Lüganuse murrak
esindab Alutaguse murrakuid kirderannikumurde idaosas.
Ka Lüganuse murdekeelt iseloomustavad n-ö soomepärased keelejooned. Eesti keeles nii tavalist II väldet siin pole, (üli)pikk sulghäälik vaheldub lühikesega (lukko : lugo, loppu : lobu) ning vältevaheldus puudub (silmä : silmäd, mõlemad III vältes). Kaashäälikuid ei peenendata (puudub palatalisatsioon), täielik pole olnud ei sisekadu (aukulikkone ’auklik’, seisuma, tundema, lahtinane ’lahtine’) ega lõpukadu (alli ’hall’, seula ’sõel’, ääsi, võimalikku). Säilinud on algne ns-ühend (küns ’küüs’ : künned, läns ’lääs’ : lännest), ht-ühend on muutunud st-ks (purjestama, vahestamma), kael- või naerma-tüüpi sõnades esineb u-line diftong (siuluma ’sõeluma’, kaura, neula, naurab). Kui kirderannikumurdes üldiselt õ-d ei esine, siis Lüganuse-Jõhvi alal on seda õige rohkesti (kõrjada ’korjata’, kõik, õskan ’oskan’, õstaja ’ostja’, võttama), nii nagu ka vadja keeles ja idamurdes.
Vormiõpetusest tuleks esile tõsta vana i-mitmusega liitunud de-mitmust (kaludel, luidest, leibidelle), je-lõpulist mitmuse omastavat (randuje, lühemäije) ning sisseütlevat käänet (tubaje, küläje), oleva käände esinemust (sulasenna, juobunenna) ja maie-lõpulist ma-tegevusnime (õlemaie ’olema’, menemäie ’minema’). Nüüdisinimesele meenutavad need vist pigem rahvalaulude keelt. Tingiva kõneviisi eripäraks on olnud kahekordne tunnus (saisesin ’seisaksin’, katsosesin ’vaataksin’), nud-kesksõna on mitmuses (n)ned-kujuline (eiväd viitsined ’ei viitsinud’, ruossetanned ’roostetanud’). Vanasti on pöördunud ka eitusverb: minä en, sinä et, tämä ei, me emmä, te että, näväd eväd (tule).
Kui soovid süveneda, vaata:
- Must, Mari. Kirderannikumurde tekstid. Eesti murded V. Toimetaja Helmi Viires. Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut. Tallinn, 1995. 724 lk.
- Must, Mari. Kirderannikumurre. Häälikuline ja grammatiline ülevaade. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus, 1987. 408 lk.
- Norvik, Piret. Kirderannikumurde sõnavaralisi suhteid. – Inter dialectos nominaque. Pühendusteos Mari Mustale 11. novembril 2000. Koostanud ja toimetanud Jüri Viikberg. Tallinn: Eesti Keele Instituut, 2000, lk 184–201.
- Söderman, Tiina. Lexical Characteristics of the Estonian North Eastern Coastal Dialect. Studia Uralica Upsaliensia 24. Uppsala, 1996. 184 lk.
- Toikka, Kaja. Kirderannikumurde idaosa murde- ja keelekontaktid. Magistritöö autoreferaat. Tallinna Pedagoogikaülikool, 2000. 16 lk.
- Viitso, Tiit-Rein. Virumaa keeled. – Virumaa. Koguteos. Koostaja K. Saaber. Lääne-Viru maavalitsus, Ida-Viru maavalitsus, 1996, lk 390–401.