Pikne süütab küla

 `Niske palav, ilm õli‿ja, emä `ütleb et, et ta lä.. lähäb `einä`maale et `õlga nüüd `lapset tuas ja. Ja, ku akkab müristämmä ja `panga siiss `ukset `kinni `ärgä `mengä `õue‿ja. Ja ise pidi akkama `einä`maale menemä ja `meie, palav ilm õli‿ja, `kaivu `juures, nooh, `lastel `niskene `lollus ka, et `viskama, nüüd `kuuet `seljäst ärä, ja siis akkama ujumaje. Panima `vanni `sisse vett `siss‿se `suuremb õde `vinnas vett `vanni‿ja, `päikene tegi se `suojast ja, `meie `kiskusimma sis, `kuued `seljäst ärä ja sis‿`särgi pääl olima, `viskasivad siis igä‿ühele vis.. `luopisimma vett siis `selgä. Jaa‿ja. `Särgid `läksiväd siis `märjäst ja võttima `särgid `seljäst ärä panima, `sinne `aia `pääle siis `kuivamaje `sinne tua, `seinä ligidälle kõhe, `kaivu `juure‿ja, siis panima `kuued `üksi `selgä‿ja, et `särgid `kuivavad sääl‿ja.

Vähä aig õli sedä vahet ja, akkas müristämmä ja `välku, `lüömä ja `leigi, kõhe majad põlemaje. Ja mei `särgid `jäivätki kõik `aia `pääle `kuivamaje, `sitsi `kuued `üksi `seljäss, `miska `jäimä siis sest tulest, `saima, `kõrvale. Jaa‿ja. Kui emä ei õless õld. Emä õless `einä`maale mend, võib‿õlla `meie õlesima põlened kõik tuppa, `meie õlesima õld tuas `varjul ja, `emmä õles `tiedäntki, kõik, `rahvas õlivad `einämaal, `ninda et ei õld `kelgi, kedägi kodo kui, mõned vanad‿inimised, ja mõnes kõhas `vaide `lapsed. Aga meil õli jälle, `juhtus emä kodo olema, `karjapoiss õli, ka sääl‿ja. Emä läks `sinne maja `este kus nüüd sie, põlemine akkas, jaa. `Kange `tuule uog tuli ja või tämä pääst rätte ärä, ta akkas maast sedä rätte võttama ku ... ja se, käräkäs käis ja vahib, kodo `puole ja, juo `meie majad ...

Haldjas

 `Räägiti alali ikke, ikke `niiskesi, `nõidussi ja `aldijuid‿ja. Jaa‿ja. Siis, `meie õlima `lapsed siis `kuulasimma ikke ku vanad‿inimised jälle juttustetti ja `räägiti. Et kui on `aldijas. `Aldijas `näidäb, majas `endäst, et sie tuob, `kahju, maja. Ehk `õnnetust. Ja kolm `päivä, `enne sedä kui sie, `meie majad põlema `läksiväd noo mina olin siis, `seitse ja puol `aastat vana. Jaa‿ja, õlima `väikses tuas sääl ja kõda õli ies ja siis sääl, õli `korssen nagu nüüd `siingi on ja, `uksest tulima, `korssna vahe õli sääl `lahti viel‿ja. Mina tulen ies sääld `uksest ja `aldijas, `sõisas siis sääl `seinä `ääres, `vasta `korssna, `korssna ja sääl `seinä `ääres. Sie õli `ninda ku üks `kümme `aastane `poisikene `ninda suur. Ja tämä õli `niiskene. Vesi`alli `niiskene ilus õbe`alli. Ja siis, `ümmärgune nägo õli ja `mustad `silmäd õlivad ja `niske pisikene nenä õli‿ja, ja kääd õlivad kõik `allid ja `sõisas sedä‿modi sääl ja mina, tulin esimist `uksest ja, akkasin, `jusku `ehmätäsin akkan kisa `ütlen‿et `aldijas, `lapsed ja, sedä‿modi tämä vajos `tõstas kääd ülesse, vajos `sinne `korssna vahele.

Jaa, minul, mull‿on `ninda `mieless, `ühte`puhku vahest õlen `nüütki `üöse ülevel `mõtlen `õmmetegi et, et `kuida tämä `õmmetegi `näitäs‿ja. `Jälle õlima ise kodo emä õli `einämaal. Tulen ko.. kodo, enä.. enämb `emmä `tõhtind tuppa `mennä egä. Egä `sinne `kambri egä kõda, õlima `süömättä kõhe `õhtast `saadik `õvves `vaide, `mi·tmeke·ste ja, `kartasimma siis sedä `aldijast et `aldijas õli. Ja `ninda `kaua ku emä tuli kodo siis nuttasimma `õvves `uotasimma, `meie õlema nüüd `süömättä kõhe, `emmä tõhi tuppa `mennä‿et, et `aldijast nägimä.

Lindistanud Mari Must, Aino Källo, Mart Mäger1961 Unikülas. – EMH 304.