Lüganuse keelematerjale

Eesti Keele Instituudi murdearhiivis (01.01.2002)

1. Helilindistused (1961–1987):

49 tundi 02 minutit

16 külast,

sh Rääsast 15,5 t, Oandult 12 t, Soonurmest 4 t

Jõudsamad lindistajad:

Mari Must, Ann Kask ja Piret Norvik – kokku 42,5 t

Enam pajatanud keelejuhid:

Ida Kumer (Rääsa) 12 t 40 min

Alma Tärno (Oandu) 7 t 10 min

Armilde ja Ruuben Soolep (Oandu) 5 t

August Hiie (Soonurme) 3 t 30 min

2. Kirjapanekud (1926–1995):

murdeülevaateid (1926–62)  –  1043 lk

kohanimesid (1938–78)  –  7932 sed

isiku- ja loomanimesid (1939, 1978)  –  25 sed

murdetekste (1928–84)  –  4586 lk

sõnavara (1929–95)  –  68 470 sed

päevikuid (1929–87)  –  513 lk

3. Käsikirjad:

Mets, Helle. Lüganuse murraku noomenid. 1962. 85 lk.

Muik, Mare. Verb Lüganuse murrakus. 1962. 85 lk.

Norvik, Piret. Kirderannikumurde sõnavaralised suhted naabermurrete ja

‑keeltega. Magistritöö. TPÜ, 1998. 133 lk.

Tiit, Anneliis 1962. Konsonantism Lüganuse murrakus. Praktikatöö. 1962. 124 lk.

Tooms, Mihkel. Soome laensõnad Kirde-Eestis. Auhinnatöö. 1930. 157 lk.

Tooms, Mihkel. Soome mõjundeid e. Kirde rannikumurdeis. Häälikuloolised.

Konsonantism. Magistritöö. 1932. 189 lk.

4. Murdekogujad:

Mari Must – 2299 lk ja 5518 sed

Helga Reitsnik – 77 lk ja 10 522 sed

Mihkel Toomse – 60 lk ja 9378 sed

5. Korrespondendid:

Aino Källo – 1598 lk ja 15 487 sed

Alfriede Jõemägi – 108 lk ja 46 sed

Lüganuse keelenäidetega heliplaadid

· Eesti murdepalu. Valinud E. Juhkam, H. Keem, M. Must, S. Nigol. Üleliidulise firma Meloodia Riia Heliplaadivabrik. Tallinna Heliplaadistuudio, 1975.

· Eesti murdepalu. Kirderannikumurre II. Valinud M. Must ja E. Juhkam. Üleliidulise firma Meloodia Riia Heliplaadivabrik. Tallinna Heliplaadistuudio, 1989.

· Kirderannikumurde palu. Toimetanud Mari Kendla. Eesti Keele Instituut, 2001.

Publitseeritud keelenäiteid

· Igal puul oma juur. Murdetekste Jakob Hurda kogust. Koostanud K. Peebo ja J. Peegel. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseum.

    Tallinn: Eesti Raamat, 1989, lk 26–29.

· Kask, Arnold. Valimik eesti murdenäiteid. Tartu Riiklik Ülikool. Tartu, 1962, lk 10.

· Must, Mari. Kirderannikumurde tekstid. Eesti murded V. Toimetaja Helmi Viires. Eesti Keele Instituut. Tallinn, 1995, lk 389–523.

· Nigol, Salme, Juhkam, Evi. Eesti murdepalu. Toimetanud M. Must. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn, 1975, lk 13-14.