MURDEKIIKER. EESTI MURDENÄITEID KÕNES JA KIRJAS

· Murdekiiker – lähivaade eemalt

Murdekiiker on omamoodi kaugpilk ja ühtlasi lähivaade eesti murdeilma. See on elavast keelest kogutud materjal, mida on varemalt tehtud kättesaadavaks tekstivalimike, plaatide, kassettide või CD-ROM-i abil ja millega nüüd pääseb tutvuma veebist otsekui kiikriga. Murdekiiker on lühim tee vana ehtsa murdekeeleni, see on vaid hiirekliki kaugusel.

· Murdekiiker – murdekeel vaateväljas

Teravustatud vaatevälja mahub 12 omaaegse kihelkonna keelt ehk murrakut, mis on valitud esindama kõiki Eesti murdealasid. Oma kõrvaga kuuleb ehtsat murdekõnet tosina keelejuhi pajatustes (aastaist 1938–1973), kuulamise kõrvale saab lugeda nendesamade murdelugude tekste, jutustustele on lisatud kirjakeelne tõlge. Külanimi, kust murdepala talletatud, on kihelkonnakaardil punases kirjas. Keelenäidetele taustaks paistab murdekiikrist veel põhiandmeid kihelkondade, murdekeele, sõnavara ning keelekogude kohta. Nupukad leiavad eest ka nuputamist.

· Murdekiiker – murre kõnes ja kirjas

Murdekiikri eelkäija oli Eesti Keele Instituudi murdekogude alusel loodud CD-ROM „Eesti murdeplaat“ (2002), mille sisuaines on nüüdseks kolinud veebi. Uudsel kujul valminud Murdekiiker on optimaalne kombinatsioon murdekõnest, pildist ja kirjasõnast. Ideid ja plaane on tehniliselt teostanud Marko Petron, kaasamõtlejateks olid Indrek Hein, Mari-Liis Kalvik, Tiina Laansalu ja Tõnis Nurk.

01. veebruaril 2018

Jüri Viikberg

Jüri Viikberg. Murdekiiker. Eesti murdenäiteid kõnes ja kirjas. Tehniline teostus Marko Petron, toimetajad Mari-Liis Kalvik, Tiina Laansalu. Eesti Keele Instituut, 2018.  Veebiväljaanne. http://www.eki.ee/murded/kiiker