimede päritolu ehk nimeallikad – Kokkuvõte – Lühendid – Materjali allikad – Kirjandus – Lisad./
102. OU:Alender, Eve; Henno, Kairit; Hussar, Annika; Päll, Peeter; Saar, Evar. Nimekorralduse analüüs. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2003. 118 lk. (Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti keelenõukogu.)
     /Sisu: Sissejuhatus – Nimekorralduses üldiselt, Nimekorraldust käsitlevad õigusaktid – Isikunimed: Isikunimede kujunemine, Isikunimekorralduse areng (Isikunimekorraldus 1917. aastani; Isikunimekorraldus Eesti Vabariigis 1918–1940: Nimekirjutus, Perekonnanimede panek veel perekonnanimeta kodanikele, Eesnimed, Isikunimede muutmine; Isikunimekorraldus Nõukogude ajal), Isikunimekorraldus praegu (Isikunimeseaduse eelnõu; Isikunimede keelsus; Isikunimekorraldusega tegelevad institutsioonid), Isikunimekorralduse ülesanded – Kohanimed: Kohanimekorralduse areng (Kohanimekorraldus 1917. aastani; Kohanimekorraldus Eesti Vabariigis 1918–1940; Kohanimekorraldus Nõukogude ajal), Kohanimekorraldus praegu (Kohanimeseadus: Kohalikule häälduskujule vastavate nimede ametlikustamine, Vähemusrahvuste kohanimed; Kohanimede keelsus; Kohanimekorraldusega tegelevad institutsioonid), Kohanimekorralduse ülesanded – Ärinimed: Ärinimede kujunemine, Ärinimekorralduse areng, Ärinimekorraldus praegu (Äriseadustik: Nime ja nimetuse vahekord ärinimes, Praegune ärinimepraktika, Ärinimede süntaks; Ärinimi ja ettevõttenimi, nende keelsus: Ärinimede keelsus, Ettevõttenimede keelsus, Eesti ettevõttenimede keelsuse muutumine 20. sajandi jooksul; Ärinimekorraldusega tegelevad institutsioonid), Ärinimekorralduse ülesanded – Võõrnimekirjutuse areng – Kokkuvõte: Nimekorraldusega tegelevad institutsioonid, Nimekorralduse ülesanded – Kirjandus – Lisa. Valik eesti nimede teemal ilmunud kirjandust./
103. *Allik, H. Perekonnanimede kujunemisest. Lihwlandi-Ma tallorahwa seädus (1820). s.l. 1994. 14 lk. (EAR baltikaosak nr GS 182.)
     /Käsikiri./
104. *Allik, H. OHTU (Dorf Udeküll, Udeküll, Ukülla, Uekülla) talud ja vabadikukohad revisjonide järgi, vaadeldes talude nimede muutust ja 1835 pandud perekonnanimede võimalikku tuletatust talukohanimest. s.l. 1993–1995. 4 l. (EAR baltikaosak nr GS 179.)
     /Käsikiri./
105. *Allik, Ülle; Piibemann, Tiina. Loksa Keskkooli õpilaste eesnimedest. Õpilasettekanne Harju rajooni 5. õpilaskeelepäeval Kuusalus. — ES 19.04.1973.
106. *Allika, Andrus. Aasia kohanimed 1976. a õigekeelsussõnaraamatus ja ENE-s. III k töö. Tartu 1979. 52 lk. (Nr 1355.)
107. *Allikmaa, Ilmar. Haapsalu linna nimest. — Töörahva Lipp 13.08.1974; 15.08.1974; 17.08.1974; 20.08.1974.
     /Nime päritolust./
108. *Almik, J.; Metsare, A. Minu kodukoha perekonna- ja kohanimedest. Õpilasettekanne Märjamaa keelepäeval. — ES 12.10.1967.
109. *Alta, J. Kuidas Saku mõisa sai nime. — Päevaleht 02.05.1929, nr 117, lk 4.
110. +Alterthümliches aus dem Pölweschen Kirchspiele in Livland. — Das Inland 29.07.1836, nr 31, lk 513–516.
     /Puudutab Põlva nime päritolu, seostades seda sõnaga pölw 'Knie', pakkudes seletuseks mitmeid motivatsioone. Tõlgendab ka Võru mõisa Kääpa küla nime. Allk: S...z./
111. *Altmets, O. Mõnda Raikküla kohanimedest. — Ühistöö 24.02.1973.
     /Rapla rajoonis./
112. Alto, V. W ja v pärisnimedes. — Eesti Keel 1931, nr 5, lk 157–159.
     /Segadust eesti perekonnanimedes, eriti saksapärastes. Eelistab v-d./
113. Alto, V. Kas Prantsusmaa, Saksamaa või Prantsuse, Saksa? — Eesti Keel 1934, nr 3, lk 82–84.
     /Omastavalistest maanimedest, soovitab ka maanimesid Prantsuse, Saksa jm. Toimetuse järelmärkusega./
114. *Altoja, Jaanus. Nimepaneku põhjendusi. Õpilasettekanne Avinurme keelepäeval. — ES 12.05.1988.
     /Tutv: Kaal, H. jt, KjK 1988/10./
115. +*Aluve, Kalvi. Maakõrtsid ja hobupostijaamad Eestis. Tallinn 1976.
116. OU:Alvre, Paul. Kuidas on tekkinud vere-lõpulised kohanimed. — Keel ja Kirjandus 1963, nr 4, lk 219–224.
     /Sh vere-lõpuliste nimede käsitelu ajaloost. Oletab lähtumist pere-lõpust, osalt ka -veere'st./
117. OU:*Alvre, Paul. Veelgi vere-lõpuliste kohanimede käsitlemisest. — Keel ja Kirjandus 1965, nr 6, lk 351–356.
     /Vastukaja V. Pallile KjK 1965/5./
118. OU:Alvre, P(aul). Tehkem vahet olulise ja ebaolulise vahel. — Keel ja Kirjandus 1966, nr 1, lk 44–46.
     /vere-lõpulistest kohanimedest, vastuseks V. Palli kirjutistele KjK 1965/5 ja 1966/1./
119. OU:*Alvre, Paul. Arvestagem hääldamist ja kirjaviisi traditsioone. — Keel ja Kirjandus 1968, nr 6, lk 365–369.
     /Võõrnimede kodunemise kaitseks. Vastukaja M. Hindile KjK 1968/1,2./
120. OU:*Alvre, Paul. "Tähe mõrsja" oletatavaist kohanimedest. — Keel ja Kirjandus 1970, nr 3, lk 161–162.
     /Vastukaja E. Roosi artiklile KjK 1969/11, 12./
121. *Alvre, Paul. Mahukas kohanimeuurimus. — Keel ja Kirjandus 1971, nr 1, lk 55–59.
     /Rets: V. Pall. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Tallinn 1969./
122. *Alvre, Paul. Koidu Uustalu filoloogiakandidaadiks. — Keel ja Kirjandus 1973, nr 3, lk 187–188.
123. +*Alvre, Paul. Keeleteaduse väitekirjad. — Keel ja Kirjandus 1974, nr 1, lk 60–61.
     /Rets: J. Simm. Võnnu kihelkonna asustusalane toponüümika./
124. *Alvre, Paul. (K. Uustalu. Lõuna-Eesti saksakeelne toponüümia (mõisanimed).) — Советское финно-угроведение 10, nr 1 (1974), lk 69–73.
     /Rets. Saksa k-s./
125. OU:*Alvre, Paul. Valdek Pall filoloogiadoktoriks. — Keel ja Kirjandus 1975, nr 8, lk 510–511.
126. *Alvre, Paul. Hinnatav kohanimeuurimus. — Keel ja Kirjandus 1979, nr 3, lk 180–183.
     /Rets: V. Pall. Põhja-Tartumaa kohanimed II. Tallinn 1977./
127. *Alvre, Paul. Kas põranda ja põrmu kaudu Permi? — Keel ja Kirjandus 1981, nr 7, lk 407–413.
128. OU:*Alvre, Paul. Kohanimeuurija Marja Kallasmaa filoloogiakandidaadiks. — Keel ja Kirjandus 1981, nr 7, lk 445–446.
129. *Alvre, Paul. Väitekiri Karjala kohanimedest. — Keel ja Kirjandus 1982, nr 7, lk 392.
     /Н. Н. Мамонтова. Структурно-семантические типы микротопонимии ливвиковского ареала Карельской АССР (Олонецкий р-н). Тарту 1982./
130. *Alvre, Paul. Väitekiri vepsa hüdronüümiast. — Keel ja Kirjandus 1983, nr 9, lk 527–528.
     /Rets: И. И. Муллонен. Гидронимия бассейна реки Ояти. Тарту 1983./
131. OU:*Alvre, Paul. Eesti ja liivi keeleaines Henriku Liivimaa kroonikas (II). Isikunimed. — Keel ja Kirjandus 1984, nr 9, lk 538–543.
132. OU:*Alvre, Paul. Veel kord kohanimest Ocrielae. — Keel ja Kirjandus 1984, nr 1, lk 47–48.
133. OU:*Alvre, Paul. Eesti ja liivi keeleaines Henriku Liivimaa kroonikas (III). Kohanimed. — Keel ja Kirjandus 1985, nr 1, 2, lk 32–36, 96–105.
     /Vea parandus: KjK 1985/4, lk 256./
134. OU:Alvre, Paul. Kohanimede -vere loodusobjekti tähistajana. — Eesti Loodus 1986, nr 6, lk 386–389.
     /Liite tõlgendamise ajalugu; seosest sõnaga vierre 'alemaa'. Резюме: Окончание -vere в топонимах как указатель объекта природы, с. 412–413. Summary: The suffix -vere in place-names as a designation of natural objects, p. 414–415./
135. *Alvre, Paul. (R. L. Pitkänen. Turunmaan saariston suomalainen lainanimistö. SKS Toim. 418. Helsinki 1985.) — Fenno-ugristica 14. TRÜ toimetised. Vihik 776. Tartu 1987, lk 172–175.
     /Rets./
136. OU:Alvre, Paul. kõrb-, kõrve-kohanimed looduses ja asustuses. — Eesti Loodus 1988, nr 10, lk 663–666.
     /Sõna kõrb algsest tähendusest, kohanimesid ja mikrotoponüüme selle sõnaga. Резюме: Эстонские топонимы с kõrb-, kõrve-, с. 687. Summary: Estonian place names containing the element kõrb- or kõrve-, p. 687. Kn: Kõrveküla (Kad); Kõrma; Kõrkküla; Imastu./
137. OU:*Alvre, Paul. Viron vere-loppuisten paikannimien ratkaisu - suomen kielessä. — Virittäjä 92, nr 1 (1992), lk 72–79.
138. +Alvre, Paul. Mihkel Veske fennougristina. — Keel ja Kirjandus 1993, nr 1, lk 1–10.
     /Sh tema vere-kohanimede uurimusest lk 4 ning soome-ugri–slaavi suhetest; Põhja-Venemaa kohanimistust lk 7–9./
139. Alvre, Paul. Saaremaa kohanimed. — Keel ja Kirjandus 1998, nr 10, lk 713–715.
     /Rets: Marja Kallasmaa. Saaremaa kohanimed I. Eesti Keele Instituut, Tallinn 1996. 528 lk./
140. +Alvre, Paul. Tähelepanekuid Jakob Hurda doktoriväitekirjast. — Emakeele Seltsi aastaraamat 35–42 (1989–1996). Tartu 1998, lk 7–13.
     /J. Hurda väitekirjast "Die estnischen Nomina auf -ne purum" (1886), sh tema seisukohtadest ste- ja ts-lõpuliste kohanimede kohta lk 13. Kn: Kuigatsi; Karilatsi./
141. +Alvre, Paul. Uurimus läänemeresoome etnonüümidest. — Keel ja Kirjandus 1998, nr 1, lk 67–70.
     /Rets: Riho Grünthal. Livvistä liiviin. Itämerensuomalaiset etnonyymit. Castrenianumin toimitteita 51. Helsinki 1997. 285 lk. Sh etnonüümidega seotud toponüümidest. Kn: Finland; Inkeri; Karjala; Liivimaa; Suomi; Ugandi; Vaiga; Viro./
142. OU:+Alvre, Paul. Das rätselhafte lind 'Berg, Schloß' im Sprachgebrauch von Heinrich Stahl. — Linguistica Uralica 35, nr 2 (1999), lk 101–110.
     /Sh kohanimede etümoloogiast lk 108–109. Резюме: О загадочном lind 'замок, город' в языке Хейнриха Сталя, с. 110. Kn: Agelinde; Lindanisa; Somelinde./
143. OU:Alvre, Paul. Kuidas mõista Kullamaa saksakeelset nimekuju Goldenbeck? — Keel ja Kirjandus 2000, nr 3, lk 216.
     /Golden- kui eestikeelne osis nimes, võrdluseks muid analoogilisi Eesti kohanimesid./
144. +Alvre, Paul. Mihkel Veske eesti ja sugulaskeelte uurijana. — Akadeemia 2000, nr 8, lk 1587–1605.
     /Sh: vere-kohanimedest lk 1594–1595 ja Põhja-Venemaa kohanimistust lk 1597–1602. Vrd ka Alvre KjK 1993/1./
145. +Alvre, Paul. Uurimus Kullamaa käsikirjast. — Keel ja Kirjandus 2000, nr 1, lk 58–61.
     /Rets: Toomas Põld. Kullamaa katekismuse lugu. Eestikeelse katekismuse kujunemisest 1532–1632. Tartu 1999. 254 lk. Sh põgusalt kohanimest Kullamaa./
146. OU:Ambus, Ada. Lõuna-eesti kohanimesid Pihkva kroonikais. — Keel ja Kirjandus 1960, nr 12, lk 736–743.
     /Kn: Emajõgi; Karksi; Kastre; Kirumpää; Meeksi; Mehikoorma; Mõhu; Otepää; Piusa; Ruhja; Rõngu; Soopoolitse; Sänna; Taheva; Tartu (Jurjev); Uue-Kastre; Vana-Roosa; Varstu; Vastseliina; Viljandi./
147. OU:Ambus, Ada. Üks ilus tütarlapse nimi. — Inter dialectos nominaque. Pühendusteos Mari Mustale 11. novembril 2000. Koostanud ja toimetanud Jüri Viikberg. Eesti Keele Instituudi toimetised 7. Tallinn 2000, lk 14–17. Estonka; Finka; Naina
     /Estonka, Finka ja Naina (*naine) eesnimedena vene kirjanduses./
148. Ammas, Anneli. Eestlaste fantaasia nimede leidmise on piiritu. — Eesti Päevaleht 01.02.2001.
     /Eestlaste eesnimemoest, perekonnanimede muutmisest jm; ülevaade eestlaste levinuimatest nimedest. Intervjueeritavad: Annika Hussar, Kairit Henno, Peeter Päll, Ulvi Pihel jt./
149. *Ancītis, Krišjān; Jansons, Aleksandr. Mõnest muinas-Läti kohanimest. — Etnograafiamuuseumi aastaraamat XXII. Tallinn 1967, lk 302–311.
     /Резюме: О некоторых топонимах древней Латвии. Referat: Einige alt-lettische Ortsnamen./
150. +*Andel. Lohusuust. ("Kirjad.") — Olevik 20.10.1904, nr 42, lk 988–989; 18.11.1904, nr 49, lk 1111–1112; 06.12.1904, nr 54, lk 1192–1193.
     /Lohusuu nimest ja rahva elust-olust./
151. *Andrekson, Virve. Vändra valla külade ja talude nimedest. Ettekanne Vändra keelepäeval Vändra Keskkoolis. — ES 10.04.1986.
152. *Andresen, Nigol. Ajaloolise nime asendamisest. — Keel ja Kirjandus 1964, nr 3, lk 169.
     /??/
153. *Angelus, Oskar. Perekonnanimede eestistamise tehniline külg. — Eesti Politsei 1934, nr 1, lk 7–12.
154. *Angelus, Oskar. Perekonnanimede ja nimede eestistamisest uue Nimekorralduse seaduse järgi. — Eesti Politsei 1934, nr 4, lk 284–291; Linnad ja Alevid 1934, nr 4, lk 50–54; Maaomavalitsus 1934, nr 8, lk 115–119.
155. *Angelus, Oskar. Märkmeid perekonnanimede ja nimede eestistamise alalt. — Eesti Politsei 1935, nr 2, lk 115–125; Linnad ja Alevid 8, nr 1 (1935), lk 4–7.
156. *Angelus, Oskar. Omavalitsuste perekonnaseisuametnike ülesandeid perekonnanimede ja nimede eestistamisel ja muutmisel. — Eesti Politsei 1935, nr 1, lk 32–44; Linnad ja Alevid 1935, nr 8, lk 113–120; Maaomavalitsus 1935, nr 2, lk 19–26.
157. *Angelus, Oskar. Perekonnaseisuametnikkude ülesandeid perekonnanimede ja nimede eestistamisel. — Linnad ja Alevid 1935, nr 6, 7, lk 84–88, 105–109.
158. *Angelus, Oskar. Perekonnanimede ja nimede kaitseregistrist. — Eesti Politsei 1936, nr 1, lk 24–31; Linnad ja Alevid 1936, nr 9, lk 134–139; Maaomavalitsus 1936, nr 2, lk 26–31.
159. *Angelus, Oskar. Perekonnanimede ja nimede muutmine. Autori Kirjastus, Tallinn 1936. 96 lk.
160. *Angelus, Oskar. Perekonnanimede ja nimede muutmise põhjusist. — Eesti Politsei 1936, nr 2, lk 108–117; Maaomavalitsus 1936, nr 4, 5, lk 59–63, 76–78.
161. +*Angelus, Oskar. Perekonnaseaduse muutmisest. — Eesti Politsei 1936, nr 4, lk 294–303.
162. *Anlässlich des Gesetzentwurfs betr. die Umbenennung des Kreises Fellin in "Sakalamaa". — Dorpater Zeitung 11.02.1929, nr 35, lk 2.
     /Ülikooli sellekohase arvamuse lühitutvustus./
163. *Annast, Aet. Eesnimedest Jõgeva rajoonis 1966. ja 1986. aastal. Kursusetöö. Juhendaja Jaan Õispuu. TPedI, Tallinn 1989. 56 lk. (Nr 479.)
164. *Annusver, Ülle; Saluste, Marie. Meie kooli õpilaste eesnimed. Õpilasettekanne Märjamaa Keskkooli keelepäeval. — ES 24.11.1972.
165. +Ansomardi. Eesti praeguse kirjakeele, kirjaviisi ja grammatika arvustus. — Rahva Lõbu-leht 1900, lk 306-310, 370–375, 434–438, 499–504, 558–563, 624–630, 694–697. Kirjutanud Ansomardi.
     /Esitab üsna utoopilisi kirjaviisi ja vormistiku parandamise ettepanekuid, mh esitab tähestiku täiendusi võõrsõnade ja -nimede kirjapanekuks/
166. *Ansomardi. Veel kord nimede asjus. — Postimees 19.09.1901, nr 212, lk 2.
     /..."Postimehes" oli hiljuti W. R. sulest hra Juhan Kurrik'u kirjutatud "Nimede raamatu" üle arvustus./
167. *Ansomardi. Nimede asjus. — Linda 1903, nr 48, lk 843–846.
168. *Anti, A. Nimi pannakse kogu eluks. — Õhtuleht 16.07.1962.
     /Asutuste, organisatsioonide ja tänavate nimedest. Vastukaja: Aas ÕL 30.08.1962./
169. +*Anton, Helve. Eestlaste nimed maailmakaardil. — Koit 16.02.1985.
     /Kohanimedest./
170. Anton, Helve. Otepää tänavanimede asjus. — Kommunist 08.09.1987, nr 106, lk 3.
     /Ettepanekud tänavanimede muutmiseks./
171. *Antste Ants. Väike märkus. Saksakeelsete kohanimede muutmisest. — Sakala 29.02.1916, nr 24, lk 4.
172. Aotäht, Aivar. Pärsti vald langetas enneolematu otsuse. — Sakala 25.10.2008.
     /Elaniku palvel pandi järvele nimeks Kamaveski järv./
173. +*Arad veed ja salateed. Järvamaa kohapärimus. Koostanud Mari-Ann Remmel. Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahvaluule Arhiiv, Tartu 2004. 275 lk.
     /Tutv: Eevi Ross, KjK 2006/3, lk 243–246; Ülo Tedre, KjK 2006/3, lk 246–248./
174. *Are, Annekatrin; Reinumäe, Lenny. Noormeeste eesnimedest Helme Põllumajanduskoolis. Õpilasettekanne Helme 4. keelepäeval. — ES 23.05.1991.
175. *Arenberg, Anu. Eesnimedest Pärnu rajoonis 1966. ja 1986. aastal. Kursusetöö. Juhendaja Jaan Õispuu. TPedI, Tallinn 1989. 46 lk. (Nr 481.)
176. *Arens, Ilmar. Über die topographische Lage und die Grenzen der alt-estnischen Landschaft Korbe. — Apophoreta Tartuensia. Acta Universitati Tartuensi (Dorpatensi) ad diem restitutionis Kal. dec. MCMXIX nunc tricesimum celebrandum a professoribus discipulisque eorum in exilio dedicata. Societas Litterarum Estonica in Svecia, Stockholm 1949, lk 197–207.
177. *Arens, Ilmar. Ett korrektiv till den estniska kynöforskningen. — Svio-Estonica. Akadeemilise Rootsi-Eesti Seltsi toimetused / Studier utgivna av Svensk-Estniska Samfundet. Vol. 15, Ny följd 6. Lund 1960, lk 123–135.
     /Koha- v isikunimedest??/
178. *Arhiiv jutustab. Liignimede panemisest Eestimaa talurahvale. — Põhja Eesti 12.03.1931, nr 29, lk 2; Alutaguse Elu 12.03.1931, nr 29, lk 2.
     /1834. a korraldusest nimede panekuks./
179. *Ariste, Paul. (Julius Mägiste. Eestipäraseid isikunimesid. Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetused XVIII. Tartu, 1929.) — Eesti Kirjandus 1930, nr 7, lk 343–344.
     /Rets./
180. +Ariste, P(aul). Lisateateid koiva ja lutsi maarahva uurimisloost. — Eesti Keel 1930, nr 1-2, lk 47.
     /Sh J. Missinši käsikirjast, kus tähelepanu pööratud eesti kohanimedele./
181. +Ariste, Paul. Rootsi mõjust vanimas eesti kirjakeeles. — Eesti Keel 1931, nr 1, lk 1–11.
     /Sh nn Turu käsikirjas esinevatest Rootsi ja Skandinaavia kohanimede mugandustest lk 11./
182. +Ariste, Paul. Alamsaksa keel ja eesti keele uurimine. — Eesti Keel 1933, nr 4-5, lk 129–133.
     /Sh eesti eesnimede uusalamsaksa algupärast lk 132./
183. *Ariste, Paul. Reigi. Ettekanne erakorralisel peakoosolekul Tartus. — ES 25.11.1934.
     /Ilmunud: EK 1935, lk 11–13. Tutv: E(listo), E(lmar), EK 1935, lk 88–91./
184. OU:Ariste, Paul. Reigi. — Eesti Keel 1935, nr 1, lk 11–13.
     /Nime päritolust ja õigest kujust. Ka Emmaste ja Käina õigest nimekujust. Uuesti avaldatud 1965./
185. +Ariste, Paul. Vene laensufiks vadja keeles. — Eesti Keel 1936, nr 6, lk 170–171.
     /-va, -ve – sh kohanimedes./
186. *Ariste, Paul. Ojamaa - det estniska namnet på Gotland. — Svio-Estonica. Akadeemilise Rootsi-Eesti Seltsi väljaanne. Vol. 4. Tartu 1937, lk 199–202.
     /Kokkuv: Gotlandi eestikeelne nimi Ojamaa./
187. +*Ariste, Paul. (Sõnadest ahikotus ja Ojamaa ~ Ojumaa.) Ettekanne koosolekul Tartus. — ES 07.02.1937.
     /Ilmunud: Svio-Estonica 4, 1937, lk 199–202. Tutv: Elisto, Elmar, EK 1937, lk 95–96./
188. OU:+Ariste, Paul. Etümoloogiaid. — Eesti Keel 1938, nr 3-5, lk 92–97.
     /Sh 1. Kihnu, lk 92–95. Vastuseks P. Nurmekunnale Svio-Estonica 1937-s. Vt ka Nurmekund EK 1939/1. Summary: Some Etymologies, p. 97. Kn: Kihnu; Kihelkonna; Hanila./
189. OU:*Ariste, Paul. Ortnamnen i Pühalepa och Reigi socknar på Dagö. — Svio-Estonica. Akadeemilise Rootsi-Eesti Seltsi väljaanne. Vol. 5. Lund 1938, lk 5–57.
     /Kokkuv: Pühalepa ja Reigi kohanimed./
190. OU:+Ariste, Paul. Sõnaseletusi. — Eesti Keel 1939, nr 3-4, lk 81–84.
     /Sh: 1. Saaremaa lk 81–82. Eysysla (Ösel) kui Saaremaa tõlkelaen. Summary: Etymological notes, p. 84./
191. OU:Ariste, Paul. Ühest Hiiu naisenimest. — Eesti Keel 1940, nr 1-2, lk 33.
     /Nimi Aal(-u) (saksa nimest Adelheid). Summary: An Old Propre Name in the Hiiumaa Dialects, p. 33./
192. Ariste, Paul. (Per Söderbäck. Rågöborna. Stockholm 1940.) — Eesti Keel ja Kirjandus 1941, nr 4, lk 306.
     /Rets./
193. +Ariste, Paul. Rõhutunde lõdvenemine eesti keeles. — Eesti Keel ja Kirjandus 1941, nr 5/6, lk 376–380.
     /Sh eesti nimede vigasest hääldusest: Vare'se, Tallinna tänavanimed Vambola (-boo-) ja Imanta (-ma'n-)./
194. *Ariste, Paul. Veidi Kalevist. — Postimees 10.06.1944.
     /Nime tähendusest ja päritolust./
195. *Ariste, Paul. Sõna 'Kalev' päritolust. Ettekanne Tartus. — ES 08.04.1945.
196. OU:*Ariste, Paul. Kalevist. — Looming 1946, nr 7/8, lk 922–925.
197. *Ariste, Paul. Maakeel ja eesti keel. — ENSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused 5, nr 2 (1956), lk 117–125.
     /Резюме: Названия эстонского языка maakeel и eesti keel. Referat: Zur Bezeichnung der estnischen Sprache als maakeel und eesti keel./
198. OU:*Ariste, Paul. Kohanimest Mahtra. — ENSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused 6, nr 2 (1957), lk 163–165.
     /Резюме: Местное имя Mahtra. Referat: Der Ortsname Mahtra./
199. OU:Ariste, Paul. Pandivere, Pandja ja Pandju. — Emakeele Seltsi aastaraamat III. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1957, lk 130–133.
     /Oletatavast algvormist *panta, mis säilinud mordva keeltes tähenduses 'mägi, kõrgendik'. Резюме: Местные имена Pandivere, Pandja и Pandju, с. 133. Kn: Pandivere; Pandvere (Kan); Pandja (Rei); Pandju (Jõe)./
200. OU:*Ariste, P(aul). Cozzo. — Keel ja Kirjandus 1960, nr 8, lk 479–481.
     /Kohanime tähendusest ja päritolust. Vt ka T. Saar 1960./
201. OU:*Ariste, Paul. Natuke tarvast. — Eesti Loodus 1961, nr 4, lk 253–254.
     /Sõnast tarvas moodustatud kohanimesid./
202. +Ariste, Paul. Ületaotlusest (eriti vadja keeles). — Emakeele Seltsi aastaraamat VII. Tallinn 1961, lk 3–10.
     /Rahvaetümoloogilisest sõnade ja nimede teisenemisest, valest rõhust (Dvigaatel, Vamboola) jm. Резюме: Гиперизм (главным образом, в водском языке), с. 10. Kn: Torma; Saara t (Rap)./
203. *Ariste, P(aul). Lauri Kettunen surnud. — Keel ja Kirjandus 1963, nr 4, lk 253–254.
     /1885–1963./
204. OU:*Ariste, Paul. Veelgi vere-lõpulistest kohanimedest. — Keel ja Kirjandus 1963, nr 8, lk 474–475.
     /Vt Alvre KjK 1963/4./
205. OU:*Ariste, Paul. Ühest perekonnanimest ja sellega liituvaist küsimustest. — Nonaginta. Johannes Voldemar Veski 90. sünnipäevaks 27. juunil 1963. Emakeele Seltsi toimetised. 6. Tallinn 1963, lk 58–62.
     /In: Veske; Veski./
206. Ariste, Paul. Baabino ehk Jarvigoištšülä. (Ühest vadja külanimest.) — Emakeele Seltsi aastaraamat X. Tallinn 1964, lk 167–172.
     /Ka teistest kohanimedest vadja ja vene kasutuses; vadja ja eesti kohanimede rööpsustest (Jõepära, Katela, Kõnnu, Mahu, Rutja jt). Резюме: Бабино или Jarvigoištšülä, с. 172./
207. *Ariste, Paul. Vadja kohanimedest. Ettekanne koosolekul Tartus. — ES 20.12.1964.
208. OU:##*Ariste, P(aul). Kalevist. — Sõna sõna kõrvale. Paul Ariste teaduslikust tegevusest. Tallinn 1965, lk 111–114.
     /Varem ilmunud: Looming 1946, nr 7/8./
209. +Ariste, Paul. Moo ja mõis. — Emakeele Seltsi aastaraamat 11 (1965). Tallinn 1965, lk 105–111.
     /Moo kui teatavat põldu tähistav sõna, selle tuletis mois~mõis. Резюме: Этимология эстонских слов moo и mõis. Kn: Mõisaküla (Jür)./
210. ##*Ariste, P(aul). Reigi. — Sõna sõna kõrvale. Paul Ariste teaduslikust tegevusest. Tallinn 1965, lk 126–127.
     /Kohanime etümoloogiast. Varem ilmunud: Eesti Keel 1935, nr 1, lk 11–13./
211. OU:*Ariste, Paul. Vadja kohanimedes. — Slaavi-läänemeresoome suhete ajaloost. Artiklite kogumik. Tallinn 1965, lk 91–106.
     /Резюме: Водь в топонимике. Referat: Woten in Ortsnamen./
212. *Ariste, P(aul). Über wotische Ortsnamen. — Referate der Vorträge und Mitteilungen. Zweiter Internationaler Finnougristenkongress. Helsinki 23.–28. Aug. 1965. (Helsinki 1965,) lk 4.
213. *Ariste, P(aul). Kas Friedrich Engels oskas vanajuudi keelt? — Keel ja Kirjandus 1966, nr 6, lk 371–372.
     /Vastukaja S. Nazarova artiklile "Polüglott Friedrich Engels" Edasi 11.03.1966. Terminitest vanajuudi ja vanaheebrea (keel)./
214. *Ariste, Paul. Kõigile huvitav ning vajalik raamat. — Keel ja Kirjandus 1967, nr 4, lk 248–249.
     /Rets: E. Rajandi. Raamat nimedest./
215. OU:*Ariste, P(aul). Wie der Este Litauen und den Litauer nennt. — Baltistica III/2. Vilnius 1967, lk 205–207.
216. *Ariste, Paul. Über wotische Ortsnamen. — Советское финно-угроведение 3, nr 2 (1967), lk 77–84.
     /Ettekanne II rahvusvahelisel feonnugristide kongressil Helsingis 1965./
217. +Ariste, Paul. Eestit tšehhi leksikonis. — Keel ja Kirjandus 1968, nr 1, lk 53–54.
     /Sh tõstab esile nimede esitamist originaalkeeles ning toetab mõtet kasutada ka meil Kesk-Aasia jm rahvaste nimesid algkeelepäraselt./
218. *Ariste, Paul. Kuidas eestlast on nimetatud. — Keel ja Kirjandus 1968, nr 10, lk 603–606.
219. *Ariste, Paul. Über wotische Ortsnamen. — Congressus Secundus Internationalis Fenno-Ugristarum Helsingiae habitus 23.–28.VIII.1965. Pars I. Acta linguistica. Helsinki 1968, lk 24–30.
220. OU:*Ariste, Paul. Estnisch Kose, deutsch Kosch. — Советское финно-угроведение 5, nr 1 (1969), lk 1–2.
     /Резюме: Эстонский топоним Kose, немецкий Kosch./
221. +Ariste, Paul. Kas ism võib olla sõna? — Emakeele Seltsi aastaraamat 14–15 (1968–1969). Eesti Raamat, Tallinn 1969, lk 79–86.
     /Sufiksite leksikaliseerumisest, sh saksa perekonnanimelõppude -son ja -man ületulekust eesti nimedesse lk 81–82. Резюме: Является ли ism самостоятельным словом? с. 86./
222. +*Ariste, Paul. Teos Nõukogude Liidu rahvaste nimetuste ajaloost. — Keel ja Kirjandus 1970, nr 2, lk 120–122.
     /Rets: А. И. Попов. Названия народов СССР./
223. OU:*Ariste, Paul. Luigamaa der setukesischen Volkslieder. — Baltistica VII/2. Mintis, Vilnius 1971, lk 183–184.
     /Seostab Luigamaa Lätis asuva Gulbenega./
224. *Ariste, Paul. Eesti pragmonüümid. Ettekanne Tallinna 21. Keskkooli keelepäeval. — ES 12.05.1972.
225. *Ariste, Paul. Vanemaid eesti tootenimesid. Ettekanne koosolekul Tartus. — ES 19.11.1972.
226. *Ariste, Paul. Huvitav raamat loomanimedest ja koduloomadest. — Keel ja Kirjandus 1973, nr 4, lk 251–252.
     /Rets: Estlandssvenska husdjurnamn av Nils Tiberg./
227. OU:+*Ariste, Paul. Keelesuhted Risti eesti-rootsi segakülades. — Keel ja Kirjandus 1973, nr 8, lk 470–474.
     /Ka talunimesid./
228. OU:Ariste, Paul. Vanematest eestikeelsetest tootenimedest. — Keel ja Kirjandus 1973, nr 2, lk 87–91.
     /Tootenimedest e ktematonüümidest (sic!) / pragmonüümidest, nende seostest toote- või kaubamärkidega; vanimad eestikeelsed 19. sajandi lõpust, seejärel pikemalt 1920.-30. aastate tootenimedest./
229. *Ariste, Paul. Eesti kohanimesid Rootsi alal. — Keel ja Kirjandus 1974, nr 12, lk 761–762.
     /Rets: C. O. Nordling. Estniska ortnamn i svensk bygd. Stockholm 1974./
230. *Ariste, Paul. Tähelepandav teos Tallinna eestlastest XIV-XVI sajandil. — Keel ja Kirjandus 1974, nr 8, lk 504–508.
     /Rets: P. Johansen, H. von zur Mühlen, Deutsch und Undeutsch im mittelalterlichen und frühneuzeitlichen Reval./
231. +*Ariste, Paul. Uusi sõeliseid. — Sõnasõel. Uurimusi ja materjale eesti keele sõnavara alalt. 3. Tartu 1975, lk 5–16.
     /Sh nime Joajõgi päritolust./
232. OU:(Ariste, Paul). Tallinna nimed. — Tallinna ajalugu 1860-ndate aastateni. Koostanud Raimo Pullat. Eesti Raamat, Tallinn 1976, lk 49–53.
     /*Lidna, Lindanäs, Kesoniemi, Ledenets, Kolõvan, Reval, Tallinn, Kiviküla, Kilulinn jt./
233. *Ariste, Paul. Einige Ausführungen zu wotischen Personennamen. — Советское финно-угроведение 16, nr 2 (1980), lk 81–82.
     /Резюме: О водских антропонимах./
234. +Ariste, Paul. Kas tuletusliide? — Eesti sõnavara. Emakeele Seltsi aastaraamat 24 (1978). Eesti Raamat, Tallinn 1980, lk 27–30.
     /p-lõpulistest sõnadest, sh perekonnanimedest lk 29 (Hallap, Kuslap jt). Резюме: Возник новый суффикс? с. 30./
235. +Ariste, Paul. Keelekontaktid. Eesti keele kontakte teiste keeltega. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised 14. Valgus, Tallinn 1981. 168 lk.
     /Sh kohanimedest lk 17, nime Kreutzwald hääldusest lk 73, nimest Venemaa lk 83–84, eesti-saksa kohanimede foneetilistest vastavustest lk 99–100. Kn: Peipsi; Pärnu; Ruhnu; Võrtsjärv./
236. *Ariste, Paul. Nochmals von seltenen Ethnonymen. — Uurimusi kõrvutava ja rakenduslingvistika alalt. Linguistica (XVI). TRÜ toimetised. Vihik 656. Tartu 1983, lk 15–18.
     /Резюме: Дополнения к некоторым редким этнонимам./
237. *Ariste, Paul. Nimeuurimus Lätimaalt. — Keel ja Kirjandus 1987, nr 9, lk 571–572.
     /Rets: B. Laumane. Zvejvietu nosaukumi Latvijas PSR piekrastē./
238. OU:Ariste, Paul. Zum 60. Geburtstag von Valdek Pall. — Советское финно-угроведение 23, nr 3 (1987), lk 216–217.
239. +Ariste, Paul. Tartu ülikooli professor Per Wieselgren. — Keel ja Kirjandus 1988, nr 5, lk 289–291.
     /Sh tema kohanimeuurimustest./
240. Ariste, Paul. (М. Г. Атаманов. Удмуртская ономастика. Ижевск 1988.) — Советское финно-угроведение 25, nr 3 (1989), lk 211–213.
     /Rets. Saksa k-s./
241. +Ariste, Paul. Vadjalaste ja eestlaste suhteid 19. sajandil ja 20. sajandi alguses. — Emakeele Seltsi aastaraamat 35–42 (1989–1996). Tartu 1998, lk 14–21.
     /Sh vadja ja vene kohanimesid lk 21, ka eesti kohanimesid vadjalastel (Rakkoveere)./
242. +*A(rne), T. J. ((N. Busch. Zur Kosmographie des Aethicus Ister. 1921.)) — Fornvännen 16 (1921), lk 251 jj.
     /Rets./
243. *Arukaevu, V. Kõrvemaa – kus ta asub ja kuidas ta nime sai. — Võitlev Sõna 11.07.1970.
244. *Arukask, Madis. Nimekasutusest setu müüdilistes regilauludes. — Pro Folkloristica. Maa ja ilm. 5. 1997, lk 5–11.
245. (Aruma)a, (P.) Mõnede Läti kohanimede läänemeresoomelisest algupärast. — Eesti Keel 1931, nr 1, lk 40.
     /Refereerib J. Endzelin'i toimetamisel ilmunud Läti kohanimede I osa, kus eitatakse K. Būga esitatud Cēsise ja Tukumsi läänemeresoomelist algupära. Allk: -a./
246. OU:*Arumaa, P. Emajõgi ja Lund. — Virittäjä 64 (1960), lk 307–310.
     /Résumé: Emajõgi et Lund./
247. ##*Arumaa, P. Emajõgi ja Lund. — Vironseppo. Juhlakirja Julius Mägisten 60-vuotispäiväksi 19.12.1960. Helsinki 1960, lk 75–78.
     /Varem ilmunud: Virittäjä 64 (1960). Résumé: Emajõgi et Lund./
248. Arutati võõrkohanimede kirjutamist. — Keel ja Kirjandus 1959, nr 7, lk 447.
     /17.05 ESi koosolek Tartus: E. Nurm võõrkohanimede kirjutamisest uues ÕSis, vaidlused sel teemal./
249. +Arutluskoosolek ENSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituudis. — Edasi 19.12.1951, nr 296.
     /16.12.1951, sh võõrpärisnimede kirjutamise teemal (vt Aben 1951)./
250. +*Arvamusi ja ettepanekuid . — Sirp ja Vasar 19.02.1971, lk 5.
     /Sh vietnami nimede translitereerimisest./
251. *Arvisto, M. Keelejutt ehk kas tasub koos kärbsega ka meest maha lüüa? — Edasi 08.05.1969.
     /Kõrgema Spordimeisterlikkuse Kooli nimetusest. Vastukaja H. Valsi artiklile Edasi 10.–12.04.1969. Vt ka Meriste (Edasi 04.07.1969)./
252. *Asi edeneb . — Sirp ja Vasar 26.07.1968, lk 6.
     /Asutuste ülipikkade nimede lühendamisest./
253. *Astok, V. Kas Muhu väin, Väinameri või Lääne-Eesti väinastik? — Eesti Loodus 1959, nr 5, lk 313.
     /Kohanimetarvitusest./
254. *Astramskas, E. Apie estišku asmenvardžių rašyba. — Literatūra ir menas 25.04.1959.
     /Eesti nimedest leedu tekstis./
255. *Astramskas, E. Ilgas ar trumpas balsis. — Literatūra ir menas 01.01.1960.
     /Pikad ja lühikesed vokaalid eesti ja soome nimede transkribeerimisel./
256. *Asunikkudele . — Päevaleht 05.08.1922, nr 185, lk 6.
     /Talunimede moodustamise soovitusi koos näidetega. Allk: -n./
257. *Aufgabe, warum Narwa im Russischen Rugodew oder Rugigorod heisse? — G. F. Müller. Sammlung russischer Geschichte. IX. St. Petersburg 1764, lk 84–.
258. *Aufgabe, warum Reval im Russischen Koliwan heisse? — G. F. Müller. Sammlung russischer Geschichte. IX. St. Petersburg 1764, lk 84–.
259. Auhinnatöö Saaremaa kohanimede uurimiseks. — Eesti Keel 1938, nr 1, lk 32.
     /Eesti Vabariigi 20. aastapäeva puhul kuulutab AES välja auhinnatöö Saaremaa kohanimede uurimiseks tähtajaga 01.12.1939. Sama tekst ilmus ka EK 1938/6, lk 192./
260. *Aunma, Enel. Kohanimede käänamine eesti keeles. IV k töö. Tartu 1966. 41 lk. (Nr 1020.)
261. *Aunma, Enel. Eesti perekonnanimede käänamine. Diplomitöö. Juhendaja Asta Veski. Tartu 1967. 87 lk. (Eesti k kateeder. Nr 933.)
262. *Avesson, V. Isiku ja kohanimede kirjutusviisist. — Linnad ja Alevid 1932, nr 43, lk 44–48; Maaomavalitsus 1933, nr 3, lk 38–41.
263. *Avesson, V. Veel isiku perekonnanimede, nimede ja kohanimede kirjutamisviisist. — Maaomavalitsus 1933, nr 7, lk 106–111.
264. Bakulenko, B. Teemandi nimi. — Edasi 27.05.1988, nr 122, lk 6.
     /Jakuutiast leitud teemantide nimedest, sh nõukogulikest stampidest ja pikkadest nimedest. Ajalehest Izvestija./
265. *Balašova, Elina. Vene nimetraditsioonid ning Eesti venelaste eesnimed aastatel 1940–1980. Bakalaureusetöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2003. Nr 2(03).
266. Balode, Laimute. Hüdronüümid XVI-XVII sajandi Läti kaartidel. — Keel ja Kirjandus 1999, nr 8, lk 568–571.
267. *Baltenland? — Pernausche Zeitung 28.05.1918, nr 21, lk 3.
     /Paneb ette nime Livland./
268. *Baltenland, Balten oder wie sonst. — Dorpater Zeitung 18.05.1918, nr 68, lk 1.
     /Käsitletud variante: Ostseeprovinzen, baltische provinzen, Balticum, Baltien, Baltland, Balten, baltische herzogtümer. Allk: -m./
269. *Baltien oder Livland . — Deutsche Post 1887. Heft 11/12, lk 282–283.
270. *Balti maa linna nimede muutmise küsimus vana Vene nimede järele... ("Eesti maalt.") — Virulane 05.10.1887, nr 41, lk 1.
271. OU:+Baltisches historisches Ortslexikon. Teil I. Estland (einschließlich Nordlivland). Begonnen von Hans Feldmann. Herausgegeben von Heinz von zur Mühlen. Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. Herausgegeben im Auftrag der Baltischen Historischen Kommission von Paul Kaegbein und Gert von Pistohlkors. Band 8/I. Böhlau Verlag, Köln–Wien 1985. 702 lk + Sch.
     /Kohaleksikon saksa ja eesti nimekujudega; kohtade lühike ajalugu koos varasemate nimevariantidega. Kõik nimed ühtses järjestuses (põhimärksõnaks saksa nimi). Pisut lisateavet Eesti kohanimedest (eriti piiripealsete alade ja Valga kohta) sisaldab ka 1990. a ilmunud 2. osa – Lettland (Südlivland und Kurland). Sisu: Vorwort – Einführung. Zum geschichtlichen Verständnis und zur Benutzung des Ortslexikons: Landesgeschichte, Geschichte der territorialen Gliederung, Allgemeines zur Ortsgeschichte, Erläuterung historischer Begriffe, Hinweise für die Benutzung des Lexikons, Estnische Wörter, die häufig in Ortsnamen auftreten – Abkürzungen – Ortslexikon (1–694) –Literatur – Karten – Übersichtskarte./
272. +*Baltiski elust . — Postimees 26.09.1921, nr 222, lk 3.
     /Ka linna nimest, mille ta sai Katariina II ajal. Allk: Impi./
273. *Basmanova, Olga. Slaavipäraste isikunimede ümberkirjutusviisid eesti keeles ja vene-eesti transkriptsiooni põhimõtted. Seminaritöö. Juhendaja Elle Sõrmus. TPÜ, Tallinn 2001. 26 lk + 2 lisa. (Nr 31/01.)
274. *Bauer, Annika. Eesti nime kujunemine 20. sajandi alguskümnenditel. Seminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2000. 21 lk. (Nr 6/00.)
275. *Bauer, Annika. Julius Mägiste nimeraamatud. Bakalaureusetöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2000. 55 lk + lisad. (Nr 13/00.)
276. Berg, Holger. Vene nimede eestistamine hoogustub. — Postimees 22.01.2003.
     /Isikunimede muutmisest; 2002. aastal muutis nime üle 1000 inimese./
277. *Bergman, J. Die Aestii in der antiken Literatur. Ettekanne koosolekul Tartus. — ÕES 05.10.1921.
     /Tutv: Dorpater Nachrichten 06.10.1921, nr 223, lk 3. Postimees 06.10.1921, nr 231, lk 3./
278. *Berkholz, G. Geschichte des Wortes "baltisch". — Baltische Monatsschrift 29 (1882), lk 519–530.
     /Uuesti avaldatud 1909 kogumikus "Aus baltischer Geistesarbeit"./
279. ##*Berkholz, G. Geschichte des Wortes "baltisch". — Aus baltischer Geistesarbeit. Reden und Aufsätze neu herausgegeben vom Deutschen Verein in Livland. Band II. Riga 1909, lk 86–98 (Heft VIII, lk 22–34.)
     /Varem ilmunud 1882./
280. +*Bezzenberger, A. Ursprung, Bedeutung und Verbreitung des Volksnamens "Gudden". — Sitzungsberichte der Altertumsgesellschaft Prussia 1896–1900, XXI. (1900), lk 217–242.
     /Sh lk 236–237 eesti kohanimesid algusega Koda-, Kodi-./
281. +*(Bezzenberger, Prof. Adalb.) Das Volkstum der baltischen Provinzen. — Dorpater Zeitung 07.05.1918, nr 59, lk 3.
     /Königsbergi professori ettekande tutvustus. Seletusi nimedele Aestii, baltisch. Allk: W. Tutv: Maaliit 11.05.1918, nr 14 (lisa), lk 1./
282. *Beytrag zu den etymologischen Muthmassungen über die Namen einiger Völker, nämlich Deutsche, Samojeden, Ehsten und Scythen. — Vermischte Aufsätze und Urtheile über gelehrte Werke ans Licht gestellet von unterschiedenen Verfassern in und um Liefland. I. Stück I. Nr. 10. Von G. Schlegel herausgegeben. Riga 1774.
283. *Bielenstein, W. Richtlinien zur Ausarbeitung von Orts- und Flurnamenverzeichnissen in der Ostseeprovinzen. — Arbeiten d. Ersten Baltischen Historikertages zu Riga. 1908, lk 123–140.
284. +*Bienemann, Fr. Briefe und Urkunden zur Geschichte Livlands in den Jahren 1558–1562. Bd. I–V. Riga 1865–1876.
285. +*Bienenstamm, H. v. Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands. Riga 1826.
286. *Blomerius, Richard. Variku toetuseks. — Edasi 05.08.1984, lk 5.
     /Tartu linnaosa nimest./
287. OU:Blomqvist, Marianne. Svenska ortnamn i Estland med estniska motsvarigheter. Rootsi kohanimed Eestis eesti vastetega. Viron ruotsalaisia paikannimiä virolaisine vastineineen. Swedish place-names in Estonia with Estonian equivalents. Skrifter utgivna av Svenska folkskolans vänner. Volym 158. Ekenäs 2000. 176 lk.
     /Kogu tekst neljas keeles. Lisatud eestirootslaste asuala kaardid. Sisu: Förord – Historisk bakgrund – Svenska ortnamn i Estland: Stora öar, städer och byar – Övriga naturnamn – Herrgårdar, hamnar, fyrar; Källor – Namnregister – Kulturhistoriska kartor över Estlands svenskbygder. Tutv: Lyytikäinen, Tuula, Tuglas-seura jäsenlehti nro 2, 19.3.2001; Slotte, Peter, Svenskbygden 80/2 (2001), lk 17–19./
288. *Blumberg, G. (Eine Sammlung der estnischen Ortsnamen.) — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1868. Dorpat 1869, lk 21.
289. +*Blumfeldt, E. Jooni taaniaegse Saaremaa agraarajaloost. — Ajalooline Ajakiri 1931, lk 15–31, 78–100.
     /Joonealustes märkustes 1617–1645 vakustes esinevad külanimed koos nüüdisvastetega./
290. Boiko, Kersti. Latvian Place-Names with kor˜b-, lān-, lagast- and pad-. — Linguistica Uralica 30, nr 2 (1994), lk 81–90.
     /Sh seos eesti terminitega kõrb, laas, lagastik ~ lagestik, padu. Резюме: Латышские топонимы с компонентами kor˜b-, lān-, lagast- и pad-, с. 90./
291. *Boiko, Kersti. Mõnede läänemeresoome kohanimede levikuareaalid Lätis. Ettekanne Emakeele Seltsi, TÜ ja Võru Instituudi ühiskonverentsil Kütiorus. — ES 29.11.1996.
292. Boiko, Kersti. Mõned läänemeresoome kohanimede areaalid Lätis. — Õdagumeresoomõ lõunapiiŕ / Läänemeresoome lõunapiir / Itämerensuomen eteläraja. Võro Instituudi toimõtiseq 1. Võro 1997, lk 20–31.
     /Põhja-Kuramaa, leivu, Lutsi, Bauska, kesk-Vidzeme (Rauna jm). Kokkuv: lk 30–31. Kokkovõtõq: Mynõq õdagumeresoomõ kotussõnimmi ettetulõgiväläq Lätin, lk 155./
293. +*Bonnell, E. Russisch-Livländische Chronographie von der Mitte des neunten Jahrhunderts bis zum Jahre 1410. St. Petersburg 1862.
     /Sh Vene kroonikate Могилев'i seostamisest Tartuga. (A. Ambuse arvates = Mõhu.)/
294. Breidaks, Arved. Ettepanek: teeviidad kakskeelseiks. — Võrumaa Teataja 21.03.2006.
     /Võru Instituudi ettepanekust lisada teeviitadele võrukeelsed nimed ja info. Paljude kommentaaridega uudis./
295. Broi, Jossif. Ümbernimetamisest. — Õhtuleht 05.08.1988, nr 179, lk 1.
     /Kalinini nime ärakaotamise vastu./
296. *Bruiningk, H. v. Über Archivalien zur Erforschung livländischer Ortsnamen. — Arbeiten d. Ersten Baltischen Historikertages zu Riga. 1908, lk 71–79.
297. *Burlakova, Zinaida. Võõrkohanimede kirjutamise põhimõtted ja nende areng 1990. aastatel. Seminaritöö. Juhendaja Tiina Rüütmaa. TPÜ, Tallinn 2000. 25 lk. (Nr 2/00.)
298. +*Busch, Nicolaus. Zur Kosmographie des Aethicus Ister. I. — Mitteilungen aus Livländischen Geschichte 21 (1921), lk 195–200.
     /Sh nimest Rifarrica, mida seostab Reval'iga. Tutv: A(rne), T. J., Fornvännen 16 (1921), lk 251 jj./
299. Bušs, Ojārs; Beitiņa, Ligita. Turaida ja teised muistsed Turaida piirkonna kohanimed. — Keel ja Kirjandus 1999, nr 8, lk 572–574.
     /Turaida, Gerwicule, Laugule, Vikmeste jm nimede etümoloogiaid./
300. OU:Bušs, Ojārs. Riikide nimed läti, leedu ja eesti keeles (eksonüümid ja endonüümid). — Nime murre. Pühendusteos Valdek Palli 75. sünnipäevaks 30. juunil 2002. Koostanud Marja Kallasmaa. Toimetanud Marja Kallasmaa ja Margit Langemets. Eesti Keele Instituudi toimetised 11. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2002, lk 25–30.
     /Kolme keele nimekasutuse võrdlusi./
301. *Bušs, Ojārs. valk- Läti kohanimedes. Ettekanne Helmi Neetari 70. sünnipäeva koosolekul Tallinnas. — ES 30.01.2004.
     /Tutv: Maria-Maren Sepper jt, KjK 2004/7, lk 555–556. Kn: Valga./
302. Butkus, Vytautas. Apie du pasaulio geografinių pavadinimų žodynus. — Gimtoji kalba 2001, nr 3, lk 23–24.
     /Rets: Päll, Peeter. Maailma kohanimed. Tallinn 1999. Pikemalt uuest leedu geograafiaentsüklopeedia kavast koos artiklinäidetega./
303. +*Buxhövden, F. v. Zweite Fortsetzung von des Herren Hofraths von Hagemeister Materialien zur Gütergeschichte Livlands, enthaltend Beiträge zu einer älteren Geschichte der Oeselschen Landgüter und ihrer Besitzer. Riga 1851.
304. *Buxhöwden, P. W. v. Ueber den Namen Oesell. — Mittheilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Ehst- und Kurland. Bd. III. Heft I. Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der russischen Ostseeprovinzen, Riga 1843, lk 134–139.
305. *Buxhöwden, P. (W.) v. Ueber den Namen Revell. — Mittheilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Ehst- und Kurland. Bd. III. Heft I. Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der russischen Ostseeprovinzen, Riga 1843, lk 138.
306. *Böthführ, H. S. Einige Bemerkungen zur Ableitung des Wortes "baltisch". — Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Altertumskunde der Ostseeprovinzen Russlands. Riga 1886, lk 7–9.
307. *civis. ((M. J. Eisen. Läti jäljed Eestis. 1921.)) — Tallinna Teataja 22.03.1921, nr 66, lk 2.
     /Rets (väga lühike)./
308. *CNN peab Eesti pealinnaks Kolõvani. — Delfi 24.10.2008.
     /CNNi ilmauudiste nimepruugist./
309. *Coca Cola Plaza... Pampers House ja Libresse World!? Filmitegijate pöördumine. — Eesti Päevaleht 22.02.2001.
     /Nördimus Tallinna avatava kobarkino nime (Coca-Cola Plaza) üle. Üleskutse nime boikoteerida. Allk: Ülo Pikkov, Priit Tender, Tõnis Haavel, Peep Pedmanson, Urmas E. Liiv, Hannes Lintrop, Rene Vilbre, Mikk Rand, Margit Lillak, Mait Laas./
310. *Curschmann, F. Die deutschen Ortsnamen im Nordostdeutschen Kolonialgebiet. Forschungen zur deutsch. Landes- und Volkskunde 19, 2. 1910, lk 1–93.
     /Puudutab ka Eesti kohanimesid. Vastukaja ja kriitikat sellele: viiteid vt Blumfeldt-Loone, lk 48./