Väike valik Lüganuse murraku sõnavara
aabets : -i aabits
aagama haarama, kinni püüdma; ahnitsema
aagerdamma ahnitsema
aariklane haraline, haruline
aaru reha
aavlane herilane
ablema ahnitsema
ahnuma ahnelt sööma, kugistama
ahtlane kitsa-, väiksevõitu
aigamiste aeglaselt
alene naistesärgi alumine takune jätk; koogipõhi
alun : -a maarjajää
appatus : -e nahaparkimise vedelik
arvokeine harv, hõre
asendama asetsema, paiknema
eine toidupala, -raas
einustamma ennustama
eit : eide vanaema
erili eraldi, omaette
erk(u) : ergu magustoit, hõrgutis
erkoma (tagasi) paranema, toibuma
eräline eri, eraldi olev
ikkemä nutma
ivama odrapäid puhastama, ohteid eemaldama
jahkama jah-sõna ütlema
jurma laisk, aeglane
jõvepuu tiheda peene süüga puu
järjessutte järjestikku
järsku ühtjärge, pidevalt
kaasamies pruudi saatja pulmas
kaasik : -u pruuttüdruk
kaba : kava palkhoone nurk
kama praht, rämps
kanermu kanarbik
kangane linane
kars : karsi heinavõrk
karsima kraasima; laasima
karvussille karvupidi (kokku)
katsuma vaatama
kehtima kestma, jätkuma
keitama keetma
kidemmed kalarapped
kie : kene kes : kelle
kihuma sügelema
kihutama hammustama (putuka kohta); sügama
kiista võidu
kiur : kiuru lõoke
kolgispuu linalõuguti
kolkima linu lõugutama, linaluid murdma
konts : kontsu riideräbal, kalts
kouk : kougu konks; (kael)kook
koukima kartuleid võtma; urgitsema; nahka koogutama
kreisima sisse piirama (jahilooma)
kubu : kuu linnupugu
kukk : kukke õis, õile
kukketamma õitsema, õilmitsema
kulistama kudrutama (tetrede kohta)
kulliss kull
kullukene kuljus, kurin
kulusk : -a kuljus, kurin
kuap : kuaba kartulikoobas
kumm : kumma ime, uskumatu lugu
kuppar : -i kupulaskja
kuppima kuppu laskma
kõrb : kõrve põlismets, laas
kõrraline külakarjase abiline
kõõs kunas, millal
käispääd käised, rahvariidepluus
käli mehe vennanaine
küürik : -e küürakas
laantanu rahvariiete juurde kuuluv naistemüts
laba : lava (taime)lava
labene (taime)lava
lahjad veimed, pruudikingid pulmalistele
lappama kihiti kokku panema (nt kalavõrku, heina)
lapsukene tütarlaps, väike tüdruk
lautima laduma; punuma
lehotus : -e kerglane, liiderlik, tujukas
lennane lellenaine
lett : ledi juuksepats; kääritud kanga palmik
lettuss : -ussi paeluss
levendäne heie, kraasitäis villu
levitämmä laiali laotama
ligissutte ligistikku
liigutama liiku jooma
liisna ülearune, liigne
liiv : liiva liivik, liivane koht
linutamma pruudile pulmas tanu või mütsi pähe panema
lumbija lausuja, silmamoondaja
lummima varitsema, piiluma, luurama
luuk : luugi ogalik
lõõrikas : lõõrika vihmauss
lögötämä läkastama
lüngäs ettepoole kaldu, kumeras
maanistie maantee
magu : mao heinakuhja laiem keskkoht
mainitsemma manitsema
maldutama vaigistama, rahustama
manitamma manitsema, keelitama, veenma
mansikas : mansika maasikas
mart : mardi mardipäev
meno minek
mero ~ meru möll, mäsu; rajuilm, marutuul; lärm, kära
mihkel : mihkli mihklipäev
mogomane säärane; ebaharilik, imelik; suurevõitu
muhama muhelema
muhkar : -a muhk, kühm
murelane sipelgas
mõjal(e) mujal(e)
mütjäs : mütjä mutt
naabur : -i naaber
nappama napsama, haarama
natt : natta ila, tatt
naul : naula nael
naur : nauri naeris
niiama(ie) noogutama, (end) ette-taha liigutama
nukkastamma tukastama
nägimä paistma, näha olema
näppik : -u soolatüügas, käsn, vistrik
näre noor (kuuse)puu
nörss : nörssi meritint
nöss : nössi nüri, tönts, (vanadusest) vilets
ohtoma vaeva nägema, virelema, vaevlema
olviauk unkaauk
omasa paras, kohane
paat : paadi kollakas, kollakaspruun
paasik : paasigu paistekakk
paats : paatsu hoop, löök, mats
pabal : -a tükk, mügarik
painama painutama, koolutama; suruma, muljuma
paistama küpsetama
palg : palu herne-, oakaun
palt : paltu palitu
pambeldama tammuma, kohmitsema
parv : parvi kiriku kooripealne
peitusile (akkama) peitust mängima
peloma hirmuma, ehmuma
pelotamma hirmutama
pelästämmä kartma, ehmuma
pendimä pehkima, riknema
perädikku järjestikku
perästikku järjestikku, üksteise järel
piird(a) : piira kangasuga
pildamaie pillama; raiskama
pilkuma lõhkuma, pilbastama, tükeldama
pitkalist pikkamisi, aegamööda
pitsjahu kroovjahu
plini pannkook
plott : plotti palgiparv
podraat järjest, ühtejärge
puhelema rääkima, juttu ajama
pulikas : pulika pulk
punerdava punakas
puolsaag : -sae pootshaak
purgama (lahti) harutama, lammutama
pussik : -u väike puss(nuga)
putkasnik : -u raudteevaht
põuk : põugu pesupesemine; pestav pesu
pärme verme, vorp, arm; palistus
pärtel : pärtli pärtlipäev
pöhkemä kõdunema, pehkima, mädanema
pöhästämmä pehastuma, pehkima
raag : raa toores, mitteküps
ragu : rau pragu
rakkul villis, rakkus
rambima väsima, rammestuma
rei : reie rehi
ribil : -ä ahjuroop
riialas rehealuses
rinna kõrvuti, rinnu
rinne : rinde tööesi, ees olev töölõik
risane segi, puseriti
rohosirk rohutirts
ruodjam : ruodjamme roovilatt
rägä : rää padrik, tihnik, rägastik
räidind poolniiske, -toores
räistäs : räistä räästas
rödisemä ruigama
rüst : rüsti sõrmenukk
sabassute üksteise sabas, sabapidi koos
sae : saaja peiupoolne pulmarahvas
sankalas sassis, segi (juuste kohta)
sarg : sara põllu-, heinamaariba
savodi lauavabrik, saeveski
segavus : -e leiva eeltaigen
segoliputru tangu- ja kartuli- või odrajahu- ja kartulipuder
siib : siive tiib
sinerdava sinakas, sinetav
sitta mammokene sitasitikas
sittavurr sitasitikas
siul : siula sõel
sorama(ie) pudistades rääkima
sulgiline kandiline
suora otse, sirge
suss : sussi kontsata pehme tallaga nahkjalats
sutra jääsupp
suualune keelekandja; pailaps
suurustamma hommikueinet sööma, oodet võtma
sägä lärm
säll : sälli sell, (karjase, sepa vmt) abiline
süri : sürje küngas, mäenõlv
süül : süüli süli; süld
taat : taadi vanaisa
tagima mürama, vallatlema
tallutamma vilja(ladet) tallata laskma, pahmama
tanav : -a külatänav
tandermik : -u tallermaa
taotamma taotlema, püüdma, üritama
tasuma toimetama, loomi talitama
tavar : -a kraam, kaup
tiherdamma vihma tibutama
tiht : tihi tihe (võrk)
tihu kihulane
tikka rähn
tikkama tikkima
tohotamma (hunti) hurjutama
tohudu : tohutumma tohutu, määratu
trest : tresti lehter, trehtel
tuba : tua elumaja
tuhiline jäme riie, takune voodilina
tuhrama hõõruma, nühkima
tunnustamma uurivalt vaatama
tõmu tõmmu, tume
täidimä raatsima; sunnitud olema (midagi tegema)
tükkämä(ie) valutama, tuikama
tüng : tünge tüügas; tüükaline, kulunud
uiama kurtma, hädaldama
ulkuma uitama, käima, liikuma
ulluma ulguma
umbinane umbne, kinnine
ummel : -e kõhukinnisus
undamiste umbkaudu, ebamääraselt
unditama purustamisseadmega peenestama
unt : undi (paberi, turba vms) peenestus-, purustusseade
urama hüüdma, hõikama; torisema, nurisema
usina ruttu, kärmesti; varakult
vaalima leivapätse vormima
vabatkülä popsi-, saunaküla
vaheldi vahel, mõnikord
vaide ainult, vaid
valitsemma (välja) valima
valutama nõrutama
vassassutte vastakuti, vastamisi
vatsuli kõhuli, maoli
vattel : vatla kodukootud villane riie, kalev
velto vedelvorst, võrukael
venitus : -e müürilatt; hoone ülemine palgikord
verokas : veroka nöör, pael
viderik : -u videvik
vidi : -me puust linaropsimõõk
vilisuu pakane, külmataat
virs : virsu viisk
vism : visma kasemahl; haavast erituv vedelik
vitkutamma viivitama, aega viitma
võõrassis võõrsil, võõrusel, külas
väljä ära
õngima õngitsema
äge : -dä kuum, palav, tuline; kuumus, palavus
äiä vanaisa; äi
äiäke(ne) äike
ämm(ä) vanaema; ämm
ärnimä(ie) õrritama, ärritama; kärkima
öböl : -ä edev, kerglane
ögöläne rumal, loll
öröläne herilane
örsötämä edvistama
öür : öüru aur
(ei) ühtä mitte sugugi
üskä köha
üvindus : -e heategu
üväst ~ üäst hästi
Murrakust on registreeritud 11 193 sõna,
neist haruldasemaid, Lüganusele iseloomulikke sõnu on 5999.