EESTI ONOMASTIKA BIBLIOGRAAFIA.
Kronoloogiline loend. Alates 2005

2005:

  1. Eidemiller, Rainer. Paide linna nimed. — Paide Linnaleht 14.12.2005(10), lk 6–8.
    /Weißenstein, Paide, Albus lapis, Bialy Kamen, Belyj Gorod jt nimed läbi aegade./
  2. OU:Faster, Mariko. Võru- ja Setumaa kohanimede determinandid. Magistritöö. Juhendaja professor Karl Pajusalu. Tartu Ülikool, filosoofiateaduskond, eesti keele ajaloo ja murrete õppetool, Tartu 2005. 144 lk.
    /Summary: Generics of Võrumaa and Setumaa place names, lk 142–143. Sisu: Sissejuhatus – Determinanditeooriat – Võru- ja Setumaa kohanimede determinantide analüüs – Kokkuvõte – Kirjandus – Lühendid./
  3. *Gezei, Viktoria. Eesti venelaste hellitusnimed. Diplomitöö. Juhendajad Annika Hussar, Tiina Rüütmaa. TPÜ, Tallinn 2005. Nr 24(05).
  4. *Hussar, Annika. Andreas ja Berit. — Pere ja Kodu 2005, nr 8, lk 36.
  5. *Hussar, Annika. Artur ja Emilia. — Pere ja Kodu 2005, nr 2, lk 32.
  6. Hussar, Annika. Changes of Estonian first names in the 19th century. — XXII Congresso Internazionale di Scienze Onomastiche. Pisa 28 agosto – 4 settembre 2005. Riassunti / Abstracts / Zusammenfassungen / Résumés. Dipartimento di linguistica "T. Bolelli". Dipartimento di studi italianistici, Università di Pisa, Pisa 2005, lk 65.
  7. *Hussar, Annika. Edvard ja Kelli. — Pere ja Kodu 2005, nr 6, lk 46.
  8. *Hussar, Annika. Ethel ja Aksel. — Pere ja Kodu 2005, nr 10, lk 32.
  9. *Hussar, Annika. Karmen, Marleen ja Rasmus. — Pere ja Kodu 2005, nr 3, lk 30.
  10. *Hussar, Annika. Kaur, Uku ja Ingel. — Pere ja Kodu 2005, nr 5, lk 28.
  11. *Hussar, Annika. Kirke ja Sven. — Pere ja Kodu 2005, nr 1, lk 26.
  12. *Hussar, Annika. Melissa ja Raimond. — Pere ja Kodu 2005, nr 7, lk 30.
  13. *Hussar, Annika. Pille ja Lennart. — Pere ja Kodu 2005, nr 11, lk 30.
  14. *Hussar, Annika. Riho ja Kätlin. — Pere ja Kodu 2005, nr 12, lk 38.
  15. *Hussar, Annika. Stella ja Luukas. — Pere ja Kodu 2005, nr 9, lk 44.
  16. *Jaakson, Kadri. Mitteametlikud kohanimed kooliõpilaste kasutuses Sindis ja selle lähiümbruses. Bakalaureusetöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2005. Nr 1(05).
  17. *Jevsejeva, Jelena. Võõrnimed venekeelses ajakirjanduses eri aegadel. Bakalaureusetöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2005. Nr 33(05).
  18. Joalaid, Marje. 17th Century Settlement Names in Ladoga Karelia. — XXII Congresso Internazionale di Scienze Onomastiche. Pisa 28 agosto – 4 settembre 2005. Riassunti / Abstracts / Zusammenfassungen / Résumés. Dipartimento di linguistica "T. Bolelli". Dipartimento di studi italianistici, Università di Pisa, Pisa 2005, lk 66.
  19. Jõustunud nimeseadus korrastab nimepaneku reegleid. — Eesti Päevaleht 31.03.2005.
    /31. märtsil 2005 jõustus nimeseadus./
  20. +Jänese, Katrin. Seminar maailma kõrgkoolide eesti keele õpetajatele. — Keel ja Kirjandus 2005, nr 10, lk 855–856.
    /27.–28.06.2006 seminar Elva lähedal Waide motellis teemal "Muutuv keel". Sh Peeter Päll nimede muutumisest./
  21. OU:+Järv, Risto. Sehvtjeviiten ja seitse tõdemust. Isikunimedest muinasjuttudes. — Keel ja Kirjandus 2005, nr 6, 7, lk 442–454, 549–557.
    /Tegelasnimed eesti imemuinasjuttudes./
  22. *Kaalep, Ain. Kas Gruusia või Georgia? Rahvaste nimetamisel tuleb püüelda originaaliläheduse poole. — Eesti Päevaleht 23.09.2005.
    /Eelistab Georgiat./
  23. OU:Kallasmaa, Marja. Eesti kohanimede liigitamisest. — Keel ja Kirjandus 2005, nr 2, lk 136–140.
    /Kultuurnimed - loodusnimed, determinandiga ja determinandita nimed, liht- ja liitnimed, nimede rahvaetümoloogia teke, kohanimekooslused. Referat: Zur Einteilung estnischer Ortsnamen, lk 168./
  24. *Kallasmaa, Marja. Emakeele Selts kohanimede kogujana 1960–2005. Ettekanne ESi juubelikoosolekul Tallinnas. — ES 14.03.2005.
    /Tutv: Maria-Maren Sepper, KjK 2005/6, lk 516./
  25. Kallasmaa, Marja. Estonian Place Names and the Name System. — XXII Congresso Internazionale di Scienze Onomastiche. Pisa 28 agosto – 4 settembre 2005. Riassunti / Abstracts / Zusammenfassungen / Résumés. Dipartimento di linguistica "T. Bolelli". Dipartimento di studi italianistici, Università di Pisa, Pisa 2005, lk 68.
  26. OU:Kallasmaa, Marja. Estonian Settlement Names. — Onomastica Uralica 3. Settlement Names in the Uralian Languages. Edited by Sándor Maticsák. Debrecen–Helsinki 2005, lk 17–33.
  27. OU:+Kallasmaa, Marja. Kriitilisi märkusi. — Keel ja Kirjandus 2005, nr 10, lk 851–852.
    /Rets: Vera Lif. Ingermanländares namnskick under 1900-talet. Kontinuitet och förändring. Acta Universitatis Upsalensis. Studia multiethnica Upsalensia 17. Uppsala, 2004. 293 lk. Sh eesnimede liigituse küsitavustest./
  28. OU:Kallasmaa, Marja. Suur raamat soome perekonnanimedest. — Keel ja Kirjandus 2005, nr 7, lk 589–590.
    /Rets: Sirkka Paikkala. Se tavallinen Virtanen. Suomalaisen sukunimikäytännön modernisoituminen 1850-luvulta vuoteen 1921. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 2004. 809 lk./
  29. *Kann, Tõnu. Vana volikogu pärandas uuele nuriotsuse. — Pärnu Postimees 01.10.2005.
    /Lahkuv linnavolikogu soovis Mark Soosaare eestvedamisel nimetada Hospidali tn Adamsoni ja Koidula tänavaks. Otsus eiras kehtivaid seadusi, sh pühendusnimede määramise korda./
  30. *Kaurson, Maarja. Isikunimeseaduse kujunemine. Bakalaureusetöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2005. Nr 34(05).
  31. Kerge, Krista. Väärikas väitekiri nimeteemal. — Keel ja Kirjandus 2005, nr 12, lk 1014–1019.
    /Rets: Peeter Päll. Võõrnimed eestikeelses tekstis. Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis. 15. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005. 198 lk./
  32. Kiil, Helen. Isiku- ja kohanimelise täiendiga piltlikud väljendid. Bakalaureusetöö. Juhendaja Tiiu Erelt. Tartu 2005. 55 lk. (Nr 1455.)
    /Summary: The Figurative Expressions with Antroponymical and Toponymical Attributes, lk 55. Sisu: Sissejuhatus – Isiku- ja kohanimeliste täiendite ortograafia ajalugu – Isiku- ja kohanimelise täiendiga piltlikud väljendid – Nimetäiendiga piltlike väljendite õigekeelsuse analüüs – Kokkuvõte – Kirjandus./
  33. +Kiipus, Merike. Veel kord eesti pseudonüümika teemadel. — Keel ja Kirjandus 2005, nr 4, lk 325–326.
    /Täienduseks P. Oleskile; ülevaade kirjandusmuuseumi bibliograafiaosakonna pseudonüümikateemalisest tööst./
  34. Kohler, Vilja. Kallastele vene nime taotlemine luhtus. — Tartu Postimees 31.08.2005, lk 3.
    /Regionaalminister ei rahuldanud Kallaste linnavolikogu taotlust saada linna rööpnimeks Krasnõje Gorõ. Uudis./
  35. Kurs, Ott. Eesti ja maailm nimedes. — Akadeemia 2005, nr 8, lk 1800–1804.
    /Rets: Peeter Päll. Võõrnimed eestikeelses tekstis. Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 15. Tartu 2005./
  36. *Kuusik, Kristiina. Lasteaedade nimed Eestis. Bakalaureusetöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2005. Nr 3(05).
  37. Lapp, Toomas. Miks ei sünni enam Trixiebelle? — Postimees 20.07.2005.
    /Võrdleb Eesti ja Islandi nimeseadusi. Allk: Toomas Lapp, Rootsi Raadio Eesti toimetuse liige./
  38. *Lobjakas, Ahto. Loogiline on Kroaatia, mitte Horvaatia. Kuidas nimetada riike? — Eesti Päevaleht 26.09.2005.
    /Peab saksa vahendusele tuginevat Kroaatiat loogilisemaks. Vt ka EPL 07.10.2005./
  39. Lõhmus, Alo. Kalurid Punastelt Kaljudelt. — Eesti Ekspress 08.09.2005, lk A26.
    /"Miks Kallaste ei tohi kasutada ajaloolist rööpnime Krasnõje Gorõ, kui Lääne-Eestis on kümnetel küladel säilinud rootsikeelsed paralleelnimed?" Usutlus Leonti Kromonovi jt-ga./
  40. OU:Mõistlik, Piret. Isikunime õiguslik korraldus. Nimeseaduse kommentaarid. Kirjastus Juura, Tallinn 2005. 315 lk.
    /Sisu: Eessõna – Isikunimi kultuurinähtusena – Isikunime õiguslikust korraldusest Eestis – Nimeseaduse kommentaarid – Kasutatud kirjandus – Kasutatud normatiivmaterjalid – Kasutatud kohtupraktika – Lisad: Lisa 1. Isikunime reguleerivad õigusaktid alates 1919. aastast – Lisa 2. Isikunimealast statistikat – Lisa 3. Eestis ilmunud isikunimealast kirjandust – Märksõnastik./
  41. Mõjuva põhjuseta ei tohi anda 219 perekonnanime. — Postimees 04.03.2005.
    /Siseministeerium kinnitas liiga laialdase kasutusega perekonnanimede loetelu./
  42. *Mõrd, Natalja. Tallinna mitteametlikud kohanimed vene kooliõpilaste kasutuses. Diplomitöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2005. Nr 23(05).
  43. OU:*Niitra, Mari. Antropomorfiseerimise mehhanismid loomalugudes eesti lastekirjanduse näitel. Magistritöö. Juhendaja Ülle Pärli. Tartu Ülikool, Tartu 2005. (Tartu Ülikool, sotsiaalteaduskond, semiootika osakond.)
  44. *Nimi meie pojale. Nimi meie tütrele. Koostanud K. Kruusimäe. Ilo, Tallinn 2005. 128 lk.
  45. Ojamets, Lenne. Häälikuline kooskõla ees- ja perekonnanimedes. Bakalaureusetöö. Juhendaja Annika Hussar. Tartu 2005. 76 lk (Nr 1461.)
    /Summary: Phonetic harmony in forenames and surnames, lk 64–66. Sisu: Sissejuhatus – Eesnime valiku põhimõtted – Algriim – Reduplikatsioon eesti keeles – Ees- ja perekonnanimede häälikuline kooskõla – Alliteratsioon ja assonants ees- ja perekonnanimedes – Ees- ja perekonnanimede häälikuline struktuur – Kokkuvõte – Materjali allikad – Kirjandus – Lisa 1. Valik uuritud nimesid./
  46. +Olesk, Peeter. Kelle oma on võõras nimi? Meelik Kahu ja pseudonüümika jätkamine. — Keel ja Kirjandus 2005, nr 3, lk 223–227.
    /Pseudonüümide jätkuva kogumise vajalikkusest./
  47. *Panitševa, Svetlana. Võõrnimede kirjutamine Venemaa ja Eesti venekeelses ajakirjanduses aastatel 1989–2004. Bakalaureusetöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2005. Nr 32(05).
  48. Põhjala, Priit. Nimeandmine pole naljategu. — Eesti Päevaleht 26.07.2005.
    /Nimepanekul tuleks uurida nime semantilisi tagamaid ja sotsiokultuurilise põhjendusi./
  49. Päll, Peeter. Digitizing place names data at the Institute of Estonian Language. — XXII Congresso Internazionale di Scienze Onomastiche. Pisa 28 agosto – 4 settembre 2005. Riassunti / Abstracts / Zusammenfassungen / Résumés. Dipartimento di linguistica "T. Bolelli". Dipartimento di studi italianistici, Università di Pisa, Pisa 2005, lk 102–103.
  50. *Päll, Peeter. Kuidas nimetada riike? — Eesti Päevaleht 07.10.2005.
    /Gruusia/Georgia, Horvaatia/Kroaatia nimest, võõrnimede kirjutamise põhimõtetest. Vastuseks Ahto Lobjakale ja Ain Kaalepile. Vt ka A. Vilo EPvl 11.10.2005./
  51. *Päll, Peeter. Nimed ja kirjaviisid – kaks sammu edasi ... Ettekanne ESi aastakoosolekul Tartus. — ES 22.03.2005.
  52. OU:Päll, Peeter. Võõrnimed eestikeelses tekstis. Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis. 15. Tartu Ülikooli kirjastus, Tartu 2005. 198 lk.
    /Võõrnimede kirjutamise põhimõtted ja nende kujunemine. Summary: Foreign names in Estonian texts, lk 193–195. Sisu: Sissejuhatus – Üldist võõrnimedest – Reeglipärased võõrnimed – Ümberkirjutussüsteemid – Kokkuleppelised võõrnimed – Võõrnimede sobitamine – Võõrnimekorraldus – Eesti võõrnimekirjutuse kujunemine – Väliskohanimede andmebaasi mudel – Kokkuvõte – Lühendid – Kirjandus. Tutv: Kurs, Ott, Akadeemia 2005/8, lk 1800–1804; Kerge, Krista, KjK 2005/12, lk 1014–1019./
  53. +Sepper, Maria-Maren. Emakeele Seltsis. — Keel ja Kirjandus 2005, nr 9, lk 769–770.
    /ESi üliõpilaskonverents 13.06.2006. Sh Marit Vesiaid, "Kohanimed Pöide valla idaosas Saaremaal 1933. ja 2004. aastal"./
  54. Timmusk, Valdeko. Nimedest nii ja naa. — Tartu Postimees 11.07.2005.
    /Keraamika bussipeatuse nimest./
  55. OU:Tomberg, Jaak. Postmodernsest nimepillamisest. — Keel ja Kirjandus 2005, nr 12, lk 984–995.
    /Nimetamisest kui kesksest nähtusest lääne tarbimisühiskonnas. Sisaldab ka nimeteoreetilist käsitlust (Russell, Kripke jt)./
  56. Täna jõustus veidraid nimesid keelav seadus. — Postimees 01.04.2005.
    /Nimeseaduse jõustumisest./
  57. Tänavsuu, Toivo. Võõrad firmanimed ajavad keele sõlme. — Eesti Päevaleht 05.04.2005.
    /Eesti ettevõtted võtavad välismaise omanikkontserni nimesid; Urmas Sutropi kommentaar./
  58. OU:Vaba, Lembit. Üks põnev vahekokkuvõte. — Keel ja Kirjandus 2005, nr 3, lk 243–245.
    /Rets: Ojārs Bušs. Personvārdi, vietvārdi un citi vārdi: izpētes pakāpieni. Rīga: LU Latviešu valodas institūts, 2003. 310 lk. Ojārs Bušsi 60. sünnipäeva puhul ilmunud artiklikogumikust: Läti kohanimede päritolust, jõenimedest, Latgale nimedest, läti ees- ja perekonnanimedest./
  59. *Valdmann, Signe. Võõrkohanimed Postimehes ja Päevalehes aastatel 1984, 1994, 2004. Bakalaureusetöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2005. Nr 35(05).
  60. +Verschik, Anna. Vaadeldes konvergentsi: eesti liitsõnad ja nende vasted Eesti vene keeles. — Keel ja Kirjandus 2005, nr 1, lk 21–34.
    /Sh eesti nimedest ja nimetustes venekeelses tekstis lk 30–31, 33./
  61. *Vesiaid, Marit. Kohanimed Pöide valla idaosas Saaremaal 1933. ning 2004. aastal. Ettekanne ESi üliõpilaskonverentsil Tallinnas. — ES 13.06.2005.
    /Tutv: Maria-Maren Sepper, KjK 2005/9, lk 769–770./
  62. *Vesiaid, Marit. Kohanimed Pöide valla idaosas Saaremaal 1933. ning 2004. aastal. Bakalaureusetöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2005. Nr 2(05).
  63. Vilo, Ago. Mööda väidetud. — Eesti Päevaleht 11.10.2005.
    /Vastuseks P. Pällile EPvl 07.10.2005./

2006:

  1. Breidaks, Arved. Ettepanek: teeviidad kakskeelseiks. — Võrumaa Teataja 21.03.2006.
    /Võru Instituudi ettepanekust lisada teeviitadele võrukeelsed nimed ja info. Paljude kommentaaridega uudis./
  2. +Hallik, Tiina; Klaus, Väino. Konverents "Mitmekeelsus ja keelevahetus läänemeresoome piirkonnas". — Keel ja Kirjandus 2006, nr 1, lk 80–82.
    /Võru Instituudi läänemeresoometeemaline konverents 20.–22.11.2005 Põlvas. Sh nimeteemalised ettekanded: Kristi Salve vepslaste koha- ja isikunimedest, Nikolai Kirsanov "Ingerimaa läänemeresoome-idaslaavi mitmekeelsus ja tagasilaenud", Marje Joalaid Novgorodimaa Äänise viiendiku keelevahetusest, Ante Aikio "Rahvaetümoloogia tähendus nimede päritolu uurimisel: Soome lapi päritolu nimed"./
  3. *Hussar, Annika. Albert ja Noora. — Pere ja Kodu 2006, nr 11, lk 30.
  4. *Hussar, Annika. Gregor ja Karoliina. — Pere ja Kodu 2006, nr 3, lk 27.
  5. *Hussar, Annika. Heidi ja Joel. — Pere ja Kodu 2006, nr 6, lk 26.
  6. *Hussar, Annika. Helena ja Magnus. — Pere ja Kodu 2006, nr 5, lk 31.
  7. *Hussar, Annika. Karl. — Pere ja Kodu 2006, nr 4, lk 42.
  8. *Hussar, Annika. Kertu ja Oskar. — Pere ja Kodu 2006, nr 2, lk 33.
  9. *Hussar, Annika. Laura ja Henri. — Pere ja Kodu 2006, nr 1, lk 29.
  10. *Hussar, Annika. Moona ja Allan. — Pere ja Kodu 2006, nr 8, lk 39.
  11. *Hussar, Annika. Siim ja Milda. — Pere ja Kodu 2006, nr 10, lk 36.
  12. *Hussar, Annika. Silvia ja Holger. — Pere ja Kodu 2006, nr 9, lk 37.
  13. *Hussar, Annika. Vivian ja Paul. — Pere ja Kodu 2006, nr 7, lk 31.
  14. Jalak, Anu. Eesti domeeninimede analüüs riigi- ja omavalitsusüksuste asutuste näitel. Bakalaureusetöö. Juhendaja Peeter Päll. Tartu 2006. 36 lk. (Nr 1499.)
    /Referat: Die Analyse der estnischen Domainnamen auf Beispiel der Staatsbehörden und Selbstverwaltungseinheiten, lk 36. Sisu: Sissejuhatus – Domeeninimed, nende koostamise reeglistikud ja soovitused Eestis – Domeeninimede päritolu ehk nimeallikad – Kokkuvõte – Kirjandus./
  15. OU:*Joalaid, Marje. Place-names on maps indicating Balto-Finnic settlement. — Proceedings of the 21st International Congress of Onomastic Sciences. Uppsala 19–24 August 2002. Vol. 2. Editors: Eva Brylla & Mats Wahlberg in collaboration with Lars-Erik Edlund. Institutet för språk och folkminnen, Uppsala 2006, lk 138–144.
    /Lõunavepsa kohanimede kajastused vene- ja rootsikeelsetes dokumentides./
  16. Kallasmaa, Marja. Emakeele Selts kohanimede kogujana 1960–2005. — Emakeele Seltsi aastaraamat 51 (2005). Tallinn 2006, lk 211–220.
    /Arvandmetega ülevaade ESi uuematest kohanimekogudest. Summary: The Mother Tongue Society as a Collector of Place Names in 1960–2005, lk 221./
  17. OU:Kallasmaa, Marja. Nime piiril. Niidaniidiaaäär. — Keel ja Kirjandus 2006, nr 1, lk 61–63.
    /Pärisnime ja üldnime piirist kohanimede näitel./
  18. +Kasik, Reet. Tekstitoimetaja töölaualt. — Keel ja Kirjandus 2006, nr 4, lk 329–331.
    /Rets: Henn Saari. Keelehääling. Eesti Raadio "Keeleminutid" 1975–1999. Eesti Keele Instituut. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2004. Sh nimeteemadest./
  19. Kiho, Toomas. Lodja tänav ja Meri plats. — Tartu Postimees 02.11.2006.
    /Tartu ajaloolistest tänavanimedest ja võimalikest pühendusnimedest./
  20. +Margus, Tiia; Roots, Hille. Tartu Ülikooli magistreid 2005. — Keel ja Kirjandus 2006, nr 5, lk 427–430.
    /Sh: Mariko Faster, "Võru- ja Setumaa kohanimede determinandid"./
  21. Meindok, Harry. Al-Idrisi Tallinna arabesk. — Keel ja Kirjandus 2006, nr 7, lk 586–588.
    /Oletus, et Al-Idrisi qlwry taga ei peitu mitte Kolõvan/Kalevan, vaid Tallinna vanem kuju Talilinn (Taliuin, Taliuri). Tallinna seletamine Taanilinnana ei olevat usutav./
  22. OU:Must, Aadu. Names as sources. The implementation of Estonian surnames in the historical research. — Proceedings of the 21st International Congress of Onomastic Sciences. Uppsala 19–24 August 2002. Vol. 2. Editors: Eva Brylla & Mats Wahlberg in collaboration with Lars-Erik Edlund. Institutet för språk och folkminnen, Uppsala 2006, lk 214–221.
    /Perekonnanimede andmebaasi kasutatavusest ajaloouurimustes./
  23. *Niitra, Mari. Tegelaste nimed laste- ja aabitsakirjanduses lapse kognitiivset arengut toetavate elementidena. — Acta Semiotica Estica 2006, nr 3, lk 127–137.
    /Summary: Characters' names as supporting elements of children's cognitive development in children's literature and school textbooks, lk 265–266./
  24. Nimi ja tänav. — Virumaa Teataja 07.06.2006.
    /Juhtkiri Rakvere tänavanimedest. Samas numbris ilmunud artikli teemal./
  25. *Otti, Kaia. Iga tänavanime taga peitub tükike ajalugu. — Postimees 04.12.2006.
    /Tallinna tänavanimede kujunemisest. Intervjuu nimekomisjoni sekretäri Marje Pukiga./
  26. OU:Pae, Taavi; Remmel, Mari-Ann. Eesti etnonüümid, võrdnimed ja piirkonnanimed. — Keel ja Kirjandus 2006, nr 3, lk 177–190.
    /Mikroetnonüümid ja piirkonnanimed pms Wiedemanni põhjal, sekka ka uuemat nimetarvitust (nt Luitemaa). Kn: Eesti; Junnumaa; Mehka; Mulgi; Setu./
  27. Pulver, Andres. Veerandsada Rakvere linna tänavat ootab nime. — Virumaa Teataja 07.06.2006.
    /Ettepanekud volikogule./
  28. OU:Päll, Peeter. Minority place names in Estonia. — Proceedings of the International Conference on Minority Names/Indigenous Names and Multilingual Areas Geonames 2005. Ljouwert/Leeuwarden, Frisia, the Netherlands, April 14–16, 2005. Edited by Karel Gildemacher, Ferjan Ormeling and Arjen Versloot, produced by Utrecht University Faculty of Geosciences - Geomedia. Dutch and German-speaking Division UNGEGN 2006, lk 38–42.
    /Saksa, vene ja rootsi kohanimedest, suhtumisest neisse läbi aegade, nimede normimise raskustest./
  29. Päll, Peeter. Uulitsavõitlus. — Oma Keel 2006, nr 2, lk 45–50.
    /Vaidlus tänava ja uulitsa kasutamise üle kohanimedes XX sajandi algul./
  30. *Päll, Peeter. Проблемы упорядочения топонимики и антропонимики в Эстонии. — Kalbos kultūra 79 (2006), lk 118–123.
    /Eesti isiku- ja kohanimekorraldusest./
  31. +Ross, Eevi. Lugeja uitmõtisklusi hõlmamatu üle. — Keel ja Kirjandus 2006, nr 3, lk 243–246.
    /Rets: Arad veed ja salateed. Järvamaa kohapärimus. Tartu 2004./
  32. +Rätsep, Huno. Kust need loomad nimed said? — Oma Keel 2006, nr 2, lk 13–27.
    /Sh lk 15 ka loomanimetustest muistsetes Eesti kohanimedes./
  33. *Saar, Evar. Moenimi Järveääre. — Maaleht 28.12.2006.
    /Talunimemoest, eristamatutest nimedest./
  34. +Salve, Kristi. Vale-Jürist, Sehvtjeviitenist ja Turak Tuhkapusjast. — Keel ja Kirjandus 2006, nr 2, lk 159–162.
    /Rets: Risto Järv. Eesti imemuinasjuttude tekstid ja tekstuur. Arhiivikeskne vaatlus. Dissertationes folkloristicae Universitatis Tartuensis 7. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005. Sh muinasjuttude koha- ja isikunimedest./
  35. +*Sepp, Lembi. Elanikud linna all: nimekooslus ja kohapärimus. Linnaaluste küla Rapla kihelkonnas. — Linna-alused (= Pro Folkloristica XIII). Tartu 2006, lk 151–171.
    /Kn: Linnaaluste; Keava./
  36. Tarvel, Enn. Veel kord eesti -vere kohanimedest. — Haridus 2006, nr 3-4, lk 44–45.
    /Oletab, et vere-nimed võivad kajastada pärisnime ja asulat tähistava sõna kombinatsiooni, skandinaavia keeltes on ver või vær, mis märgivad kalastuskohta vms (indoeuroopa *uer)./
  37. +Tedre, Ülo. Jutt on see kooruke... — Keel ja Kirjandus 2006, nr 3, lk 246–248.
    /Järvamaa kohapärimuse raamatust "Arad veed ja salateed" (2004)./
  38. Tohvert, Elen. Tartu ärinimede keelsuse analüüs (1990.–1991. ja 2001.–2005. aastate võrdlus). Bakalaureusetöö. Juhendaja Peeter Päll. Tartu 2006. 50 lk. (Nr 1491.)
    /Summary: Lingual analysis for company names in Tartu, lk 42. Sisu: Sissejuhatus – Ärinimi: Ärinime kujunemine, Nimeteoreetilist tausta, Ärinimede reguleerimine seadustega, Ärinimede keelsus, Nime tähendus ärimaailmas – Tartu ärinimede keelsuse analüüs: Omasõna struktuuriga ärinimed, Võõrsõna struktuuriga ärinimed, Muu struktuuriga ärinimed, Kahe ajavahemiku võrdlus – Kokkuvõte – Kirjandus – Lisa 1. 1990.–1991. aastal Tartus registreeritud ärinimed – Lisa 2. 2001.–2005. aastal Tartus registreeritud ärinimed./

2007:

  1. *Alas, Marit. Kohanimede muutumine Pöide vallas Saaremaal. Ettekanne ESi üliõpilaskonverentsil Tallinnas. — ES 26.09.2007.
  2. +Ernits, Enn. Kaude laenatud sõnade põnev päritolu. — Oma Keel 2007, nr 2, lk 16–23.
    /Sh hansa seostest isikunimedega (Hans, Anna jne)./
  3. OU:Ernits, Enn. Taas vere-lõpulistest kohanimedest. — Keel ja Kirjandus 2007, nr 11, lk 907–915.
    /Varasematest tõlgendustest. Seostest sõnaga вервь, Vene ver-algulistest kohanimedest, mari wer; -vere võimalikud tähendused 'äär', 'mets' või 'kallas'; nimede vanusest. Summary: Once More On -vere-Final Place Names, lk 936. Kn: Värati./
  4. +Faster, Mariko. Üts suur raamat. — Keel ja Kirjandus 2007, nr 9, lk 754–756.
    /Rets: Kuiss vanal Võromaal eleti. Valimik murdekorrespondentide murdetekste VI. Tallinn 2005. 771 lk. Sh ebajärjekindlast kohanimepruugist./
  5. +Hallik, Tiina; Klaus, Väino. Konverents "Läänemeresoome kodu". — Keel ja Kirjandus 2007, nr 1, lk 78–80.
    /Võru Instituudi läänemeresoome konverents, sh nimeteemaliste ettekannete lähem tutvustus: Evar Saar "Võromaa eri külli nimesüsteemest", Nikolai Kirsanov Lääne-Ingerimaa venekeelsetes kohanimedes esineva ы päritolust, Janne Saarikivi "Läänemeresoome kristluse-eelsete isikunimede uurimisest", Marje Joalaid "Kelle kodu siin enne oli?"/
  6. +Hint, Mati. Brotze väljaande filoloogilisi probleeme. — Keel ja Kirjandus 2007, nr 5, lk 405–412.
    /Johann Christoph Brotze "Estonica" (Tallinn 2006) retsensioon. Sh paljudest nimeprobleemidest: baltisaksa kohanimede, eriti tänavanimede tõlkimisest eesti keelde. Koostajail oli raskusi nimedega Nyenskans ja Ninigal (jõenimena)./
  7. *Hussar, Annika. Eesnimed sajandivahetuse Eestis. Ettekanne Eesti keele- ja mälupäeval Peterburis. — ES 17.03.2007.
  8. +Hussar, Annika; Kilgi, Annika. Emakeele Seltsi üliõpilaskonverents. — Keel ja Kirjandus 2007, nr 12, lk 1008–1009.
    /Sh: Marit Alas Saaremaa Pöide valla kohanimedes toimunud muutustest 1787. ja 1933. aasta ning tänapäeva materjali põhjal./
  9. OU:Hussar, Annika. New Estonian names a hundred years ago. — Proceedings of the 21st International Congress of Onomastic Sciences. Uppsala 19–24 August 2002. Vol. 3. Editors: Eva Brylla & Mats Wahlberg in collaboration with Rob Rentenaar. Institutet för språk och folkminnen, Uppsala 2007, lk 143–150.
  10. OU:Hussar, Annika; Päll, Peeter. Das estnische Personennamensystem. — Europäische Personennamensysteme. Ein Handbuch von Abasisch bis Zentralladinisch. Herausgegeben von Andrea Brendler, Silvio Brendler. Baar, Hamburg 2007, lk 170–187.
  11. *Ilves, K. Place-names about life by the sea – an archaeological perspective on the Estonian Swedish landscape. — Folklore 2007, nr 34, lk 89–104.
  12. OU:Kallasmaa, Marja. Mida teha vere-nimedega? — Keel ja Kirjandus 2007, nr 6, lk 449–462.
    /vere-nimede varasematest seletustest; -vere esi- ja järelkomponendina. Võimalikud tõlgendused ja edasist uurimist vajavad hüpoteesid. Summary: What to Do with Vere-Initial Names? lk 511–512./
  13. *Laurits, Leelo. Määntsit nimmi mi Võromaal pinele ja kassõlõ panõmi? — Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 2008. aastaga pääle. Võro Selts VKKF 2007, lk 56–60.
  14. Matthews, Philip W.; Päll, Peeter. Māori names for countries – endonyms or exonyms? — Exonyms and the International Standardisation of Geographical Names. Approaches towards the Resolution of an Apparent Contradiction. Edited by Peter Jordan, Milan Orožen Adamič, Paul Woodman. LIT, Wien 2007, lk 185–201.
  15. *Pesti, Olavi. Kuressaare tänavanimed muutuvas ajas (1). — Oma Saar 16.11.2007.
    /26. oktoobril kohanimepäeval esitatud ettekande tekst./
  16. *Pesti, Olavi. Kuressaare tänavanimed muutuvas ajas (2). — Oma Saar 23.11.2007.
    /26. oktoobril kohanimepäeval esitatud ettekande tekst./
  17. Päll, Peeter. Romanization systems for geographical names. — Technical reference manual for the standardization of geographical names. United Nations Group of Experts on Geographical Names. United Nations Department of Economic and Social Affairs. Statistics Division, New York 2007, lk 1–82.
  18. Päll, Peeter; Matthews, Philip W. Some linguistic aspects of defining exonyms. — Exonyms and the International Standardisation of Geographical Names. Approaches towards the Resolution of an Apparent Contradiction. Edited by Peter Jordan, Milan Orožen Adamič, Paul Woodman. LIT, Wien 2007, lk 69–79.
  19. *Raidmaa, Ilona. Perekonnanimed Harju-Jaani kihelkonna mõisates 1835. aastal. Juhendaja Peeter Päll. Tartu 2007. (Nr 1546.)
  20. Rätsep, Huno. Kui kaua me oleme olnud eestlased? — Oma Keel 2007, nr 1, lk 5–15.
    /Sh nimede Eesti(maa), Russ (Rootsi) päritolust, nimetusest maarahvas jm./
  21. OU:*Saar, Evar. Võrumaa erinevatest nimesüsteemidest. — Õdagumeresoomõ kodo. Läänemeresoome kodu. Toim. Helen Koks ja Jan Rahman. Võro 2007, lk 87–106.
  22. *Saarõ Evar. Minkast kõnõlõsõ pini- ja kassinime? — Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 2008. aastaga pääle. Võro Selts VKKF 2007, lk 61.
  23. *Vahter, Tauno. Kuidas linnad endale nime said. — Täheke 2007, nr 1, lk 17.
    /Riikide pealinnade nimeseletusi./
  24. +Viitso, Tiit-Rein. Nn vaegomadussõna ja selle taust. — Keel ja Kirjandus 2007, nr 11, lk 878–887.
    /Nn käändumatu omadussõna eri tõlgendustest. Ka kohanimelähtestest sõnadest./

2008:

  1. *Alas, Marit. Kohanime muutumine kui nimekasutaja vajadus. — Oma Keel 2008, nr 1.
  2. Alas, Marit. The Changing of Place Names in Pöide Parish, Saaremaa, Estonia. — 23rd International Congress of Onomastic Sciences. York University / Université York, Toronto, Canada, August 17–22, 2008. Congress Guide / Guide du congrès / Kongressführer. Toronto 2008, lk 16.
  3. *Aotäht, Aivar. Pärsti vald langetas enneolematu otsuse. — Sakala 25.10.2008.
    /Elaniku palvel pandi järvele nimeks Kamaveski järv./
  4. Faster, Mariko. Contractions in Balto-Finnic Place Names. — 23rd International Congress of Onomastic Sciences. York University / Université York, Toronto, Canada, August 17–22, 2008. Congress Guide / Guide du congrès / Kongressführer. Toronto 2008, lk 26–27.
  5. Hussar, Annika. Changes of Estonian First Names in the 19th Century. — 23rd International Congress of Onomastic Sciences. York University / Université York, Toronto, Canada, August 17–22, 2008. Congress Guide / Guide du congrès / Kongressführer. Toronto 2008, lk 33–34.
  6. Joalaid, Marje. Balto-Finnic Personal Name Suffixes. — 23rd International Congress of Onomastic Sciences. York University / Université York, Toronto, Canada, August 17–22, 2008. Congress Guide / Guide du congrès / Kongressführer. Toronto 2008, lk 35.
  7. OU:Kallasmaa, Marja. Mitmetisus Eesti läänesaarte kohanimede seletamisel. — Emakeele Seltsi aastaraamat. 53. Tallinn 2008, lk 38–46.
    /Summary: Pluralism in the place name etymologies of West-Estonian islands, lk 47./
  8. *Kukk, Jüri E. Külarahvas valib kahe nime vahel. — Sakala 02.10.2008.
    /Tarvastu valla Soe küla elanikud kaaluvad, kas mitte kunagise ühismajandi järgi nimeks panna Vambola. Algataja on Elmar Kallas, endine majandijuht. Vastus 08.10.2008 Sakalas./
  9. *Läänemets, Kaia. Ärinime olemus ja ettevõtja ainuõigus ärinimele. Magistritöö. Juhendaja A. Kalvi. Tartu Ülikool, õigusteaduskond, äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetool. Tartu Ülikool, Tartu 2008.
  10. Neetar, Helmi. Eduard Leppiku pikk tööelu on jõudnud õhtusse. (11. X 1924 – 19. V 2008) — Keel ja Kirjandus 2008, nr 7, lk 574–575.
  11. +Pae, Taavi. Miks Ugala on Viljandis. — Keel ja Kirjandus 2008, nr 11, lk 879–884.
    /Ugala ~ Ugandi nimevariantidest ja etümoloogiast, Kuhlbarsi seletusest Ugala nimele, Ugandi piiridest, Viljandi teatri nime saamisloost./
  12. *Pihlak, Jaak. Soe küla põline nimi on hoidmist väärt. — Sakala 08.10.2008.
    /Viljandi muuseumi direktor Jaak Pihlak on vastu Soe küla nime muutmisele (vt 02.10.2008 Sakala)./
  13. OU:Päll, Peeter. Conventional names or exonyms in Estonian. — Proceedings of the 21st International Congress of Onomastic Sciences. Uppsala 19–24 August 2002. Vol. 4. Editors: Eva Brylla & Mats Wahlberg in collaboration with Dieter Kremer & Botolv Helleland. Institutet för språk och folkminnen, Uppsala 2008, lk 384–389.
  14. Päll, Peeter. Historical Multilingualism of Street Names in Estonia. — 23rd International Congress of Onomastic Sciences. York University / Université York, Toronto, Canada, August 17–22, 2008. Congress Guide / Guide du congrès / Kongressführer. Toronto 2008, lk 47.
  15. +Rõõmussaar, Mariliis. Vere-lõpuliste kohanimede paiknemine ja seosed maastikukomponentidega. Magistritöö geoinformaatikas ja kartograafias. Juhendaja Raivo Aunap. Tartu 2008. 61 lk. (Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond. Geograafia osakond.)
    /Sisu: Sissejuhatus – Vere-lõpuliste kohanimede uurimine: Kohanime mõiste ja liigitamine, Levinumad topoformandid Eestis, Levinumad teooriad vere-lõpuliste kohanimede päritolu kohta – Andmed ja metoodika: Metoodika, Töös kasutatud andmed ja tarkvara – Tulemused: Üldised paigutusnäitajad, Maakattetüüpide jaotus, Muldade paiknemine vere-lõpuliste kohanimede suhtes, Pinnamood ja -kate, Vere-lõpulistele kohanimedele sobilike alade leidmine – Arutelu – Kokkuvõte – Tänuavaldused – Kasutatud kirjandus. Summary: Location of the place-names with vere-affix and their connection with landscape components, lk 50–51./
  16. Saar, Evar. Die meistgebrauchten Wege der Ortsnamengebung in Võrumaa, Estland. — 23rd International Congress of Onomastic Sciences. York University / Université York, Toronto, Canada, August 17–22, 2008. Congress Guide / Guide du congrès / Kongressführer. Toronto 2008, lk 52.
  17. OU:Saar, Evar. Võrumaa kohanimede analüüs enamlevinud nimeosade põhjal ja traditsioonilise kogukonna nimesüsteem. Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis. 22. Tartu Ülikooli kirjastus, Tartu 2008. 238 lk + CD.
    /Sissejuhatus: Uurimuse eesmärk, Töö ülesehitus ja materjal, Sünkroonilise kohanimeuurimise kujunemine, Nimede struktuuri puudutavad mõisted – Võrumaa kui kohanimekeskkond: Ajaloolise Võrumaa alade loetelu ja kihelkondade pindala, Asustuse kujunemise ja kohanimesüsteemi seosed, Isikunimede mitmekesisus, Loodus nimetekke suunajana, Asustuse struktuur 20. saj alguses – Nime saanud kohad ja nimede apellatiivsed põhiosad: Andmebaasi teave nimeobjektidest, Kõige levinumad apellatiivsed põhiosad, Kesksete liigisõnade osakaal eriliigiliste kohtade nimedes – Kõige levinumad täiendosad: Täiendosade loendamise ja rühmitamise põhimõtetest, Ruumisuhteid väljendavad täiendosad, Adjektiivsed täiendosad, Loodusterminid ja pinnasesõnad täiendosadena, Kultuurmaastikuterminid ja artefaktid, Taimenimestik ja maastik taimeliigi järgi täiendosades, Metsloomad ja metsloomanimetustest isikunimed täiendosades, Koduloomad ja koduloomanimetustest isikunimed täiendosades, Eesnimed ja muud isikunimed, Inimese apellatiivsed nimetused, Inimkultuuri esemed ja ained, Inimese hingeline ümbrus, Kohanimed, analoogilised siirdnimed ja vastavad liitapellatiivid, Käsitletud atribuutide statistika – Kõige harilikumad nimed ja nimemallide levikud – Lokaalsed nimesüsteemid – Kokkuvõte – Kirjandus. Referat: Die Analyse der Toponymie von Võrumaa nach den häufigsten Namengliedern und das Namensystem der traditionellen Gemeinschaft, lk 214–221./
  18. *Seppo, Raivo. Elavad nimed. Olion, Tallinn 2008.
  19. +Zabrodskaja, Anastassia. Tudengid emakeele teemadel emakeelepäeval. — Keel ja Kirjandus 2008, nr 7, lk 567–569.
    /14. märtsi üliõpilaskonverentsist Tallinna Ülikoolis. Sh Marit Alas kultuur- ja loodusnimede muutumise erinevustest./
  20. +Tóth, Szilárd; Ernits, Enn. Ungari fennougristi raamat eesti keeles: kontekst ja probleemistik. — Keel ja Kirjandus 2008, nr 1-2, lk 111–114.
    /Rets: Pál Hunfalvy. Reis Läänemere provintsides. EKSA, Tallinn 2007. 311 lk. Sh kohanimede (Võrtsjärv, Paldiski jt) edasiandmise probleemist tõlkes./
  21. +Valge, Jüri. Rahvusvaheline keelekonverents Väike-Maarjas. — Keel ja Kirjandus 2008, nr 11, lk 908–913.
    /Sh Ilmar Tomuski ettekanne "Eesti keelepoliitikast 1988–2008", milles pikemalt juttu ka kohatust eesnimemoest enne nimeseaduse jõustumist (paljude näidetega)./
  22. *Veltsmaa, Asta. Ühe kohanime imepärasest saatusest... — Harju Elu 07.11.2008.
    /Turbuneeme-Turbaneeme nime kujust/