Kodavere kihelkond
Ida-Eestis Põhja-Tartumaal on teada 15. sajandist. See on Peipsi-äärse madala rannikuala piirkond.
13. sajandi alguses oli Kodavere kohal ühe kihelkonnaga Soopoolitse väikemaakond (mis võis kuuluda ka Vaiamaa koosseisu). Kodavere ala peakants Alatskivi linnamägi pärineb II at algusest.
13.–16. saj kuulus Kodavere Tartu piiskopkonda (arvatavasti 14. sajandist Uue-Kastre ametkonda). Saksakeelne nimekuju on Koddafer. Lauri Kettuneni arvates (1956) on nimi seotud sõnaga koda 'maja, hoone, suveköök'.
1342. aastal on mainitud Kodavere kirikut (Sobolis) ja 1443. a kihelkonda (Kotefer), 1743. aastal märgitakse eesti keeles Koddawerre.
Liivi sõja aegu, kui Tartu piiskopkond oli Vene võimu all, Kodavere kirik hävis ning 1627. aastal mainitakse kabelit, 1634. a saadi ametisse kirikuõpetaja.
1671. a valmis kirik ja pärast Põhjasõda valmis uus kirik 1730. aastal.
1777. a valminud Kodavere Mihkli kiriku neljas, varaklassitsistlik hoone püsib tänini.
Alatskivil oli kabel juba piiskopiriigi ajal. 1812. a valmis abikirik (uuendatud 1866).
Mõis oli piiskopiriigi ajal ainult Alatskivil, Poola võimu ajal lisandus Ranna mõis.
I at lõpus ja 12.–15. saj segunes khk-a asukate sekka hulk vadjalasi ja venelasi, kes aja jooksul eestistusid nii nagu ka 16. saj lõpu ja 17. saj alguse rohkete vene rannaasukate järglased. Hilisem eestivene tänavküladena paiknev rannaasustus pärineb 18. sajandil tulnud (pms vanausulistest) põgenikest.
1688. aastat peetakse kihelkonna hariduselu alguseks.
1766. a ehitati Alatskivi koolimaja.
Talude päriseksostmine algas 1853. aastal.
1861. a rändas suur hulk Alatskivi talupoegi Krimmi.
Haldusjaotus
13. saj–1925 Kodavere kihelkond
1925–1950 Kodavere kihelkond
1934. a 505 km², 12 000 elanikku
Pala vald
1922. a 2898 elanikku, 1934. a 2773 elanikku
1950–1991 Pala kn
1973. a 164 km², 1975 elanikku
1992–2017 Pala vald
2001. a 157 km², 1500 elanikku
2017. a 157 km², 1072 elanikku
Elanikke
| aasta | khk | Pala vald/kn |
| 1782 | 3696 | |
| 1881 | 10 753 | |
| 1922 | 2898 | |
| 1934 | 12 000 | 2773 |
| 1973 | 1975 | |
| 1992 | 1482 | |
| 2001 | 1500 | |
| 2017 | 1072 |
1897 – Kodavere kirikuvald Pala valla koosseisus.
1945 – Pala vallas moodustati Jõe, Pala ja Ranna kn.
1950 – Pala kn-ks ühendati Pala ja Ranna, 1954. a liideti ka Jõe kn.
1964 – Pala kn arvati Tartu rajoonist Jõgeva raj koosseisu.
1992 – Pala kn nimetati Pala vallaks Jõgevamaal.
2017 – haldusreformi käigus liideti Alatskivi, Pala, Peipsiääre ja Vara vald ning Kallaste linn uueks Peipsiääre vallaks (652 km², 5506 elanikku).
Kodavere khk-ast Pala vallast oli pärit keeleteadlane, hõimu- ja karskustegelane Villem Ernits (1891–1982).
Alatskivi ('alumine vesiveski') – alevik Alatskivi jõe ääres (1979. a 356 elanikku), u 4 km Peipsist. Alatskivi Linnamägi pärineb II at algusest. Alatskivi mõisat (Alleskiue) on mainitud 1601. aastal, peahoone ehitati 1876–1882. Alatskivi külakool rajati 1766. aastal.
Alatskivi oli Tartumaa vald 1867–1950, siis loodi Alatskivi kn (1979. a 175 km², 1636 elanikku), millest sai aastail 1991–2017 taas Alatskivi vald (2001. a 128 km², 1624 elanikku, 2017. aastal 1263 elanikku).
Pala – küla Saare-Kodavere mnt ääres (1989. a 337, 2012. a 197 elanikku). Esimest korda mainitud 1585 (Palowas, Palauasmal), hiljem jagunes Suur- ja Väike-Palaks. 1701. aastal eraldus Pala mõis (Palla) Jõe (Jaegal) mõisast. Hiljemalt 19. sajandist on Kodavere kirikuvald kuulunud Pala valla koosseisu.
Soopoolitse – muistne ühe kihelkonnaga väikemaakond hilisema Kodavere khk-a alal. Ajalooallikais mainitud 1224 Soboliz, 1229 Sobolitz; Vene kroonikais 1242 do Suholitšskogo berega. Soopoolitset on seostatud ka hilisema Võnnu khk-a alaga, mis ei välista võimalust, et mõlemad alad kandsid sama nime ('soopoolse').
Vaiga ehk Vaiamaa – Eesti muinasmaakond ja -kihelkond (Wayga, Waiga, Wegele) praeguse Jõgevamaa alal. Nimi seostub ilmselt vadjalastega (ka on hilisema idamurde, eriti Kodavere murdekeeles ühisjooni vadja keelega). Vaiga hõlmas 13. saj alguses 1000 adramaad, Henriku Liivimaa kroonikas on mainitud Riole ja Somelinde linnust.
1224. a maadejagamisel läks Vaiga põhjaosa (Iisaku, Avinurme, Torma, Laiuse) Saksa Ordu ning lõunaosa (Kodavere, Maarja-Magdaleena, Palamuse) Tartu piiskopkonna valdusse. Pole päris kindel, kas Vaiamaa koosseisu kuulus ka Kodavere khk-a ala. Oletatakse, et see võis moodustada Soopoolitse väikemaakonna, mille keskus oli Alatskivi. See viitab ühtlasi tõenäosusele, et Vaiamaa jagunes mitmeks, üksteisest eraldatud asustusrühmaks ning tema aluseks ei olnud üksainus kihelkond.
Kirjandust
- Eesti Entsüklopeedia IV (sub Kodavere). Tartu: Loodus, 1934, vg 884–885.
- Eesti Entsüklopeedia 4 (sub Kodavere). Tallinn: Valgus, 1989, lk 609.
- Moora, Aliise 1964. Peipsimaa etnilisest ajaloost. Ajaloolis-etnograafiline uurimus eesti-vene suhetest. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. 368 lk.
- Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed I. Toimetanud M. Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus. 316 lk.
- Tartumaa. Eesti I. Maateaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus. Eesti Kirjanduse Seltsi Kodu-uurimise Toimkonna väljaanne 6. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925. 740 lk.
- www.peipsivald.ee
- Kodavere kohanimed